Obsah (8)

§ 657§ 563§ 550§ 662§ 5521§ 477§ 667§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-17-7980 Kohtuasi XX av

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 21. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrust tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt muuta (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3.1 ja 3.6) ning lisaks täiendada osas, mis puudutab vanema viibimist lapsega teise vanema äraoleku ajal. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 22. Ringkonnakohus ei nõustu lapse isa väitega, et lepitusmenetluse läbiviimiseks puudus alus.

§ 563

lg 1 sätestab, et kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus ei pea vanemaid enda juurde 8 kutsuma, kui selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemuseta jäänud. Maakohus tuvastas, et 28.06.2017 ärakuulamisel kinnitas lapse isa, et tal on võimalik ise oma töögraafikut koostada ja neljapäeviti on tal üksnes paaritunnised tööpäevad, kuid 28.03.2019 ärakuulamisel kinnitas isa, et tunnid kestavad ametlikult kuni 19.30. Maakohus märkis, et varasema suhtluskorra määramisel võeti aluseks isa kinnitus, et tal on võimalik neljapäevadel lapsega enam tegeleda, tegelikkuses on isa hõivatud tööülesannetega ja laps peab isa töö juures mitme tunni vältel ootama isa tundide lõppu, mis ei ole lapse huvides. Samuti tuvastas maakohus, et lapse isa on halvustavalt suhtunud lapse emasse, mis on põhjustanud lapsele hingelisi üleelamisi. Lisaks on maakohtule esitatud materjalidest näha, et vanemate vahel on vaidlused osas, mis puudutavad lapsega suhtlemiskorda ajal, mil üks vanem on välismaal (II kd, tlk 44 ja pöördel, tlk 89, 95). Samuti on pooled soovinud täpsustada vaheaegadega seonduvat (II kd, tlk 73-75). Vaidlusi on tekitanud ka kohtumiste asendamine nende ärajäämisel lapse haigestumise tõttu. Kolleegium leiab, et kuna vanemate vaheliste lahkhelide tõttu on tekkinud raskused suhtlemist korraldava määruse täitmisel, oli maakohus õigustatud läbi viima lepitamismenetlust

§ 563alusel.

1. Riigikohtu seisukoha kohaselt saab lepitusmenetluse lugeda kokkuleppe saavutamatuse tõttu ebaõnnestunuks juhul, kui kohus on teinud kokkuleppe saavutamiseks kõik endast sõltuva, sh selgitanud vanematele lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmise kohustust ja rikkumise tagajärgi, samuti seda, milliseid meetmeid võib kohus kohaldada lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral, aidanud vanematel kokkuleppele jõuda, pakkudes lapse huvidega kooskõlas olevaid alternatiive lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmiseks, ning saatnud vanemaid isiklike konfliktide lahendamiseks perenõustaja juurde (vt Riigikohtu
2. juuni 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-10, p 32). Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus kutsunud vanemad isiklikult kohtuistungitele ning on andnud võimaluse menetlusosalistel esitada enda seisukohad ka kirjalikult. Maakohus on 14.05.2018 kohtuistungil pakkunud vanematele välja nõustamise võimalust, kuigi lapse ema esindaja selgitas, et varasemad nõustamised pole tulemusi andnud. Vanemad võeti vastu programmi „Dialoog laste nimel“, kuid programmi terapeudi 21.02.2019 e-kirja kohaselt otsustati, et vanemad pole sobivad programmis osalema, kuna grupikohtumisi pidi toimuma 8, millest lapse ema oleks saanud osaleda kindlasti vaid kolmel korral ning lapse isa osalemiste kohta ei vastanud. Programmis osalemise tingimus oli see, et vanemad osaleksid kõigil kohtumistel, va mõnel üksikul (II kd tl 70). 28.03.2019 ärakuulamisel selgitas lapse isa, et vanemad on varasemalt käinud terapeutide juures, kuid tulemust ei ole olnud. Seega on mõlemad vanemad nõustunud sellega, et varasem nõustamine ei ole olnud efektiivne. Maakohus pakkus vanematele perenõustamise võimalust, kuid see jäi ära eelkõige vanematest tulenevatel põhjustel. Maakohus on kohtuistungitel arutanud vanematega, milline suhtlemiskord oleks kõige enam kooskõlas lapse huvidega. Ringkonnakohtu hinnangul saab pidada maakohtu tegevust vanemate lepitamiseks piisavaks.
3. Määruses, millega kohus tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, määrab kohus

§ 563

lg 7 p-dest 1-3 tulenevalt, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses 9 tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet ning milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Kohtul on sealhulgas võimalik muuta varasemalt tehtud suhtlemist puudutavat määrust (

§ 563lg 7 p 2).

Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et suhtluskorra määramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire, kui leidis, et tagamaks lapsele enne koolinädala algust vajaliku une, hommikuse rutiini ning vajalike tarvete olemasolu koolis ja huvitegevuses, samuti pärastlõunase toidu, on mõistlik muuta suhtluskorda selliselt, et ka paaris nädalatel viibib laps isaga mitte esmaspäeva hommikuni vaid kuni pühapäeval õhtul kella 20.00-ni. Maakohus on oma seisukohta selles osas piisavalt põhjendanud. Ka psühholoog LL on 28.01.2020 kirjas märkinud, et laps on avaldanud, et isa äratab teda viimasel minutil, mistõttu ei jõua ta korralikult süüa hommikust (II kd tl 186). Samuti on maakohus põhjendanud, miks on lapse huvides paaritute nädalate neljapäevadel anda lapsele vaba aega ning muuta kehtivat suhtluskorda nii, et paaritutel nädalatel on laps isaga reedeti kell 18:00-21:
2. Isa ja lapse suhtlemise aeg ei vähene märgatavalt. Laps ei saa olulises ulatuses neljapäeviti isaga koos aega veeta, kuna isa täidab töökohustusi. Selle asemel võimaldab uus suhtluskord isal ja lapsel üle nädala veeta koos mõned tunnid reede õhtul, mida varasem suhtluskord ei võimaldanud. Küll aga on lapse isa määruskaebuses tuginenud sellele, et lapse ema vabaneb reede õhtul alles kell 21:
3. Lapse ema on määruskaebusele vastanud, et reedeõhtuse suhtluskorra kellaaega peab muutma, kuna vastasel juhul ei pruugi lapse isa kell 21:15 või 21:30 last emale üle anda. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud muuta maakohtu määrust selliselt, et laps viibib paaritul nädalal isaga reedeti kell 18:00-21:
4. Samuti on põhjendatud täpsustada suhtluskorra sõnastust selliselt, et lapse viib reedel isa elukohta ja toob isa elukohast lapse ema. Maakohus on paarisnädalavahetustel ja paaritutel nädalatel kehtiva uue suhtluskorra alguseks märkinud
5. mai
6. Kolleegium märgib, et

§ 550

lg 3 kohaselt kuuluvad hagita perekonnaasjas tehtud määrused täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub muudetud suhtlemiskord täitmisele alates määruse jõustumisest ning kuupäeva märkimiseks puudus vajadus. Eeltoodust tulenevalt tuleb ka selles osas maakohtu määrust muuta ning jätta kuupäev märkimata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu põhjendused jälgitavad osas, milles maakohus leidis, et kummagi vanema tööreisi või muul põhjusel äraoleku korral, korraldab lapse hoidmise see vanem, kelle juures laps graafikujärgselt olema peaks. Samuti ei ole maakohus seda määruse resolutsioonis reguleerinud, vaid märkinud nimetatut üksnes määruse põhjendustes. Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 määrusega määrati suhtluskord selliselt, et vanema töölähetuse ajal antakse lapsele ja teisele vanemale võimalus veeta see aeg koos. Maakohus ei ole selgitanud, miks on põhjendatud selles osas suhtluskorda teisiti määrata. Arvestades isa soovi ja võimalust viibida lapsega koos ajal, mil laps ei saa ema töökohustuste tõttu viibida koos emaga ja on kolmandate isikute hoole all, on põhjendatud lubada isal viibida lapsega sel ajal rohkem aega koos (vt ka Riigikohtu 05.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14, p 16). Kuna vanematel on tekkinud vaidlus ka selles, mida mõista töölähetuse all, siis on mõistlik seda regulatsiooni kohaldada mitte üksnes töölähetuse puhuks, vaid vanema äraoleku ajaks üldiselt. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vanema äraoleku ajaks, mil vanem ei saa enam kui ööpäeva jooksul last isiklikult hoida ajal, mil laps on suhtluskorra kohaselt tema hoole all, anda teisele vanemale 10 võimalus olla koos lapsega. Vanem teavitab sellise olukorra tekkimisest teist vanemat ette vähemalt 7 ööpäeva. Juhul, kui teine vanem saab lapse enda hoole alla võtta, toimub lapse üleandmine selle vanema kodu juures, kus laps viibib või pärast lapse koolipäeva lõppu või vanemate kokkuleppel muul ajal ja kohas. Eeltoodud osas tuleb maakohtu määrust täiendada.
2. Samuti tuleb muuta maakohtu määrust osas, mis puudutab suhtlemiskorda lapse haiguse puhuks. Maakohus on määranud, et lapse haigestumisel jäävad isaga kohtumised ära, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määrusest selge, kuidas toimida olukorras, kui laps haigestub isa juures. Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 määrusega on kohaldatud suhtluskorda, mille järgi lapse haigestumisel jääb laps selle vanema juurde, kelle juures ta on haigestunud. Kolleegium peab käesoleval juhul põhjendatuks jätkata sellist suhtluskorda lapse haigestumise ajal, kuna haige lapse transportimine ei pruugi olla mõistlik. Tõendatud ei ole, et lapse isa ei suudaks haigestunud lapse eest hoolitseda. Vanematel tuleb teavitada üksteist lapse tervisega seonduvatest olulistest asjaoludest. Lapse haigestumisel tuleb sellel vanemal, kelle juures laps on, teavitada esimesel võimalusel teist vanemat telefoni sõnumi või e-kirja teel. Samuti tuleb täpsustada, et lapse haigestumisel jäävad isaga kohtumised ära, kui haigestumine toimub enne kohtumisaega isaga ning sel juhul haigestumise tõttu ärajäänud suhtluskorda ei asendata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjakohaselt põhjendanud, miks sellisel juhul ei kuulu kohtumised asendamisele. Lisaks võib see segada suhtluskorraga väljakujunenud rutiini ja eelnevalt lapsega planeeritud tegevusi.
3. Ringkonnakohtu arvates on ülejäänud osas maakohtu määrus põhjendatud ja selle muus osas muutmiseks puudub alus. 29.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 30. Lapse isa soovis lapse ärakuulamist ringkonnakohtu poolt.

§ 5521

lg 1 sätestab, et kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Maakohus on lapse isiklikult ära kuulanud.

§ 477

lg 8 kohaselt protokollib kohus menetlustoimingu hagita asjas üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks. Kui protokolli ei koostata tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis. Maakohus on lahendis märkinud lühidalt ära 09.05.2018 lapse ärakuulamise kokkuvõtte. Käesoleval ajal on laps 9 aastane. Kolleegiumi hinnangul ei ole lapse täiendav ärakuulamine vajalik ning jätab selle taotluse rahuldamata.

1. Samuti on lapse isa esitanud 29.05.2019 taotluse täiendava tõendi kogumiseks, milles palus kohustada psühholoog CC esitama kokkuvõtte lapse poolt 28.05.2019 psühholoogile esitatud seisukohtade kohta. Nõmme Linnaosa Valitsus tegi määruskaebuse vastuses ringkonnakohtule ettepaneku kuulata vajaduse täiendavalt ära psühholoog/terapeut LL. Kolleegiumi hinnangul on asjas vaidluse all olevate asjaolude kohta piisavalt tõendeid esitatud ning kohus jätab mõlemad taotlused rahuldamata.
2. Lapse isa soovis asja läbivaatamist kohtuistungil.

§ 667

lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegiumi hinnangul on võimalik käesolev määruskaebus lahendada 11 kirjalikus menetluses ning kohtuistungi korraldamine ei ole vajalik. Seetõttu jätab kohus lapse isa taotluse rahuldamata. 33. Menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mille kohus jätab riigi kanda (

§ 172lg-d 1 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 12