1-20-2565/10

1-20-2565 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2565 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Ivi Kesküla ja Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Janno Grab (isikukood 39811291918, elukoht XXX) kaitsja Ene Ahase apellatsioon aprilli 2020.a kohtuotsus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Janno Grab kaitsja Ene Ahase apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Pärnu Maakohtu
4. aprilli 2020 otsusega mõisteti Janno Grab kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 3 kuud. Janno Grab mõisteti süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 10 kuud. Samuti mõisteti Janno Grab süüdi KarS § 4231 järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lõplik karistus 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning ärakandmata vangistus 1 aasta 7 kuud 24 päeva vangistust. 1.1 Sama otsusega lahendati ka konfiskeerimisega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.
5. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja Ene Ahas. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 29.04.2020 otsus ja teha uus otsus, millega tagastada kriminaaltoimik nr 18239000057 Janno Grab süüdistuses prokuratuurile. 1 2.1 Kaitsja asub seisukohale, et kohtuotsus tuleb tühistada KrMS § 338 p 3 alusel, kuna süüdistatav oli kohtuistungil alkoholijoobes ning oli ebakaine ka kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmimisel 17.04.
6. Üldteadaolevalt ja avalikult kättesaadava teabe kohaselt ei ole alkoholijoobes isik võimeline adekvaatselt osalema menetlustoimingutel, mh kohtuistungil, kuna alkoholi mõjul on isiku arusaamise –, mõtlemisvõime ja seisukoha väljendamine pärsitud. 2.2 Eriolukorra tõttu toimusid kokkuleppemenetluse kohaldamiseks läbirääkimised prokuröriga 17.04.2020 distantsilt selliselt, et kaitsja ja prokurör asusid mandril, süüdistatav asus Hiiumaal. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste pidamiseks taotles prokurör kaasabi kohalikult politseilt. Politsei ei kontrollinud enne kokkuleppemenetluse läbirääkimisi 17.04.2020 süüdistatava alkoholijoovet, st kainust. Kaitsjal ja prokuröril polnud samuti distantsilt võimalik veenduda, kas süüdistatav oli kaine või mitte. Eriolukorra tõttu toimus ka kohtuistung 29.04.2020 kokkuleppe kinnitamise otsustamiseks distantsilt selliselt, et süüdistatav ainsana asus Hiiumaal Kärdla kohtumajas, liikumispiirangu tõttu kohtunik, prokurör ja kaitsja asusid mandril. Distantsilt osalemise tõttu polnud võimalik ei kaitsjal, prokuröril ega kohtunikul isiklikult vahetult veenduda, kas süüdistatava on kaine või mitte. 2.3 Süüdistatava kinnitusel tarbib tema igapäevaselt alkoholi, sest ilma alkoholita läheb enesetunne väga halvaks ja tekivad krambid. Mõned korrad aastas õnnestub lühiajaliselt hoiduda alkoholi tarbimisest, kuid sõprade kutsel alustab süüdistatav uuesti alkoholi tarbimist. Kriminaalasjas läbi viidud ekspertiis kinnitas süüdistatava alkoholisõltuvust. Eelnimetatud väiteid alkoholi tarvitamise kohta vahetult enne 17.04.2020 toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimisi ja enne 29.04.2020 kohtuistungit on võimalik tõendada XX ütlustega, kes mõlemal juhul viibis koos süüdistatavaga ja nägi ise pealt süüdistatava poolt alkoholi tarbimist. XX osales pealtvaatajana 29.04.2020 kohtuistungil Kärdla kohtumajas ning teab seetõttu avaldada, et 29.04.2020 kohtuistungi toimumise eelselt ei kontrollitud süüdistatava kainust. Eelnimetatu tõendamiseks on lisatud käesolevale apellatsioonile süüdistatava vastav kinnitud ebakaines olekus kriminaalmenetluses osalemise kohta ja XX kirjalik avaldus/kinnitus, mille asja juurde võtmist apellant taotleb / alternatiivselt XX (ik XXXXXXXXXXX, XXX; e-post XXX) tunnistajana ülekuulamist. 2.4 Süüdistatav avaldas kaitsjale, et tema mõistis enda kriminaalkorras karistamist vangistusega – Pärnu Maakohtu 29.04.2020 otsuse sisu - alles siis, kui kaineks sai ning võttis seejärel ühendust kaitsjaga andes juhise edasikaebuse esitamiseks. Vastavuses kaitsealuse juhisega esitas kaitsja kohtule apellatsiooniteate ning käesoleva apellatsiooni. Süüdistatav (kaitsealune) jäi endale kindlaks, et soovib esitada edasikaebust, ei ole nõus karistusega (vangistusega). Kaitsjana puudub alus jätta kaitsealuse juhis täitmata. 2.5 KrMS § 339 lg 1 p 2 järgi loetakse kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks juhtumit, kui kriminaalasja on arutatud ilma süüdistatava osaluseta. Kui süüdistatav on ebakaines olekus, siis kaitsja hinnangul ei ole süüdistataval alkoholi mõju tõttu võimalik mõista temale selgitatud õigusi ega väljendada vabalt oma tahet. Seetõttu ei saa lugeda, et 17.04.2020 kokkuleppe allkirjastamine toimus kooskõlas süüdistatava tahtega ning tema mõistis kokkuleppe sisu, kokkuleppe sõlmimise tagajärgi. Kokkuleppe tulnuks tagastada prokuratuurile, kuna polnud täidetud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused (süüdistatav ei saanud ebakaines oleku tõttu aru kokkuleppe sisust, kokkuleppemenetluse läbirääkimiste ajal ja kokkuleppe sõlmimisel oli süüdistatav alkoholijoobes). 2.6 Ebakaines olekus süüdistatava osalusel kokkuleppemenetluse läbirääkimiste pidamine, kokkuleppe sõlmimine ja kriminaalasja arutamine on võrdustatav süüdistatava osavõtuta kriminaalasja arutamisega, tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, Põhiseaduse § 24 lg 2, KrMS § 35 lg 2 rikkumisega ning esineb alus kaevatava Pärnu Maakohtu 29.04.2020 otsuse tühistamiseks KrMS § 338 p 3 alusel. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-24-16 selgitanud, et Põhiseaduse (PS) § 24 lg-st 2 tuleneb põhiõigus viibida enda asja arutamise juures ja sellest lähtuvalt õigus olla kohtus ära kuulatud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai
8. a otsus asjas nr 3-1-1-18-08, p 14.1). 2 Kaudselt on see õigus järeldatav ka kohtusse pöördumise õigust sätestavast PS § 15 lg-st 1, mis on ausa kohtumenetluse õiguse üldnorm. Analoogsed õigused tulenevad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-test 1 ja
9. Nende õiguste tagamiseks näeb KrMS § 35 lg 2 ette, et süüdistataval on õigus võtta osa kohtulikust arutamisest, s.t viibida oma asja arutamise juures. Ebakaines olekus süüdistatava osalemisel kohtulikul arutamisel ja sellele eelnevalt menetlustoimingul (kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemine, kokkuleppe sõlmimine) osalemise korral pole tagatud süüdistatava seadusest tulenev õigus viibida enda asja arutamise juures ja olla kohtus ära kuulatud, pole võimalik kindlaks teha süüdistatava tegelikku tahet RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Apellatsiooni, mille on esitanud süüdistatava kaitsja on viidatud kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele KrMS § 339 lg 1 p 2 mõttes ning kaitsja viitab ka asjaolule, et kokkuleppe sõlmimisel ei ole süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet (vaba tahte puudumine), millise vaidlustamine on võimalik seaduse kohaselt ka kokkuleppemenetluses.
11. Kolleegium, tutvudes nii kriminaalasja materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 4.1 Kohtupraktika kohaselt on ilmselt põhjendamatu apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik ka juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
12. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas asjas kokkuleppemenetlust kohaldades kriminaalmenetlusõigust rikutud. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga justkui tuleks alati enne kokkuleppe sõlmimist ja kohtuistungi toimumist kontrollida süüdistatava kainust. Kui puuduvad igasugused tunnused (alkoholilõhn väljahingatavas õhus, joobeseisundi välised tunnused jms), et süüdistatav on tarvitanud alkoholi, siis ei ole põhjendatud ega vajalik kontrollida süüdistataval alkoholijoovet, st kainust enne menetlustoimingut. Seda enam, et enne kokkuleppe läbirääkimisi 17.04.2020 puutus süüdistatav vahetult kokku politseiga ja 29.04.2020 kohtuistungi sekretäriga, kes võimaldas läbi viia KrMS § 246 lg 2 kohaselt distantsilt kohtuistungit Hiiumaal Kärdla kohtumajas, ei märkinud nimetatud isikud kordagi, et süüdistataval esineksid mingid tunnused, mis viitavad alkoholi tarvitamisele või ebakainusele. Seejuures ei seadnud kaitsja kohtuistungil, mis toimus tehnilise lahenduse abil ehk video vahendusel kordagi kahtluse alla süüdistatava seisundit. Seega puudusid igasugused tunnused, sh välised, et süüdistatav ei olnud adekvaatne või kontaktne ja ei saaks aru kohtuistungil toimuvast. Ka kohtu ning prokuröri ja kaitsja küsimustele on süüdistatav vastanud adekvaatselt ning tema vastustest nähtub teadlikkus ja arusaam kokkuleppe sõlmimise õiguslikust sisust ja tagajärgedest. Seega kaitsja väited, et süüdistatav ei saanud ebakaines oleku tõttu aru kokkuleppe sisust on väheustutavad ning kaitsja argumendid kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest on põhjendamatud ja ainetud.
13. Kriminaalasjas on Janno Grabi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe
14. aprillil 2020.a (II kd, tl 63-68). Janno Grabi on kinnitanud kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (II kd, tl 67). Seejuures on kokkuleppes 3 kirjeldatud nii toimepandud kuritegusid, kuritegude kvalifikatsiooni kui ka selle eest taotletavat karistuse liiki ja määra, s.h lõplikku liitkaristust. Materjalidest ei tulene, et Janno Grabi poolt kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe ning ta polnud võimeline hindama või arusaama kokkuleppe allkirjastamise tähendusest. Seda enam, et kaitsja on kinnitanud kohtuistungil, et toimiku tutvustamisel ja läbirääkimistel on toimunud põhjalik selgitustöö, mida tähendab selline kokkulepe ja see vastas Grabi tahtele (II kd, tl 77 pöördel). Seega ei ole alust väita, et Janno Grabi poolt väljendatud kokkuleppe sõlmimise tahe oli kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või et Janno Grab oli eksimuses kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest või ta ei olnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline. 6.1 Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus maakohus tuvastav vastavalt KrMS § 247 lg 2, et Janno Grab on kokkuleppest aru saanud. Seejuures ei ole kohtu tegevus olnud üksnes formaalne, et selgitada välja, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, on sellega nõus ja on väljendanud kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet. Nii on süüdistatav Janno Grab algselt märkinud, et ta ei tahaks kokkuleppe juurde jääda. Peale kohtu selgitusi ja poolte arvamusi on süüdistatav Janno Grab kinnitanud, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde (II kd, tl 77 pöördel) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu. Kokkuleppe kinnitamist ja kokkuleppe juurde jäämist on kinnitanud ka prokurör ja kaitsja. 6.2 Kohtupraktika kohaselt süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada KrMS § 247 lg 2 teise lause mõttes tõeliseks esmajoones siis, kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas; kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga või kui süüdistatav (kahtlustatav) polnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline. Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11, p 26.1). Kaitsja ei ole märkinud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks seada kahtluse alla kokkuleppe sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse. Piisab sellest, kui süüdistatav nõustub kokkuleppega, sh temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning seeläbi asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS
15. peatüki
16. jao rikkumiseks (vt ka RKKKo nr 3-1-1-79-05). Seejuures on sõlmitud kokkuleppest võimalik loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-81-11 p 27 tooduga.
17. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kaitsja väide, et süüdistatav ei olnud adekvaatne ehk otsustusvõimeline, mistõttu puudus tal kokkuleppe sõlmimisel vaba tahe, on ainetu.
18. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4