Obsah (13)

§ 168§ 162§ 465§ 175§ 667§ 651§ 424§ 423§ 429§ 432§ 426§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-6415 Tsiviilasi Aiv

) § 423 lg 1 p 2 ja § 424 lg 1). Maakohus pidas kostja esindaja tunnitasu (120 eurot, millele lisandub käibemaks) mõistlikuks. Maakohus nõustus sellega, et hagiavaldusega tutvumise, nõude summade arvutuskäikude kontrollimise ja hagile lisatud tõenditega tutvumise koos Riigikohtu praktika otsimisega ja analüüsiga sarnastes asjades ajakulu on põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses. 0,75 tundi on põhjendatud ajakulu hageja

1. juuni 2019 vastusega tutvumise eest. Maakohtul ei ole vastuväiteid kostja esindaja ajakulu osas, mis puudutavad istungiks ettevalmistamist, materjalidega tutvumist ja istungil esindamist (2,5 tundi) ning kompromissläbirääkimiste pidamist (1 tund). Kostja esindajal on kulunud tõendite leidmiseks, kohtule vastamiseks ja tõendite esitamiseks ning õigusliku analüüsi ja menetlusstrateegia jaoks kokku 23 tundi. Maakohus pidas sellest põhjendatuks 13 tundi – 6 tundi töökeskkonnaalase dokumentatsiooniga tutvumisele ja analüüsile, 6 tundi vastuse koostamisele koos tõendite esitamisega ja 1 tund õigusliku analüüsi ja menetlusstrateegia arutamisele. Kostja esindajal on kulunud
2. septembri 2019 seisukoha ja täiendavate tõendite esitamiseks 8 tundi. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Kohus ei ole kostjalt täiendavat seisukohta küsinud. Siiski on kostja esitanud taotluse tõendite kogumiseks ja esitanud täiendavad vastuväited hageja seisukohale, milles hageja sisuliselt muutis ka oma nõuet. Seetõttu on kohtu hinnangul kostja esitanud nimetatud menetlusdokumendi põhjendatult, sest see sisaldab menetluslikke taotlusi ja täiendavaid tõendeid vastuväidete kinnitamiseks. Kostja esindajal on kulunud hageja
3. oktoobri 2019 avaldusega tutvumisele 0,5 tundi ja
4. oktoobri 2019 kohtunõudele vastamiseks 1,5 tundi. Maakohtu hinnangul on mõlemate toimingute põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tundi. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu 25,75 tundi. Kostja menetluskulude suuruseks määras maakohus 3090 eurot (25,75 x 120). Maakohus on
5. veebruari 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-1526 rahuldanud hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu jäävad hageja menetluskulud riigi kanda. Üldjuhul jäävad kostja menetluskulud hagi tagasivõtmise korral hageja kanda (

§ 168lg 4).

Kohtul on võimalik

§ 168

lg 4 alusel menetluskulude jagamisel võtta arvesse

§ 162lg-t 4.

Kostja menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmine on hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jättis maakohus

§ 162lg 4 alusel kostja menetluskuludest 50% kostja enda ja 50% hageja kanda.

Hageja on kohtuvaidluses töötaja, kes on soovinud kutsehaigusest põhjustatud kahju hüvitamist tööandjalt, mistõttu võib üldiselt eeldada, et hageja on kohtuvaidluses nn nõrgem pool. Maakohus ei saa võtta seisukohta, kas hageja terviserike on tõendatud ning kas selle on põhjustanud kostja juures töötamine. Hagi menetlusse võtmisel on kohus pidanud usutavaks hagis esile toodut, eriti seda, et hagejal esineb terviserike. Seetõttu arvestas maakohus menetluskulude jaotamisel sellega, et hagi esitamise tingis hageja hinnangul tema terviserike. Osaliselt arvestas maakohus ka seda, et ta pidas põhjendatuks hageja varalist seisu arvestades määrata talle menetluses esindaja riigi kulul ilma kulude hilisema hüvitamise 3 kohustuseta. Seda, millisel põhjusel hageja hagi tagasi võttis, on kohtul raske hinnata, sest poolte seisukohad selles küsimuses on vastukäivad. Maakohus arvestas seda, et kompromissi kinnitamisel oleks hagejal olnud võimalik saada kostjalt hüvitis, sellest hüvitisest hageja aga hagi tagasivõtmisel loobus. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis kostja menetluskuludest 50% kostja kanda ja 50% hageja kanda ning vähendas kostjale hüvitatavaid menetluskulusid. Tühistatud osas palub kostja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4710 eurot ja viivise. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 162lg-t 4.

Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et viidatud sätte kohaldamise aluseks on asjaolu, et hageja oli kostja töötaja. Maakohus on ekslikult leidnud seda, et hageja oli menetluses nõrgem pool. Kui töötaja nõue tööandja vastu on edutu, siis ei saa eeldada, et töötaja ei pea hüvitama kaotatud kohtuvaidlusega tekitatud tööandja kulusid. „Töötaja“ staatus ei tähenda automaatselt seda, et ta on kohtumenetluses nõrgem pool. Maakohus on oluliselt rikkunud

§ 465lg 2 p-i 8.

Hageja ei olnud kohtumenetluses nõrgem pool. Hageja sai riigi õigusabi, samas kui kostja pidi enda menetluskulud ise kandma. Seega on kohus juba parandanud menetlusabi andmisega hageja positsiooni. Hageja ei saa eeldada, et hagi rahuldamata (läbi vaatamata) jätmise korral peab kostja enda menetluskulud ise kandma. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja nõustas eelduslikult hagejat hagi perspektiivi osas. Hageja ei esitanud tõendeid, et tema majanduslik olukord õigustab

§ 162lg 4 kohaldamist.

Kostja on 20. mai 2019 menetlusdokumendis juhtinud tähelepanu asjaolule, et hageja on hagis varjanud asjaolu, et ta töötab täiskohaga Paju Pansionaadid MTÜ-s. Ennatlik ja põhjendamata on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kohus arvestanud menetluskulude jaotamisel sellega, et hagiavalduse esitamise tingis hageja hinnangul tema terviserike. Kostja vastuväidete kohaselt vaidlustati mh hageja kutsehaiguse diagnoos. Menetluskulude jaotamisel oleks maakohus pidanud juhinduma

§ 168lg-st 2.

Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud

§ 175lg-t 1.

Maakohus on vähendanud ajakulu 23 tundi 10 tunni võrra (13 tunnini). Seejuures on maakohus vaid üldsõnaliselt märkinud, et vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 6 tundi. Sellega on maakohus rikkunud

§ 465lg 2 p 8.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud, et menetlusdokumendi sisuline tekstiline osa on 12 lehekülge. Kohtupraktikas on kujunenud välja seisukoht, et ühe menetlusdokumendi lehekülje koostamise eelduslik ajakulu on 1 tund. Siinkohal ei ole maakohus arvestanud, et lisaks hagivastusele on esitatud märkimisväärsel hulgal tõendeid (ca 120 leheküljel). Selles osas on maakohtu määrus ka vastuoluline. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et õigusliku analüüsi ajakulu (4 tundi) tuleb vähendada 1 tunnile. Maakohus ei ole diskretsiooniõiguse teostamisel võtnud arvesse, et kutsehaigusest tulenevad kahju hüvitamise nõuded on õiguslikult keskmiselt keerukamad ning mahukamad. Seega tuleb eeldada, et haginõuetele vastuvaidlemine on samuti keskmisest ajamahukam. Kostja positsioonilt on õiguslik analüüs olulise tähendusega. Maakohus on põhjendamatult vähendanud 16 aasta jooksul koostatud kostja töökeskkonnaalase dokumentatsiooniga tutvumise ja analüüsi ajakulu 6 tunnile. Hageja tugines sellele, et kostja rikkus 4 hagejal seal töötamise perioodi (16 aasta) jooksul töötervishoiunõudeid. Kostja sai sellele väitele vastu vaielda üksnes juhul, kui esindaja oli tutvunud kogu seda ajaperioodi puudutava dokumentatsiooniga. Maakohus on vähendanud ka kostja 30. septembri 2019 menetlusdokumendi koostamise ajakulu 8 tunnilt 5 tunnile. Selles osas on määrus sisuliselt põhjendamata. Kostjal oli õigus hageja muudetud hagile ja täiendavatele seisukohtadele vastata. Maakohus on vähendanud 14. oktoobri 2019 avaldusega tutvumise ja 15. oktoobri 2019 kohtunõudele vastuse koostamise ajakulu. Ka selles osas on määrus põhjendamata. 7. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb muuta selliselt, et rahuldada hageja taotlus hagi tagasivõtmiseks ja jätta hagi läbi vaatamata. Maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas.

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab kostja menetluskulud hageja kanda ja hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Vaidlustatud määrusega on maakohus võtnud vastu hageja avalduse hagiavalduse tagasivõtmiseks ja lõpetanud tsiviilasjas menetluse. Samuti on maakohus määranud kostja menetluskulude suuruseks 3090 eurot ning jätnud menetluskuludest 50% hageja ja 50% kostja kanda. Maakohus on mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1545 eurot ja viivise menetluskuludelt.
2. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 (koosmõjus §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab kostja maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, samuti osas, milles maakohus vähendas kostja menetluskulude suurust. 11. Kuigi muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Hageja on esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks. Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni (

§ 424lg 1 esimene lause).

Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata (

§ 423lg 1 p 2).

Kuigi vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata, ei nähtu hagi läbi vaatamata jätmist määruse resolutsioonist. Erinevalt hagist loobumisest (

§ 429

lg 1 teine lause) ei võta kohus hagi tagasivõtmise avaldust vastu ega lõpeta asja menetlust. Menetluse lõpetamine tooks kaasa selle, et hageja ei saa sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda (

§ 432

). Hagi läbi vaatamata jätmise korral aga loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda (

§ 426lg 1).

Võimalike vaidluste vältimiseks peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni selliselt, et rahuldab hageja taotluse hagi tagasivõtmiseks ja jätab hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et tal on võimalik pöörduda sama hagiga uuesti kohtu poole. 12. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Hagi tagasivõtmise korral jäävad menetluskulud üldjuhul hageja kanda, v.a juhul, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (

§ 168lg 4).

Lisaks

§ 168

lg-s 4 sätestatule tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh § 162 lg 4 (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9).

§ 162

lg 4 võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt 5 ebaõiglane või ebamõistlik. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on

§ 162lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Riigikohtu 26.

jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Selliselt ongi maakohus

§ 162

lg 4 alusel jätnud menetluskuludest 50% hageja ja 50% kostja kanda, asudes seisukohale, et kostja menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmine on viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane. 13. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid

§ 162lg 4 kohaldamist.

Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole see, et kohus on pidanud hagi lubatavaks ning selle menetlusse võtnud. Hagi tagasivõtmine on võimalik üksnes siis, kui kohus on hagi menetlusse võtnud. Maakohus on ise märkinud, et ei saa võtta seisukohta, kas hageja terviserike on tõendanud ja kas selle on põhjustanud kostja juures töötamine. Ka kohtuvaidluses nõrgemaks pooleks olemine ei õigusta automaatselt

§ 162lg 4 kohaldamist.

Samuti ei õigusta seda asjaolu, et hagejale oli antud riigi õigusabi. 14.

§ 162

lg 4 kohaldamine oleks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud olukorras, kus hageja oleks hagi tagasi võtnud kostja survel. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga, et hagi tagasivõtmise põhjust on raske hinnata, kuna poolte seisukohad on vastukäivad.

1. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et kompromissi kinnitamisel oleks hagejal olnud võimalik saada kostjalt hüvitist, millest hageja aga hagi tagasivõtmisel loobus. Hagi tagasivõtmine on hageja õigus. Hagejal oli riigi õigusabi korras määratud esindaja, kes pidi talle hagi tagasivõtmise tagajärgi (mh menetluskulude jaotust) selgitama. Nagu eelnevalt märgitud, on praegusel juhul hagi tagasivõtmise põhjust raske hinnata, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et hageja võttis hagi tagasi kostjast tulenevatel asjaoludel.
2. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 162lg-t 4 ja jätnud menetluskuludest 50% hageja ja 50% kostja kanda.

Menetluskulude jaotuse osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kostja menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda, sest maakohus on

1. veebruari 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-1526 andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
2. Lisaks menetluskulude jaotusele on maakohtu määrus vaidlustatud ka osas, milles maakohus vähendas kostja menetluskulude suurust. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud 4710 eurot. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 3090 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mh arvestades tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6
3. Ekslik on määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt on kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht, et ühe menetlusdokumendi lehekülje koostamise ajakulu on eelduslikult üks tund. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei saa maakohus lähtuda pelgalt menetlusdokumentide mahust (lehekülgede arvust). Dokumentide maht ei saa olla ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Selline lähenemine soodustaks ebamõistlikult mahukate, kuid samas sisutühjade, menetlusdokumentide esitamist.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et õigusliku analüüsi ajakulu (4 tundi) tuleb vähendada ühele tunnile. Maakohus on märkinud, et kostja esindaja on vastuse koostamisel läbi mõelnud ka õigusliku analüüsi. Samas arvestas maakohus sellega, et kostja on eraldi välja toonud Riigikohtu praktikaga tutvumise (1 tund), mis on põhjendatud ja vajalik kulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus diskretsiooniõiguse teostamisel võtnud arvesse, et tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega. Seda illustreerib ilmekalt asjaolu, et kuigi vaidlus oli eelmenetluse staadiumis, oli maakohus pidanud põhjendatud ja vajalikeks kuludeks 3090 eurot. Nimetatud summa ületab ringkonnakohtu hinnangul nn keskmise vaidluse hinda.
5. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja töökeskkonnaalase dokumentatsiooniga tutvumisele ja analüüsile on kulunud 6 tundi, kostja
6. septembri 2019 menetlusedokumendi koostamisele 5 tundi ja hageja
7. oktoobri 2019 avaldusega tutvumisele ja
8. oktoobri 2019 kohtunõudele vastamiseks 1,5 tundi. Kohtul ei olegi õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspoolelt välja mõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sealhulgas menetlustoimingute hulgale.
9. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude suurust puudutavas osas muutmata. 23.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi

§ 178

pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Kuna praegusel juhul vaidlustati nii menetluskulude jaotust kui ka nende rahalist kindlaksmääramist, kohaldub

§ 178lg 4.

Seega jäävad määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 24.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 7