Obsah (4)

§ 175§ 173§ 2§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-60457 Tsiviilasi E Ki pankrotimenetlus Menetlustoiming Kohu

§ 175lg 7).

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. 1 Asjaolud 1.07.11.2014 esitatud võlgniku pankrotiavaldus on rahuldatud ning pankrot on välja kuulutatud 13.11.

2. Maakohtu 10.06.2015 määrusega on kinnitatud lõpparuanne ning algatatud on võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud M M-D. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud pankrotiseaduse (edaspidi

) § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.

1. Võlgnik on esitanud aruandeid. 3.
2. 29.06.2016 aruande kohaselt perioodil 01.06.2015.a. kuni 29.06.2016.a. on E Kilt laekunud 100.-eurot, milline on võlausaldajatele vastavalt jaotistele välja makstud. Võlgnik ei tööta, sest tulenevalt osaliselt töövõimetusest ja haiguse spetsiifilisusest on raske tööd leida. Sissetulekuks on töövõimetuspension summas 167.40 eurot. On saatnud oma CV-sid läbi CV keskuse, kuid sobivat tööd pole. Vaja on ka koolitada poega ja õnneks aitab elus püsida praegune elukaaslane. E.K otsib tööd edasi. Jõudumööda on ta iga kuu raha usaldusisikule kandnud. Kuigi sissetulek on väike, on K siiski kohusetundlikult püüdnud võlgu tasuda. Perspektiiv võlgniku kohustustest vabastamiseks on hea. 3.
3. 09.03.2017 esitab eelmisega identse aruande teksti. 30.03.2017 on esitatud tööleping. 30.06.2017 esitatud aruande kohaselt töötab alates 05.07.2016 maalrina. Tabel kajastab sissetulekuid ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete suurust. 3.
4. 02.07.2018 esitatud aruande kohaselt saab töötasu keskmiselt 300 eurot ja töövõimetoetust ca 200 eurot, on esitanud andmed väljamaksete kohta. 3.
5. 12.06.2019 esitatud aruande kohaselt on keskmine tulu kuus olnud 305.74 eurot ning keskmine toetus 222 eurot, esitatud on väljamaksete andmed. 3.
6. 25.02.2019 kohtunõude vastusena on esitatud maksekorraldused väljamaksete kohta. 3.
7. 03.03.2020 kohtunõude kohaselt on Maksu- ja Tolliamet esitanud kohtule vastavalt kohtu järelepärimisele tõendi E Kile perioodil 01.07.2017 – 31.07.2019 deklareeritud väljamaksete kohta. Maksu- ja Tolliameti vastus on nähtav e-toimikus. Esitatud tõendi kohaselt ei ole võlgnik esitanud kohtule õigeid andmeid oma teenitud sissetulekute kohta. Lähtudes eeltoodust tuli usaldusisikul esitada õigete sissetulekuandmetega uuesti kohustustest vabastamise menetluse aruanded perioodide kohta 01.06.2017 – 31.05.2018 ja 01.06.2018 – 31.05.
8. Samuti tuleb teha arvestused võlausaldajatele täiendavalt eelnimetatud perioodide eest väljamaksmisele kuuluvate summade kohta.
9. Kohus on 13.04.2020 esitanud menetluses osalevatele võlausaldajatele päringu seisukoha saamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. 4.
10. OÜ A ei ole seisukohta esitanud. 4.
11. AS S märgib, et võlgnik on menetluse kestel teeninud sissetulekut, mis jääb peamiselt Eesti Vabariigis kehtiva töötasu miinimummäära lähedale või alla selle. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-09-37867 märkinud, et üksnes töökoha olemasolu ei saa käsitleda mõistlikult 2 tulutoova tegevusena. Võlgnik on alates 2016 aastast töötanud samas ettevõttes ning tema töötasu on kohati pigem vähenenud. Seega ei saa väita, et võlgnik oleks nõuetekohaselt täitnud oma

§ 173lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

Võlausaldajale ei ole teada, et võlgniku kohustuste rikkumine oleks vabandatav. Rahvastikuregistri andmetel ei ole võlgnikul ka alaealisi ülalpeetavaid, kelle eest hoolitsemine võiks pärssida võlgniku olukorda tööturul. Harju Maakohus on tsiviilasjas nt 2-13-41547 selgitanud, et

§ 173

lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik olema ise aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav tasu võimaldaks lisaks igapäevakulutustele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on võlausaldajale menetluse kestel tasunud 944,91 eurot, mis moodustab võlausaldaja kogunõudest vaid ca 13,43%. Võlgnik oleks suutnud leida tasuvama töö või leidnud lisatöö, et võlausaldaja nõudeid suuremas ulatuses rahuldada. Riigikohus on küll lahendis nr 2-11-24696/82 märkinud, et paremini tasustatud töö leidmine ei pruugi olla võlgniku elukorraldusest tulenevalt mõistlik. Praegusel juhul ei ole võlausaldajale teada, et võlgniku elukorraldus (nt laste kasvatamine, sugulase hooldamine) segaks võlgnikul tasustatavama töö leidmist. Viidatud Riigikohtu lahendis on kolleegium sätestanud ka eelduse, mille kohaselt peab reeglina võlgnik töötama täiskohaga tööl. Usaldusisiku aruannetele lisatud võlgniku ning võlgniku poja pangakonto väljavõtetelt nähtuvad mitmed väljamaksed kolmandatele isikutele ning ka saajale I AS, kes ei ole võlausaldajale teadaolevalt võlgniku pankrotivõlausaldaja. Kuivõrd pankrotimenetluse eesmärk

§ 2

järgi on võlausaldajate nõuete rahuldamine ning võlgniku kohustustest vabastamine seaduses sätestatud korras, ei ole kolmandatele isikutele väljamaksete tegemine kohustustest vabastamise menetluses lubatav. Võlausaldaja palub võlgnikul ärakuulamisel selgitada kolmandale isikule ülekannete tegemist, kui võlgniku suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus. Esmalt on võlgnik kohustatud rahuldama võlausaldajate nõudeid, mis on tunnustatud pankrotimenetluses. Võlausaldaja palub võlgnikul selgitada ning tõendada, mida on võlgnik teinud tasuvama töökoha otsimiseks. Võlgnik on aastaid töötanud samal töökohal, mille eest saadav tasu jääb Eesti Vabariigis kehtiva töötasu alammäära lähedale. Võlausaldaja arvates on võlgniku tegevus ka süülise iseloomuga. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, kas võlgnik on menetluse kestel üldsegi otsinud tasuvamat tööd, et võlausaldajate nõudeid suuremas osas rahuldada. Samuti ei ole võlgnik selgitanud, miks on tehtud väljamakseid kolmandatele isikutele ning äriühingule I. Võlgnik ei ole teadlikult tegelenud tasuvama töö otsimisega, mistõttu on võlgnik menetluse kestel rahuldanud marginaalse osa võlausaldaja kogunõudest. S AS palub pikendada kohustustest vabastamise menetlust kohtu äranägemise järgi ajaks või alternatiivselt lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta E K kohustustest vabastamata. 4.

1. Tapa vald, xxxx korteriühistu ei ole seisukohta esitanud. 4.
2. E AS ei ole seisukohta esitanud. 4.
3. T OÜ teatab, et nende nõude katteks, mis oli summas 217,30 eurot ja mis tulenes laenulepingust nr. xxxx, on viie aasta jooksul laekunud üksnes 20,19 eurot, mis teeb kogu tasumata kohustusest üksnes ca 9,29%. Ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest, kuna võlgnevuste katteks kohustustest vabastamise menetluses tuleks teha tagasimakseid arvestatavas ulatuses ning üksnes aruannete esitamine ei anna alust võlgnik kohustustest vabastada. 3 Võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsmele aastale. Võlausaldaja on seisukohal, et juhul kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, saaks võlausaldaja nõue oluliselt kahjustada. 4.
4. B AS teatab, et nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei olnud raha saanud, oli kohustustest vabastamise menetluse algatamine seisuga 1248 eurot. Laekunud on nõude katteks 76,94 eurot. See tähendab, et nõude jääk 30.04.2020.a. seisuga on 1 171,06 eurot. B AS on seisukohal, et võlgnikku ei peaks vabastama tema kohustustest, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi.

§ 176

lg-st 1 tulenevalt lõppeb kohustustest vabastamisel võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Alternatiivselt on võlausaldaja seisukohal, et kohus peaks pikendama võlgniku suhtes käimasolevat menetlust maksimaalse ajani (s.o 7 aastat) tulenevalt

§ 175lg 51.

4.7. Kohtutäitur A K teatab, et büroos on kõik täiteasjad antud isiku suhtes lõpetatud. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht 5.

§ 175

lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 6.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et --võlgnik on kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta --ning võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt --ning võlgnik on kohustuste süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik on 20.05.2020 esitanud avalduse, milles soovib käesolevat menetlust lõpetada istungit pidamata, kinnitab, et on nõus tema kohustustest vabastamata jätmisega. 7. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgnik on küll formaalselt võttes esitanud aruandeid, kuid nende sisust lähtuvalt ei ole võimalik kohtu hinnagul teha järeldust, et võlgnik on oma kohustuste täitmisse suhtunud parima hoolivusega. 4 Kohus leiab, et puudub vajadus analüüsida võlgniku tegevust ja maksekäitumist 5 aasta kestel, kuna võlgnik on esitanud avalduse, milles selgelt nõustub tema kohustustest vabastamisest keeldumisega. Usaldusisik toetab võlgniku avaldust. 8.

§ 175lg 4 kohaselt peab võlgnik andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest.

Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus ei pea antud juhul võlgnikult vande võtmist vajalikuks, sest võlgnik on nõustnud täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumisega. 9.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7).

Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 5