KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajas Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- mai 2020 1-17-8303 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Marek Segari (isikukood 37410310329) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus Marek Segar ja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Marek Segar mõisteti Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu
- jaanuari
- a otsusega süüdi järgmistes kuritegudes:
- märtsil 2013 välismaalaste seaduste rikkumises;
- märtsil 2013 mootorsõiduki juhtimises raskes joobeseisundis;
- märtsil 2013 sõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta;
- märtsil 2013 dokumentide võltsimises. Helsingi Apellatsioonikohtu
- juuni
- a otsusega mõisteti M. Segar süüdi narkokuritegudes: ajavahemikul
- veebruar kuni
- aprill 2013 grupis teiste isikutega 23 kg amfetamiini, 1 kg MDMA ja 1 kg kanepi vahendamises;
- juunil 2013 teiste isikutega 5,1 kg amfetamiini vahendamises;
- juunil 2013 0,09 g amfetamiini ja 16,6 grammi kanepi valdamises. Eelnimetatud kuritegude eest mõisteti M. Segarile Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu
- juuni 2015 otsusega kokku karistuseks 12 aastat ja 6 kuud vangistust. Otsus jõustus
- jaanuaril
- Harju Maakohtu
- septembri 2017 määrusega tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks M. Segari suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu
- jaanuari ja
- juuni
- a otsuste täitmine Eesti Vabariigis ning määrati, et M. Segar peab Eesti Vabariigis ära kandma 12 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuse aeg, s.o 18.-
- märts 2013 (4 päeva),
- juuni kuni
- oktoober 2013 (4 kuud ja 10 päeva),
- november 2013 kuni
- september 2014 (10 kuud ja 8 päeva) ning
- detsember 2014 kuni
- juuni 2015 (6 kuud ja 27 päeva) ehk kokku 1 aasta 9 kuud ja 19 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 10 aastat 8 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
- juuni
- Tallinna Ringkonnakohus jättis
- novembri
- a määrusega Harju Maakohtu
- septembri
- a määruse sisuliselt muutmata, kuid täpsustas maakohtu määruse resolutsiooni selliselt, et Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu
- jaanuari
- a otsust nr 15/100383 tunnustatakse ja täidetakse osas, millega M. Segar mõisteti süüdi dokumendi võltsimises ja karistati selle teo eest. Muus osas jäeti maakohtu määrus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri
- a määrus jõustus
- jaanuaril 2018, kui Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata. M. Segari karistuse kandmise algus on
- juuni 2015 ja lõpp
- märts
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb 11.01.
- Võimalus vabaneda elektroonilise valve alla saabub
- detsembril
- Vangla ja prokuratuur ei toeta M. Segari vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega.
- Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrusega jäeti M. Segar karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
- Kohus märkis esmalt, et M. Segari iseloomustus sisaldab viiteid kustunud/arhiveeritud karistusandmetele (varasemalt karistatud 11 korral, viies vangistus). Kustunud karistustele arvesse võtmine ei ole kohtupraktikat arvestades lubatav. Karistusregistrist nähtuvalt on M. Segaril üks kehtiv kriminaalkaristus (välismaalaste seaduse rikkumise, mootorsõiduki juhtimise eest raskes joobeseisundis ning omamata juhtimisõigust ja narkokuriteod). Kaks narkokuritegu on toime pandud grupis. Esimene seisneb 23 kg amfetamiini, 1 kg MDMA ja 1 kg hašišitüüpi kanepi loovutamises. Teine kuritegu grupis koos teise isikutega seadusevastaselt oma valduses suures koguses (5,1 kg) amfetamiini hoidmises levitamiseja vahendamise eesmärgil. Lisaks on M. Segar toime pannud narkootilise aine 0,09 g amfetamiini ja 16,6 g hašištüüpi kanepi seadusvastaselt oma valduses hoidmise. Arvestades süüdlase poolt toime pandud narkokuriteo asjaolusid, ei oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Kuritegudest tulenevalt oleks tema vabaduses viibimisest märkimisväärne oht avalikkusele. M. Segar ei hoolinud oma teo tagajärgedest ohustades otseselt teiste ühiskonnaliikmete elu ja tervist. Suures koguses narkoaine käitlemine isikute grupis näitab, et isik on võimeline ohverdama oma pere heaolu ja enda vabaduse narkootilise aine käitlemise kasuks. Uue kuriteo toimepanemise oht ei ole vaatamata poole karistusaja ärakandmisele oluliselt vähenenud. Eksisteerib oht toime panna samalaadseid kuritegusid. Ka riigikohtu praktikas on leitud, et narkokuritegude puhul on korduva toimepanemise oht kohtupraktika pinnalt suur.
- M. Segarit iseloomustavad positiivsed asjad on elu- ja töökoht ning toetav pere. Kohtu arvates on aga ka elektroonilise valve all viibides võimalik panna toime narkokuritegusid. Tütre olemasolu ei takistanud M. Segarit kuritegusid toime panemast. Sellest võib järeldada, et toetav lähivõrgustik ei motiveeri M. Segarit piisavalt seaduskuulekalt elama. Eitada ei saa ka võimalike kuritegelike sidemete säilimist ja kriminaalse taustaga tutvusringkonna olulisust. Kuritegusid ei sooritatud hetkeemotsioonide ajel, vaid teadlikult ja kooskõlastatult grupis. M. Segari oluliseks riskiteguriks vabaduses on tema mõjutatavus. Isiku varasemat käitumist arvestades on prognoos seaduskuulekaks eluks pigem negatiivne ning reaalne oht jätkata kuritegeliku tegevusega. 2
(7)- Viimaks tõi kohus positiivsena välja M. Segari osalemise taasühiskonnastavates tegevustes ja tööhõives. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates pidas aga kohus M. Segari uue kuriteo riski vähemalt oluliseks ning ei vabastanud teda. Kohtul puudus lisaks veendumus, et kriminaalhooldus ja kontrollnõuded maandaksid piisavalt uue kuriteo toimepanemise riski. Seetõttu tuleb M. Segar jätta teiste inimeste elu ja tervise kaitseks vangistustest vabastamata. MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega M. Segar tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valvega vabastada. Kaitsja kaebus
- Viru Maakohus on kaalutlusõigust teostanud ekslikult. Kohtu arvates kaaluvad kuriteo toimepanemise asjaolud üle vabastamise kasuks rääkivad positiivsed asjaolud. Konkreetseid kuriteo asjaolusid ei ole kohus seejuures välja toonud. Lisaks on jäetud arvestamata M. Segari käitumine Soomes kantud pika vangistuse ajal, mille kohta esitati kohtule tõendid. Jättes hindamata M. Segari käitumise Soome vanglas, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
- Maakohus on positiivse asjaoluna tuvastanud M. Segari motiveerituse vangistuses seljatada kuritegelik käitumine ning elada seaduskuulekalt. See näitab M. Segari motiveeritust saavutada individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid kiiduväärselt.
- Kohus on küll loetlenud M. Segari kuriteod, ent millised konkreetsed kuriteo tehiolud suurendavad retsidiivsusriski, on jäetud esile toomata. Ehkki kohus märgib, et M. Segar on vangistustest kandnud pool, on ta siiski vangistuses viibinud 7 aastat. Kuriteo toimepanemise asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb, ent kohus seda arvestanud ei ole. Kuriteod on toime pandud
- a, selle järel oli M. Segar pikalt kohtueelses menetluses vahi all. Kuriteo raskusastmel on ennetähtaegse vabastamise kontekstis eraldi kaal vaid küsimuses, millal tekib isikul süüdimõistetul subjektiivne õigus nõuda ennetähtaegset vabastamist puudutava taotluse menetlemist (RKKKo 1-09-14104 p. 22). Vaid kuriteo raskusest ei saa teha automaatselt järeldust, et isik jätkab ka pärast aastaid vanglas viibimist uute kuritegude toimepanemist.
- Maakohus on tuvastanud hulgaliselt positiivsed asjaolusid: elu- ning töökoht ja toetav pere. Oletuslik on maakohtu järeldus, et ka elektroonilise valve all jätkab M. Segar kuritegude toimepanemist. Tema käitumisest vangistuses sellist järeldust teha ei saa. M. Segaril puuduvad distsiplinaarkaristused, millega ta tõestab suutelisust õiguskuulekalt käituda. Pere olukorras on võrreldes kuriteo toimepanemise ajaga toimunud muutused. Maakohtule esitatud tõendit tütre töövõimetuse kohta, ei ole kohus hinnanud. Tütar vajab isa toetust ja abi ning välistab uute kuritegude toimepanemise ohu.
- Maakohus on oma põhjendustes märkinud, et kohtul puudub veendumus, et kriminaalhooldus ja kontrollnõuded maandavad piisavalt olulisel määral M. Segari suhtes uue kuriteo toimepanemise riski. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-09-14104 punktis 23 asunud seisukohale, et kriminaalhooldus rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. M. Segar on just see isik, keda tuleb suunata 3
(7)kriminaalhooldusele ning isik, kelle puhul kontrollnõuded välistavad uue kuriteo toimepanemise riski. Vanglas (nii Soomes, kui ka Viru Vanglas) tema käitumine on eeskujulik. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“, käinud nõustamistel ja vestlustel, omandanud erinevad erialad. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega kontrollitud keskkonnas ta suudab õiguskuulekalt käituda. Kuna ka kriminaalhooldus on kontrollitud keskkond, seda enam koos elektroonilise valvega, siis M. Segar on tugeva järelevalve all. Arvestades pikaaegset vangistust, tuleb M. Segari taasühiskonnastumist teostada järk-järgult: eelkõige suunata käitumiskontrollile koos elektroonilise valve kohaldamisega, siis jätkub veel käitumiskontroll koos erinevate riski vähendavate kohustustega, siis katseaeg kuni kandmata karistuse lõpuni. Kriminaalhooldus on sobilik arvestades ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. M. Segar on sooritanud kuriteo Soomes. Ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse ta käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele Eestis, kusjuures esialgu oleks töökohaks tema elukoht. Seega elimineerib end täielikult enne vangistust olnud keskkonnast. M. Segari kaebus
- Kohus ei analüüsinud, milline on M. Segari ohuprognoos, mis õigustaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist. M. Segar on vangistuses viibinud 7 aastat, mistõttu on alusetu väita, et uue kuriteo toimepanemise risk ei ole piisavalt maandatud, sest selline käsitlus tekitab küsimuse, kuidas sellistel juhtudel üldse saavutatakse vangistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid. Vaid kuriteo raskusele või määratud karistuse pikkusele tuginedes ei saa jätta isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu põhjendustest ei selgu, millest on kohus järeldanud, et ka pärast pikaajalist vangistuses viibimist ei ole M. Segari hoiakud ning suhtumine muutunud. Süüdimõistetu on keskealine mees ning vabaneks
- a 51-aastasena. Ühiskonna huvides on tema naasmine võimalikult heade taasühiskonnastamise eeldustega. Ilmselgelt on 12,5 aastat vangis olnud inimese ühiskonda naasmine keerukam kui 7 aasta järel.
- M. Segar on vanglas käitunud eeskujulikult ja ennast arendanud. Ta on valmis järgmiseks sammuks: õpitu rakendamiseks ja iseseisvaks eluks. Teda ootavad lähedased ning ta soovib panustada laste ellu. Vanglakaristus on kulukas ning selle teenuse kasutamine peab olema õigustatud ultima ratio tasemel ja väga argumenteeritult.
- Võttes arvesse kohtu argumentatsiooni (raske narkokuritegu), ei peaks sellise kuriteo eest süüdimõistetutel üldse olema alust ennetähtaegset vabastamist taotleda. Kuriteo raskusele antakse hinnang mõistetava karistusega süüdimõistva otsuse tegemisel. Järelikult ei ole ennetähtaegse menetluse raames õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil.
- Ka kohtu argumendid elektroonilise valvega narkokuritegude toimepanemise vältimise osas ei ole põhjendatud, kuivõrd sel juhul ei oleks võimalik vabastada ühtegi narkokuriteos süüdimõistetut, sest risk uue kuriteo toimepanemiseks oleks alati olemas. Maakohus pidanuks põhjendama, miks selline risk on just M. Segari puhul. Risk narkokuritegude toimepanemiseks on ka vangistuses, kus seda maandatakse pereliikmete ja kinnipeetava läbiotsimise teel. Samamoodi vähendatakse elektroonilise valvega uute kuritegude riski, kuivõrd inimese liikumine ja vabadus on piiratud ja kontrollitavad. Reeglite rikkumise korral saadetaks M. Segar tagasi karistust kandma. Kuna M. Segaril puuduvad distsiplinaarkaristused, on kohatu eeldada, et ta hakkaks elektroonilise valve all olles 4
(7)panema toime kuritegusid. Elektroonilise valve all kontrollitakse lisaks inimese liikumisele alkoholi ja narkootikumide kasutamist. Piirangute kõrval aga aitab see isikul kohaneda eluga vabaduses.
- Maakohtul puudus veendumus, et kontrollnõuded ja kriminaalhooldus maandavad piisaval määral M. Segari uute kuritegude riski. Selliselt on kohus irdunud Riigikohtu praktikast, sest see seab kahtluse alla kriminaalhooldussüsteemi vajalikkuse tervikuna. Kinnipeetava ainus võimalus ongi veenda kohut oma käitumisega vangistuses. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et M. Segar on võimeline kontrollitud keskkonnas käituma õiguskuulekalt. Ta on läbinud erinevaid programme Eestis ja Soomes, töötanud majandustöödel jm ametikohtadel. Tal on Soome vanglatest eeskujulikud iseloomustused. Soomes saadud vanglapalgast on ta toetanud rahaga tütart ning tasunud kohtutäiturite võlgu. Omaalgatuslikult jättis M. Segar maha suitsetamise. Lisaks on M. Segar käinud psühholoogilisel nõustamisel ning väljendanud selget tahet mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega. Tal puuduvad võlgnevused, vabanemisfond on täidetud ning tal on lähedaste materiaalne ja moraalne tugi, kindel elu- ja töökoht. M. Segar on oma süüd tunnistanud, avaldanud kahetsust ning soovi asuda elama seaduskuulekalt. Kõik vangla poolt pakutud sotsiaalprogrammid on läbitud ning sotsiaalprogramme on võimalik läbida ka vabaduses. M. Segar kahetseb minevikku, ent ei saa seda olematuks muuta. Tema motivatsiooniks on pere ja soov mitte sattuda vanglasse tagasi.
- Kohus on välja jätnud kõik Soomes karistuse kandmise ajal koostatud iseloomustuse ja M. Segari tegevused seal. Arvestades taotluse menetlemisele kulunud aega, jääb mulje, et kohtul ei olnud piisavalt aega kõikide tõenditega tutvumiseks. Selgusetuks jääb kohtu veendumuse kujunemine. Maakohtu määrusest ei selgu, millised tingimused peavad olema täidetud M. Segari tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
- M. Segar selgitas, et kuriteo pani ta toime raske lahutuse ajal, tema naine pettis teda ning ta kolis elama vanade sõprade juurde. Oma käitumist ta ei õigusta, oma süüd ta tunnistab ja kahetseb. Ta ei hoolinud sel ajahetkel endast ega teistest, oli masenduses ja hakkas tarvitama alkoholi. Soome vanglas on M. Segar läbinud programmi koos abikaasaga, mis käsitleb kuriteo mõju tema lähedastele. M. Segar on karistust täitnud eeskujulikult 7 aastat ning oleks vale väita, et ta ei ole lähedastelt saanud motivatsiooni muutumiseks. Ka vanglaprogrammis „Õige Hetk“ on välja toodud lähedaste ja nendega heade suhete väärtustamine ja peamise motivatsiooniallikana head peresuhted ning isiklike eesmärkide teostamine. M. Segari lähedasteks on eakas ema, tütar, abikaasa ja viimase tütar. Vanusega väheneb impulsiivsus, adrenaliinivajadus ja riskeerimine. Vananedes saavad inimesed aru lähedaste vajalikkusest, hakkavad mõtlema rohkem tervisele. 7 aastat on järelemõtlemiseks ja eesmärkide seadmiseks pikk aeg. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohus taotlusi maakohtu määruse tühistamiseks ei rahulda ja seda järgmistel põhjustel. 5
(7)- Kassatsioonikohtu praktika kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle juures hinnatakse kahte aspekti: 1) kuidas isik on end karistuse kandmise ajal ülal pidanud; 2) kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. M. Segari puhul on maakohus neid kahte aspekti hinnanud. Kohus on positiivse asjaoluna välja toonud süüdimõistetu vangistusaegse motiveerituse, taasühiskonnastavates tegevustes osalemise, eneseharimise ja tööhõives osalemise. Määruskaebuse väited, nagu ei oleks kohus arvestanud Soomes karistuse kandmise ajal tehtud pingutusi, ei ole asjakohased. Maakohtu määrusest ei tulene, nagu oleks kohus M. Segari vangistusaegsele käitumisele hinnangu andnud üksnes Eesti kinnipidamisasutuses viibitud aja osas.
- Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohtu kaalutlustest nähtub, et ka seda on kohus hinnanud: M. Segaril on kindel elu- ja töökoht ning toetav pere. Maakohut ei veennud, et ka isiku elutingimused tagaksid tema seaduskuuleka käitumise. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu kaalutlused on põhjendatud. Nimelt ei suutnud varasemalt pere tugi M. Segarit õiguskuulekal teel hoida. M. Segar on määruskaebuses küll põhjendanud seda naisepoolse petmise, raske lahutuse ja kõigele käegalöömisega ning kinnitanud soovi pühenduda lähedastele inimestele ja nendega suhetele, ent iseloomustusest nähtuvalt elavad tema osad lähedased: abikaasa ja laps Soome Vabariigis, ning vabanemisjärgsesse elukohta asuks ta vähemalt esialgu (abikaasa kinnitusel võib ta kolida Eestisse) üksinda. Soome Vabariik on M. Segari suhtes kohaldanud 15 aastaks sissesõidukeeldu. Iseloomustusest nähtuvalt on M. Segar terve elu töötanud mitteametlikult võlgnevuste pärast (KoTo, tl 3). M. Segari kuriteo riskiks on vangla pidanud varalise kasu eesmärki. Praegusel juhul on M. Segarile garanteeritud töökoht, ent seda miinimumpalga eest (KoTo, tl 4). M. Segaril on põhiharidus, eriala ta omandanud ei ole (KoTo, tl 3). Kohtukolleegiumi hinnangul ei välista M. Segari vabanemisjärgsed tingimused uute kuritegude toimepanemist. Säilib oht, et kui M. Segarit peaksid tabama raskused, võib ta taas seaduskuulekusele käega lüüa ning endise eluviisi juurde tagasi pöörduda.
- Edasi tuleb kohtul hinnata, kas isiku saab siiski vabastada, või annavad kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos siiski küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Seejuures lähtutakse kohtupraktikas arusaamast, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus (Tartu Ringkonnakohtu
- aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47).
- Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249). M. Segar kannab karistust kahe otsuse: Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu
- jaanuari ja
- juuni
- a otsuse alusel. Maakohus on välja toonud vangla iseloomustuses märgitud märkimisväärse ohu avalikkusele tulenevalt kuritegude asjaoludest (mh on välja toodud käideldud narkootilise aine kogused, süüteo toimepanemine grupis kooskõlastatult ning teadlikult, s.o tegemist ei olnud juhukuritegudega). Suures koguses narkootiliste ainete käitlemise pani M. Segar toime korduvalt. Maakohus arvestas ka isiku varasemast elukäigust lähtuvate ohtudega (võimalike kuritegelike sidemete taastekkimine ja kriminaalse taustaga tutvusringkond). Ka isiku iseloomustuses on välja toodud riskikohad M. Segari mõtlemises, 6
(7)milleks on impulsiivsus ja tegude tagajärgedele mittemõtlemine, eriti kui isik on alkoholijoobes (KoTo, tl 4). Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega.
- Ehkki määruskaebustes ei näe nende esitajad uue kuriteo toimepanemise ohtu, näitab isiku varasem elukäik (viies vangistus) ning kuritegude asjaolud, et M. Segar võib alluda nii grupi mõjule kui ka lihtsalt elule käegalöömise pärast panna toime raskeid kuritegusid. Sellises olukorras ei saa ringkonnakohus tugineda vaid isiku lubadustele hakata tulevikus käituma õiguskuulekalt. Kohtukolleegiumi arvates ei saa tõsikindlalt väita, et vangistuses töötamine ning sotsiaalprogrammid välistaksid uue kuriteo toimepanemise. M. Segar kannab mh karistust mootorsõiduki juhtimise eest raskes joobeseisundis. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasisides on märgitud, et kinnipeetav programmis mingit erilist mõtet ei näinud leides, et programm kedagi ei muuda. Samuti leidis M. Segar, et alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ei ole kuritegusid põhjustanud, nendeks on alati olnud muud põhjused ning oleksid toimunud ka siis, kui ta oleks olnud kaine (KoTo, tl 3). Ringkonnakohus järeldab sellest, et kuna isik sotsiaalprogrammis pakutud teadmistes enda jaoks mõtet ei näinud, ei pruugi individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid olla täidetud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa teha tõsikindlat järeldust uute kuritegude toimepanemise osas süüdlase vangistusaegsest käitumisest. Suurel osal ringkonnakohtu menetletavatest juhtudest ei ole kinnipeetavatel probleeme vanglakorra täitmisega. Küll aga näitab kohtupraktika, et ka vangistuses hästi käitunud ja ennetähtaegselt vabastatud isik ei pruugi hakkama saada vabaduses talle pandud nõuete täitmisega või jääda seaduskuulekaks, eriti kui aktualiseeruvad probleemid, millega isolatsioonis olev isik kokku ei puutu. Olgu öeldud, et mingitki õigustust sedavõrd raskete kuritegude toimepanemisele ei näe kohtukolleegium selles, et M. Segaril oli elus raske ajajärk. Lahutus ja käegalöömine ei õigusta kuidagi kuritegude toimepanemist. Kuriteo asjaolud vähenevad aja jooksul tõesti, ent ringkonnakohtu hinnangul ei ole nende kaal antud asjas sedavõrd vähenenud, et vabastada M. Segar 6 aastat enne karistusaja lõppu.
- Ringkonnakohus leiab, et määrav ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et M. Segar tuleks vaatamata teda iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele vabastada. Sellist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Seetõttu ei rahulda kohtukolleegium M. Segari ja tema kaitsja taotlust ja jätab juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 I astme lahendi muutmata ja määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)