← Eesti

1-20-3258/4

Obsah (4)§ 4231§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 27. mai 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-20-3258 (20278000413) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi s

) § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav Jaan Erdfeldt, isikukood 39404185718; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; elukoht: XXX; telefon XXX; e-post: XXX; töötab XXX; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 26.08.2016. a otsusega nr 1-16-7305

§-de 4231 ja 424 lg 1 järgi liitkaristusena 1-aastase vangistusega, mis asendati 360-tunnise üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 2 aasta jooksul. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jaan Erdfeldt

§ 4231

järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Jaan Erdfeldt ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Jaan Erdfeldt katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Jaan Erdfeldtile käitumiskontrolli ajaks lisakohustusteks osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata Jaan Erdfeldti katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. 2. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Jaan Erdfeldtilt menetluskuluna riigituludesse:  sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Jaan Erdfeldtil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 73 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700021205 ning selgituse “Jaan Erdfeldt, otsus nr 1-20-3258, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2

(4)Süüdistus Jaan Erdfeldti süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 26.08.2016 aasta otsusega nr 1-16-7305 karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt  24.11.2019 kella 12:20 paiku Tartumaal Elva vallas Koruste külas Viljandi-Rõngu maantee 59. kilomeetril mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Jaan Erdfeldt rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Jaan Erdfeldt toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 4231

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Lähtudes

§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Jaan Erdfeldt ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Jaan Erdfeldt on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulu – 876 eurot - ära tasuda ositi 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustades J. Erdfeldti tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 73 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Jaan Erdfeldt aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. 3

(4)Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Jaan Erdfeldti süüdi tunnistada

§ 4231järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Jaan Erdfeldti menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates

  1. jaanuarist
  2. a on kuupalga alammäär 876 eurot). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Jaan Erdfeldt taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulude katteks 73 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude korraga hüvitamine käib Jaan Erdfeldtile tema sissetulekut arvestades ilmselt üle jõu. Seetõttu annab kohus talle KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 876 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.