alusel Kahtlustatav R.R - ik XXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX XXXXXXXX, telefon XXXXXXX, XX kodanik, emakeel XXX keel, XXXharidus, töökoht - XXX, kriminaalkorras karistamata Advokaat Gregori Palm RESOLUTSIOON 1. Lõpetada
S § 291 lg 1 järgi. R.R´le on esitatud kahtlustus selles, et töötades XXX, täites XXX ülesandeid ja olles seega ametiisik KarS § 288 mõistes, pani toime võimuliialduse. Nimelt kasutati 19.09.2019 ajavahemikul kell 22.52 kuni 23.35 XXXXX maakonnas XXXXXXXX peatamise märguannet eiranud sõiduauto XXXX XX (XXXXXX) sundpeatamiseks relva. Kokku sooritati 15 lasku, millest kahel korral jättis R.R arvestamata korrakaitseseaduse § 45 lg 1, § 81 lg 1 ning § 7 sätestatud nõuded. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et R.R´l oli õiguslik alus sõiduki sundpeatamisel teenistusrelva kasutamiseks, kuid kahel korral, s.o kuues lask sõiduki tagumisse kõrvalistuja küljeklaasi ning 15-s lask sõiduki tagaklaasi, ei olnud rakendatud meede proportsionaalne. Sõiduki peatamiseks tulirelva kasutamisel on sobivaks ja eesmärgipäraseks üksnes sõiduki rehvidesse tulistamine. Klaasi tulistamine ei taga põgeneva sõiduki peatumist, samuti võib seada ohtu sõidukijuhi. Seega oli sõiduki sundpeatamisel R.R poolt relva kasutamine mootorsõiduki akendesse tulistamisel ebaseaduslik, kuivõrd rakendatav sund oli ebaproportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt
alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas süüteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. R. R süüks pandava KarS § 291 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või vangistus üks kuni viis aastat. Arvestades, et isikule on võimalik ette heita eelkõige kaudse tahtlusega toime pandud süütegu, mis leidis aset toimepandud rikkumisele reageerimisel, võib asuda seisukohale, et R.R süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. R.R oli teo toimepanemise ajal töötanud XXX alla XXXX aasta. Teda ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid talle on määratud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahv, mis on tasutud. Praegusel hetkel jätkab R.R töötamist XXX. Oma ülekuulamisel ta kahetseb tegu ning kinnitab, et oleks sel hetkel pidanud enam analüüsima ja mõtlema võimalikele tagajärgedele. Kindlasti ei olnud tema eesmärgiks toime panna võimuliialdust. Kaitsja on oma taotluses märkinud, et R.R ei ole oma käitumisega näidanud üles lugupidamatust seaduse vastu ning edaspidised rikkumised on võimalik ära hoida 2 1-20-3084 täiendõppele määramisega. R.R ülekuulamistoimingud kinnitavad, et ta on oma teo keelatusest aru saanud. Samuti on kannatanu oma ülekuulamisel märkinud, et ei soovi XXX karistamist, kuna ta täitis oma tööülesandeid. „Mina olin liiklushuligaan, kes tuli peatada ja tema nägi selleks vaeva,“ on kannatanu seisukoht ja põhjus, miks ta ei ole esitanud tsiviilhagi. Seega ei soovi kannatanu menetluse jätkamist. Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et R.R karistamine ei ole vajalik ega otstarbekas ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Hinnates R.R käitumisviisi kogu sõiduki sundpeatamise ajal ja pärast seda, kinnitab see, et R.R käitumisele ei ole iseloomulikuks ametnikule antud kaalutlusõiguse kuritarvitamine. R.R on menetluse käigus teinud juhtunust piisavaid järeldusi, olles suutlik käituma edaspidi õiguskuulekalt ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. R.R kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Seega arvestades, et KarS § 291 lg 1 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, milles R. R süü kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna isikule kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi. Samuti ei ole eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt menetluse jätkamine vajalik, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud käesoleva menetlusega ja kohustuse määramisega. Juhindudes
Eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 19210000072 kriminaalmenetlus.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Prokurör on esitanud kohtule taotluse R.R suhtes
Prokuröri taotluse on R.R ja tema kaitsja allkirjastanud, mis näitab, et kahtlustatava nõusolek kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja talle menetluse lõpetamisel kohustuste panemiseks, on olemas. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri poolt kohtule esitatud taotluses olevad põhjendused kriminaalmenetluse lõpetamiseks tulenevad menetluse käigus kogutud tõenditest, kohus nõustub prokuröri seisukohtadega ja neid kordama ei hakka. Taotluses välja toodud asjaolud näitavad, et esinevad
Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et R.R, tulistades sõiduki sundpeatamisel kahel korral sõiduki akendesse, pani toime võimuliialduse, s.o. KarS § 291 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. Seega on R.R toime pannud ühe teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või ühe- kuni viieaastane vangistus. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et R.R süü ei ole suur - süüd raskendavaid asjaolusid ei esine, on olemas süüd 3 1-20-3084 kergendavad asjaolud - R.R on puhtsüdamlikult oma tegu kahetsenud, toimepandud tegu analüüsinud ja saanud aru, millised oleks võinud olla tema teo tagajärjed. Prokuröri seisukoha kujunemine, et R.R karistamine ei ole otstarbekas ega vajalik, on taotluse ja kriminaalasja materjalide pinnalt jälgitav ja arusaadav. Lähtudes eelväljendatud seisukohast on prokurör taotluses leidnud, et R.R kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ja seeläbi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse seadustiku kommentaarides (lk 481, Juura, 2012) on leitud, et avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just karistamise järgi on tungiv vajadus. Kohtul on kriminaalasja materjalide pinnalt tekkinud samuti veendumus, et R.R õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kriminaalasja materjalid kinnitavad, et R.R käitumisele ei ole iseloomulikuks ametnikule antud kaalutlusõiguse kuritarvitamine. R.R ütlustest nähtub, et ta on teinud sündmusest järeldused, ta on oma teo keelatusest aru saanud ja tema kahetsus on puhtsüdamlik. Ka kannatanu on avaldanud, et tema ei soovi R.R karistamist. Kohus leiab, et menetluse lõpetamisel R.R´le sanktsioneerivate kohustuse panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk, seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asjas puudub avalik menetlushuvi.
lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks - tasuda kriminaalmenetluse kulud ning maksta kindel summa riigi tuludesse. Nimetatud §i lg 3 alusel kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud R.R´le kriminaalmenetluse lõpetamisel pandava kohustusega – maksta riigi tuludesse 1000 eurot, mis on vastavuses tema poolt toime pandud süüteoga ja annab signaali, et tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu. Prokurör on taotlenud, et R.R hüvitaks riigile kriminaalmenetluse kulu Tulirelvaekspertiisi (akt nr 20E-TB0004, 07.02.2020) tasu 420 eurot /tl 256-257 II kd/. Kohustuste täitmise tähtaeg on 01. juuli 2020. Kohus leiab, et prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks
alusel seaduses ettenähtud alused on olemas ja kohus rahuldab prokuröri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks R.R suhtes. III ASITÕENDID Kriminaalasja II kd toimiku kaane küljes on DVD plaadid raadioeetri, pardakaamera, R.R vormikaamera ja arestimaja turvakaamera salvestustega ning vaatluse käigus tehtud fotodega. Plaadid jätta
Prokurör on taotlenud asitõendiks olnud sõiduki XXXX XX (XXXXX) konfiskeerimist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 26.09.2019 kohtuotsuse nr 1-19-7626 alusel. Kohus selgitab, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 26.09.2019 kohtuotsus nr 1-19-7674 on jõustunud ja asitõendiks olnud sõiduauto on nimetatud otsusega konfiskeeritud. IV KURITEOGA TEKITATUD KAHJU Kuriteoga kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi ei ole kannatanu esitanud. 4 1-20-3084 V TÕKEND Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3, 4, § 385 p 10, § 408 lg 1 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse R.R suhtes, määrab R.R´le prokuröri taotluses märgitud kohustused -
lg 2 p 1 alusel tuleb R.R´l tasuda kriminaalmenetluse kulu 420 eurot ja
Kohustuste täitmise tähtaeg on 01.07.2020.a.
lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.