Kostja esitas 26.05.2020 seisukoha hageja taotluse suhtes, milles märgib, et jääb täielikult hagile 29.01.2020 ja 12.02.2020 hageja avaldusele hagist loobumise kohta antud seisukohas toodud asjaolude ja tõendite juurde, so hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut ega töövõtulepingulist suhet tekkinud ning sellel asjaolul on hagiga esitatud nõue kostja vastu alusetu. Kostja on teinud hagejale osalise tagasimakse X Xu käsundi alusel esitatud arve järgi saadud raha osas. Kostja on seisukohal, et kuna hagiga esitatud nõue on alusetu, on põhjendatud ka hageja poolt hagist loobumise avalduse esitamine. Kuna kostja ei ole rahuldanud hagi nõuet, mis on esitatud hagejaga olematu töövõtulepingulise suhte alusel, siis ei kuulu asjas 3
Kostja nõustub hageja avaldusega hagist loobumiseks, kui
lg 4 kohaselt kohus jätab asja menetluskulud, sh kostja menetluskulud hageja kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist rahuldas peamises osas hageja nõude. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda
Kostja on esitanud vastuväite, et ei ole kostja hageja nõuet täitnud. Hagejal ei ole nõudeid kostja vastu. Kostja on teinud hagejale osalise tagasimakse kolmanda isiku käsundi alusel. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda
Kohus leiab, et hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutanud eesmärgi, milleks ta kohtusse pöördus. Kostja on tasunud hagejale valdav osa hageja nõudest. Seega tähendab, et kostja on
lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud, mistõttu loobus hageja oma hagist (vt Riigikohtu 15.05.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-182-15 p 13).
Lähtuvalt
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas 04.02.2020 menetluskulude nimekirja milles palub määrata tema menetluskulud rahaliselt kindlaks summas 836,67 eurot, sellest 650 eurot on riigilõiv ja 186,67 eurot õigusabikulud. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 325 eurot ja kostjalt menetluskulude summas 511,67 eurot väljamõistmist. 22.05.2020 esitas hageja täiendava menetluskulude nimekirja, milles lisaks 04.02.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskuludele taotleb mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulu katteks 163,33 eurot (käibemaksuta). Arvestades 04.02.2020 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulusid on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kokku summas 675 eurot (511,67+163,33, käibemaksuta summa). Kooskõlas
lg-ga 4 palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude koosseisu ega maksumuse osas vastuväiteid esitanud. Hageja oli tasunud käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 650 eurot, mis on
Et hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist
g 2 p 2 alusel, tuleb kostjal hüvitada hagejale tasutud riigilõivust pool ehk 325 eurot. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Hagejat esindas käesolevas tsiviilasjas
§-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik. Õigusteenust on osutatud hagejale hinnaga 140 eurot/tund ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on mõistlikud ja põhjendatud osaliselt. Vastavalt hageja esitatud spetsifikatsioonidele osutas hageja lepinguline esindaja õigusabi teenuseid 2,5 tunni ulatuses (summas 350 eurot) järgmiselt: - 1 tund 20 minutit on hageja lepingulisel esindajal kuulunud tsiviilasja materjalidega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ning avalduse koostamisele hagist loobumiseks (summas 186,67 eurot). Kohus on seisukohal, et nimetatud lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik. - 45 minutit ajakulu seoses vastuse koostamisega kostja 12.02.2020 seisukohale (summas 105 eurot). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. - 25 minutit on hageja lepingulisel esindajal kuulunud telefoninõupidamisele kliendiga ja vastuse koostamisele kohtu 15.05.2020 kirjale (summas 58,33 eurot). Kohus on seisukohal, et see ei ole põhjendatud ega vajalik lepingulise esindaja kulu. Toimingu tegemise vajadus oli tingitud hageja enda ebaselgest positsioonist hagist loobumise kohta, mille oli tema avaldanud 12.03.2020 kirjalikus seisukohas. 5
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes vastava taotluse esitanud.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tagastab hagejale tema arvelduskontole xxx poole menetluses tasutud riigilõivust summas 325 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.