lg 2 kohaselt vähendati Jan Erich Külamale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 40 päevamäära ulatuses, s.o 408 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 34 päevamäära, s.o 346,38 eurot. 1
lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõisteti Jan Erich Külamalt välja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Maakohus selgitas, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 85 eurot ja kohtumenetlusel 108 eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 193 eurot jäeti
lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. 3. 21.05.2020 laekus ringkonnakohtule Jan Erich Külamalt määruskaebuse menetluskulude välja mõistmise peale. Kaebaja palub jätta sundraha (876 eurot) riigi kanda, kuivõrd rahalisele karistusele lisaks ei ole tal võimalik sundraha tasuda. Tema keskmine palk on 500 eurot, mistõttu ei ole tal võimalik maksta sellist summat. Ta teeb töö kõrvalt veel üldkasuliku töö tunde ja tal on ka laenukohustused. Kuna ta elab emaga ning veel on 2 ülalpeetavat, siis ta ei tuleks mitte kuidagi moodi välja. Ta sai aru, kui suur tegu see oli ja mitte kunagi enam ei lähe poodi vargile. Koroona tõttu langetati tööl ka palkasid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4.
lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt määruskaebusega.
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel
ptk) teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt
lg-st 1 kehtib
lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel. 5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning Jan Erich Külama määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea 2
lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3 1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 6. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab
lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Maakohus jättis juba kaitsjatasu riigi kanda, määruskaebuses taotleb Jan Erich Külamaa ka sundraha riigi kanda jätmist ehk sisuliselt menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist. Nagu eelnevalt mätgitud, võimaldab
lg 3 menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, mitte aga täielikku riigi kanda jätmist. Maakohus on sundraha väljamõistmisel arvestanud, et Jan Erich Külama on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Siiski leidis maakohus, et arvestades menetluskulu summa suurust, konkureerivat rahalist kohustust rahalise karistuse näol, samuti eriolukorrast tingitud sissetuleku vähendamist süüdistatava tööandja poolt, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul. Seega ei ole Jan Erich Külama määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus ei oleks juba menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. 7. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt
lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.