RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 1371 lg-s 11 nähakse ette, et elektroonilise valve tähtaja või KarS §-s 751 sätestatud tähtaja saabumisel otsustab eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus tõkendi edasise kohaldamise. Viimati nimetatud säte reguleerib elektroonilise valve põhjendatuse kontrolli nii kohtueelse menetluse kui ka kohtumenetluse puhul. Järelikult võib kohus leida, et elektroonilise valve kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud, või kohaldada vahistamist või muud kergemaliigilist tõkendit või tühistada tõkendi kohaldamise. Määruskaebus

1. Maakohtu määruse vaidlustas S. Matini kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, taotledes määruse tühistamist, prokuratuuri taotluse rahuldamata jätmist ja elektroonilise valve lõpetamist või alternatiivselt elukohast lahkumise keelu kohaldamist. Ringkonnakohtu määrus
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis järgmist.
5. Maakohtu määrus on käsitatav elektroonilise valve põhjendatuse kontrolli määrusena, mida ei saa

§ 1371lg 9 ja § 137 lg 3 kohaselt määruskaebe korras edasi kaevata.

Kui kohus otsustab elektroonilise valve tähtaja saabumisel tõkendi edasise kohaldamise üle ning leiab, et valve kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud ja see tuleb jätta muutmata, kuid määrab uue tähtaja, siis on tegemist elektroonilise valve põhjendatuse kontrollimisega. Ühtlasi välistab sellise määruse vaidlustamise

§ 385p 20, kuivõrd maakohus lahendas prokuratuuri taotlust.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus

1. Tallinna Ringkonnakohtu määruse vaidlustas S. Matini kaitsja, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist, prokuröri taotluse rahuldamata jätmist ja elektroonilise valve lõpetamist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on edasikaevatav, sest

§ 1371

lg 9 koostoimes § 137 lg-ga 3 reguleerivad elektroonilise valve põhjendatuse kontrolli kohtueelses menetluses. Tegemist pole süüdistatava või kaitsja taotluse alusel toimunud elektroonilise valve põhjendatuse kontrollimise, vaid prokuratuuri taotlusel toimunud elektroonilise valve tähtaja pikendamisega. 2

§ 385

p 20 ei ole kohaldatav, sest maakohtu määrust ei saa apellatsiooni või kassatsiooni korras vaidlustada. Kuivõrd maakohtu määrus pole jõustunud, tegemist ei ole

§ 408lg-s 5 nimetatud määrusega ja Kar

S § 751 lg-s 3 sätestatud 12-kuuline tähtaeg kehtib ka kohtumenetluse puhul, tuleb elektroonilise valve kohaldamine tähtaja möödumise tõttu viivitamatult lõpetada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohus hindab kõigepealt, kas ringkonnakohus toimis kaitsja määruskaebust läbi vaatamata jättes õigesti (I). Õiguspraktika ühtlustamiseks selgitab kolleegium väljaspool määruskaebuse lahendamise piire sedagi, kas kohtumenetluses tuleb vahistamise elektroonilise valvega asendamisel määrata kindlaks ka elektroonilise valve tähtaeg, samuti seda, millistest normidest peab maakohus juhinduma elektroonilise valve põhjendatuse kontrollimisel (II). Viimasena lahendab kolleegium kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks (III). Kuna ringkonnakohus pole kaitsja kaebust sisuliselt läbi vaadanud, ei saa kolleegium analüüsida määruskaebuse neid väiteid, mis puudutavad elektroonilise valve kohaldamise jätkuvat põhjendatust. I
2. Ringkonnakohus käsitas maakohtu määrust elektroonilise valve põhjendatuse kontrolli määrusena ning leidis, et kõnealune otsustus pole

§ 1371lg 9 ja § 137 lg 3 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav.

See seisukoht on ekslik. 14.

§ 1371

lg 9 sätestab, et kohtueelses menetluses elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele ja valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikus kautsjoni kohta kehtivaid sätteid.

§ 137

lg 3 kohaselt ei saa vaidlustada määrust, millega eeluurimiskohtunik või kohus lahendab taotluse kautsjoni kohaldamise põhjendatuse kontrollimiseks. Kaitsja märgib õigesti, et

§ 1371lg 9 reguleerib vaid kohtueelses menetluses tehtavaid toiminguid.

Riigikohus on 1. novembril 2017 jõustunud

§ 1371

lg 9 redaktsiooni tõlgendades asunud seisukohale, et see säte ei reguleeri enam elektroonilise valve kohaldamist kohtumenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. novembri 2018. a määrus nr 1-18-2232/94, p 9). Öeldust lähtudes pole

§ 1371

lg-s 9 ega § 137 lg-s 3 sätestatu laiendatav kohtumenetluses toimuvale elektroonilise valve põhjendatuse kontrollile ning nendele normidele toetudes kohtumenetluse poole määruskaebuse esitamise õigust välistada ei saa.

1. Sõltumata eelmärgitust ei nõustu kolleegium ringkonnakohtuga selleski, et maakohtu otsustus on hinnatav elektroonilise valve põhjendatuse kontrollimise määrusena. Tõkendi põhjendatuse kontrollimisest saab kõneleda siis, kui menetleja kontrollib tõkendi kohaldamise jätkamise põhjendatust enne tõkendimäärusega kindlaks määratud tähtaja lõppu, või siis, kui tõkendit on kohaldatud tähtajatult. Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a määrusega pikendati varem kindlaks määratud elektroonilise valve tähtaega. Tähtajalise tõkendi pikendamine ei ole samastatav tõkendi põhjendatuse kontrollimisega. Riigikohus on leidnud, et menetlustoiminguks loa andmine ja selle loa alusel tekkinud riive põhjendatuse kontroll on põhimõtteliselt erinevad olukorrad (
4. juuni
5. a määrus nr 1-17-1205/147, p-d 27–28). Samasuguse järelduseni viib ka

§ 385p-de 5 ja 7–9 võrdlus.

Nendes normides eristatakse selgelt tõkendi tähtaja pikendamist ja tõkendi põhjendatuse kontrolli. Eeltoodud põhjustel pole võimalik samastada elektroonilise valve tähtaja pikendamist ja valve põhjendatuse kontrolli. Tõkendi tähtaja pikendamine tuleb edasikaebeõiguse aspektist võrdsustada uue tõkendi kohaldamisega, kui seda just ei välista erinorm (nagu see on nt vahistamise pikendamise korral kohtueelses menetluses). 3

§ 1371

lg 9 ja § 137 lg 3 maakohtu määruse vaidlustamist ei piira ning kaebepiirang ei saa tuleneda ka

§ 385

p-st 20 (viidatud määrus nr 1-18-2232/94, p-d 10–11), jättis ringkonnakohus kaitsja määruskaebuse ebaõigesti läbi vaatamata. Nimetatud eksimus on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määruse ja saadab S. Matini kaitsja määruskaebuse maakohtu määruse peale sama ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule uueks arutamiseks. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. II
3. Väljaspool määruskaebemenetluse piire selgitab kriminaalkolleegium obiter dictum’i korras sedagi, et kui süüdistatav allutatakse elektroonilisele valvele kohtumenetluse ajal, siis pole üldjuhul vaja elektroonilise valve tähtaega kindlaks määrata.
4. Riigikohus on juhtinud seadusandja tähelepanu sellele, et

§-s 1371 tehtud muudatuste tulemusena on asendustõkendeid puudutavad normid vastuolulised ja ebaselged: ühemõtteliselt arusaadav pole näiteks see, missuguses ulatuses kehtivad kautsjonit puudutavad sätted elektroonilise valve kohaldamisel või kohaldamisest keeldumisel ning elektroonilise valve kohaldamise põhjendatuse kontrollimisel kohtumenetluse ajal (viidatud määrus nr 1-18-2232/94, p-d 9–11). Niisuguste asendustõkendeid puudutavate vastuolude ilmne näide on seegi, et elektroonilise valve kohaldamise või kohaldamisest keeldumise peale saab määruskaebe korras edasi kaevata, kautsjoni kohaldamine või kohaldamata jätmine pole seevastu

§ 385p 20 järgi vaidlustatav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.

detsembri

1. a määrus nr 1-17-10573/181, p 33). Selline olukord võib viia ebavõrdse kohtlemiseni, mistõttu peaksid asendustõkendeid käsitlevad sätted ka kohtumenetluse puhul olema sõnastatud ühetaoliselt ja selgelt.
2. Samamoodi on menetlusseaduses erineval ajal tehtud muudatused hägustanud seadusandja tahet küsimuses, kas ja milliseks tähtajaks saab kohaldada elektroonilist valvet kohtumenetluse ajal ning missugustest normidest peab kohus juhinduma elektroonilise valve põhjendatuse kontrollimisel. 21.

§ 1371lg 11 sätestab, et elektroonilisele valvele määratud tähtaja või Kar

S §-s 751 sätestatud tähtaja saabumisel otsustab eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus edasise tõkendi kohaldamise. Osutatud sätte alternatiiv „või kohus“ näib esmapilgul viitavat sellele, et ka kohtumenetluses on vaja elektroonilise valve kui asendustõkendi kohaldamise tähtaeg kindlaks määrata, kusjuures järgida tuleb KarS §-s 751 ette nähtud tähtaega. Sellele viitab ka

§ 1371lg 11 kehtestanud seaduse eelnõu (554 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskiri.

Kõnesolevas seletuskirjas tõdeti, et kui kahtlustatava või süüdistatava suhtes on vahistamine asendatud elektroonilise valvega ja kohus on tõkendi asendamisel määranud kindla tähtaja, see tähtaeg saabub või kui tähtaega ei ole määratud ning täitub KarS § 751 sätestatud elektroonilise valve maksimaalne tähtaeg 12 kuud, ei lõpe elektrooniline valve automaatselt, vaid kohus peab võtma seisukoha tõkendi edasise vajalikkuse ja liigi kohta. Kui tähtaja küsimus tekib kohtumenetluse ajal, langetab kohus otsuse tõkendi vajalikkuse kohta ja valib selle liigina allkirja elukohast 4

§ 1371lg 11 jõustumist 1.

jaanuaril 2015 täiendas seadusandja

§ 1371aga lõikega 12, mis hakkas kehtima 1.

novembril 2017. See säte näeb ette, et kohtueelses menetluses isiku suhtes elektroonilise valve kohaldamise tähtajale kohaldatakse KarS § 751 lg-s 3 sätestatut. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 1371

lg 12 kehtestanud seaduse eelnõu (328 SE, Riigikogu XIII koosseis) seletuskirjas märgiti, et „

§ 1371reguleerib vahistamise asendamist elektroonilise valvega.

Praktikas on tekitanud küsimusi, kui pikk on elektroonilise valve tähtaeg, sest ehkki elektroonilise valve kohaldamise üldised tähtajad on sätestatud KarS-is, ei ole neile kõnesolevas paragrahvis viidatud. Selguse huvides nähakse muudatusega ette, et kohtueelses menetluses isiku suhtes elektroonilise valve kohaldamise tähtajale kohaldatakse KarS § 751 lõikes 3 sätestatut.“ 23. Niisiis näeb elektroonilise valve kui asendustõkendi tähtaega reguleeriv

§ 1371lg 12 sõnaselgelt ette, et Kar

S § 751 lg-s 3 sätestatut kohaldatakse elektroonilise valve tähtajale üksnes kohtueelses menetluses. Seega, isegi kui asuda seisukohale, et

1. jaanuaril 2015 jõustunud seadusemuudatusega sooviti kehtestada elektroonilisele valvele kindel ajaline piir ka kohtumenetluses, siis
2. novembril 2017 jõustunud muudatuste põhjal sellest enam kõneleda ei saa. Ka üheski teises sättes pole ette nähtud, et kohtumenetluses tuleks vahistamise asemel elektroonilist valvet kohaldades järgida kas KarS § 751 lg-s 3 sätestatud või mingit muud tähtaega. Seetõttu asub kolleegium seisukohale, et kohtumenetluses elektroonilise valve tähtajale KarS § 751 lg-t 3 ei kohaldata ja seda asendustõkendit kohaldatakse üldjuhul tähtaega kindlaks määramata. Osutatud järeldust toetab ka see, et erinevalt kohtueelsest menetlusest, kus

§ 1311

lg-st 1 tulenevalt on kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamise kestus üldjuhul piiratud tähtaegadega, ei ole kriminaalasja kohtuliku arutamise staadiumis vahistamise kestus seadusega reguleeritud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus nr 1-16-9171/1206, p 10). Elektrooniline valve asendab vahistamist, olles vahistamisega võrreldes kergem kriminaalmenetluse tagamise vahend (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari
4. a määrus asjas nr 3-1-1-9-12, p-d 11–12). Olukorras, kus isiku võib kohtumenetluse ajaks vahistada tõkendi tähtaega kindlaks määramata, on see seda enam lubatav elektroonilise valve korral.
5. Eelmärgitu ei tähenda siiski seda, et kohtumenetluses elektroonilise valve kohaldamine kindlaks tähtajaks oleks välistatud. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus kohtu alla antud süüdistatava puhul on olemas nii põhjendatud kuriteokahtlus, vahistamisalus kui ka

§ 130

lg-s 2 nimetatud vältimatu vahistamisvajadus, kuid tema tähtajatu vahistamine riivaks ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi, on kohus pädev võtma süüdistatava

§ 262

lg 1 p-s 4 või § 275 lg-s 1 sätestatud korras vahi alla ka kindlaks tähtajaks, mis on lühem kui

§ 275lg-s 2 nimetatud kuus kuud (Tartu Ringkonnakohtu 10.

augusti

1. a määrus nr 1-17-113/60, p-d 42–50). Niisamuti on kohtul õigus – kui ta peab seda süüdistatava põhiõiguste riive proportsionaalsuse tagamiseks vajalikuks – määrata ka vahistamise elektroonilise valvega asendamisel kindlaks asendustõkendi tähtaja. Muudel juhtudel pole see aga nõutav.
2. Nii nagu vahistamine, peab ka asendustõkendi kohaldamine olema proportsionaalne (vrd Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus nr 1-16-2411/677, p 20). Järelikult on ka tähtajatu elektroonilise valve jätkuval kohaldamisel vaja hinnata, kas selle asendustõkendi kohaldamine jääb mõistliku aja piiridesse. Nagu kolleegium eespool selgitas, ei ole

§ 1371lg 9 kohtumenetluses kohaldatav.

Järelikult pole elektroonilise valve põhjendatuse kontrollimisel võimalik juhinduda

§-st 137, s.t kautsjoni põhjendatuse kontrolli reguleerivatest normidest. 5

§ 275lg-d 2–3).

Märgitu tähendab ühtlasi, et elektroonilise valve põhjendatuse kontrolli määruse vaidlustamisele ei saa analoogia korras laieneda

§ 385p-s 7 sisalduv edasikaebepiirang.

Järelikult on kõnealune määrus määruskaebe korras vaidlustatav. III

1. S. Matini kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 81 euro 60 sendi suuruses summas (sh käibemaks 13 eurot 60 senti). Kriminaalkolleegium leiab, et taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 7 lg 1 alusel rahuldada.

§ 187lg 1 kohaselt peab selle menetluskulu kandma riik. (allkirjastatud digitaalselt) 6