Obsah (4)

§ 74§ 75§ 199§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-530 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlus

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Janar Kuritsõni (Kuritsõn; isikukood 38305276026) kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu
2. märtsi 2020 määrus, millega pöörati täitmisele Janar Kuritsõnile Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2020 otsusega mõistetud karistus.
4. Jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne rahuldamata.
5. Pikendada Janar Kuritsõni katseaega 6 (kuus) kuu võrra ning lugeda katseaja kogupikkuseks 2 (kaks) aastat.
6. Määrata Janar Kuritsõnile

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi.

1. Määruskaebus rahuldada.
2. Mõista Eesti Vabariigilt Janar Kuritsõni kasuks välja määruskaebemenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot menetlusekulude katteks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 22.01.2020 otsusega karistati Janar Kuritsõnit

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati J.

Kuritsõnil eelvangistuses viibitud aeg 20.01.2020-22.01.2020, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning loeti J. Kuritsõnil veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et J.

Kuritsõnile mõistetud vangistus 11 kuud 27 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui J. Kuritsõn ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uusi kuritegusid ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, elukohaga XXX.

Kohtuotsus jõustus 07.02.

2. 18.03.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb J. Kuritsõnile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 27.03.2020 määrusega määrati rahuldada taotlus ja pöörata J. Kuritsõnile määratud karistus 1 aasta vangistust täitmisele. J. Kuritsõn on juba katseaja alguses korduvalt jätnud ilmumata registreerimisele või ilmunud registreerimistele joobetunnustega. Samuti on ta valetanud, et viibib tööl, kuigi tegelikkuses Maksu- ja Tolliameti 11.03.2020 vastusest ametnikule nähtub, et J. Kuritsõni viimane töökoht oli Hansa-Meistrimehed OÜ-s ning võlaõiguslik leping lõpetati 13.07.
4. Kui kriminaalhooldajal ei ole võimalik registreerimiskohustust korrektselt täita, ei saa õnnestuda ka kriminaalhooldus. Maakohtu hinnangul ei tekita J. Kuritsõni poolt maakohtus oma alkoholitarbimise ajaloo kohta avaldatu kindlust, et tema suhtes täiendavalt alkoholi tarvitamise keelu rakendamine oleks mingilgi moel tulemuslik. Maakohus on nähtu (J. Kuritsõnil olid kohtuistungil ilmselged alkoholi võõrutusnähud – tugevad värinad) ja kuuldu pinnalt seisukohal, et J. Kuritsõn ei suuda oma lubadusi pidada ning tal puudub vajalik meelekindlus alkoholi tarbimist oluliselt vähendada, et kriminaalhooldust oleks võimalik mõistlikul viisil vabandusi otsimata läbi viia. Seetõttu on maakohtu arvates tema suhtes kriminaalhoolduse jätkamine ebaotstarbekas ja perspektiivitu ning ta peab asuma kandma talle mõistetud 1-aastast vangistust. Määruskaebus
5. Tartu Maakohtu 27.03.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Kuritsõni kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, kes palub tühistada maakohtu määruse, jätta erakorralinne ettekanne rahuldamata, panna J. Kuritsõnile

§ 75

lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus jätkata alkoholismivastast ravi SA Viljandi Haiglas, pikendada J. Kuritsõnile mõistetud karistuse katseaega 1 aastalt 6 kuult 2 aastani. 4.1. Kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, milliste konkreetsete kriminaalhooldaja taotlustes esitatud kriminaalhoolduse nõuete rikkumist maakohus J. Kuritsõnile ette heidab. Puuduvad viited konkreetsetele rikkumistele nii ajalises osas kui etteheidetava käitumisviisi osas. Maakohtu põhjendustes peab olema selgelt väljaloetav kohtu seisukoht selles, kas etteheited on põhjendatud ja tõendatud või mitte. Sisuliselt on maakohus tuvastanud, et J. Kuritsõn on alkoholi kuritarvitaja, kuid kuna Tartu Maakohtu lahendis 22.01.2020 puudub alkoholi tarvitamise keeld

§ 75

lg 1 mõistes, siis ei oma see asjaolu tähendust kriminaalhoolduse nõuete rikkumise osas. Hinnang väidetavate rikkumiste toimumisele puudub. 4.

1. Kriminaalhooldaja esitas väidetavad rikkumised järgmiselt: 14.02.2020 ei ilmunud J. Kuritsõn registreerimisele kutsel märgitud ajal, telefoni teel kättesaadav ei olnud; 21.02.2020 ei ilmunud isik registreerimisele; 27.02.2020 ei ilmunud isik registreerimisele. Teatas telefonikõnes, et on tööl; 28.02.2020 ei ilmunud isik registreerimisele; 02.03.2020 käis isik tugevate alkoholi lõhnadega Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses; 03.03.2020 tuli isik registreerimisele tugevate alkoholilõhnadega; 17.03.2020 oli isik telefoni teel toimunud registreerimise ajal joobes. Kohtumääruse põhjendustes ei ole mitte ühelegi eeltoodud rikkumisele hinnangut antud. Kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus uuris ainult kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet ja selle lisasid. Lisad koosnevad e-toimiku andmetel ainult päringust Maksu- ja Tolliametile ja selle vastusest. Puutumuses 21.02.2020, 27.02.2020 ja 28.02.2020 märgib kaitsja, et nimetatud rikkumised ei ole üldse tõendatud, sest J. Kuritsõn kinnitab, et ei ole kutseid kätte saanud. Esitatud materjalidest nähtub, et registreerimiskutsete kättesaamist süüdistava poolt ei ole üldse uuritud ega oluliseks peetud. Maakohus ei ole ka uurinud 2 kriminaalhooldaja kõnedele mittevastamist (milliselt abonendilt, millisele abonendile, millal kõne toimus, jne). Arvestades asjaolu, et kohtuotsus jõustus alles 07.02.2020, siis on mõistlik, et kohus ka nimetatud asjaolusid kontrollib. Õiglaseks ei saa pidada menetlust, kus tõendiallikaks on valdavalt kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja suulised selgitused. 4.
2. Kohtulahendist nähtub, et J. Kuritsõn on allkirjastanud 03.03.2020 „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Seega on peale antud dokumendi koostamist ajaliselt etteheidetav ainult alkoholijoobes viibimine registreerimisel telefoni teel 17.03.
3. Kuna Tartu Maakohtu 22.01.2020 otsuses puudub alkoholi tarvitamise keeld, siis ei ole antud asjaolu, isegi juhul, kui see aset leidis, kontrollnõuete rikkumine. Kriminaalhooldaja poolt joobe tuvastamine telefonivestluse alusel ei saa olla asjakohane tõend joobe esinemise kohta. Ka kaitsjal on kohati J. Kuritsõni kõnehäälduse probleemide tõttu raske temast aru saada. Seega ei ole peale 03.03.2020 kui J. Kuritsõn sai tutvuda oma kohustustega, toimunud mitte ühtegi käitumisakti, mis oleks käsitletav

§ 75lg 1 nõuete rikkumisena.

Kui väidetav alkoholi lõhnade esinemine ei takistanud kriminaalhooldajal J. Kuritsõnile õiguste ja kohustuste tutvustamist, siis ei saa „alkoholilõhnad“ olla ka aluseks tuvastada käitumiskontrollinõuete rikkumist. Lisaks ei ole kriminaalhooldaja väide „alkoholi lõhnade“ tuvastamise kohta registreerimisel kohane tõend rikkumise tõendamiseks. 4.4. Kohus peab kõigepealt tuvastama

§ 74

lg 4 kohaldamise eeldused, seejärel aga valima kõige sobivama õigusliku tagajärje – kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. (RKKKo asjas nr 3-1-1-18-12, p 49) Käesolevas asjas ei ole maakohus määruse põhjendavas osas kriminaalhooldaja poolt esitatud etteheiteid isegi mitte maininud. Rikutud on KrMS § 145 lg 3 p 1 nõudeid. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks võrrelnud Tartu Maakohtu 22.01.2020 otsusega J. Kuritsõnile kohaldatud käitumiskontrolli nõudeid konkreetsete kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud etteheidetega. 4.

1. Kaitsja arvates tugineb kohtulahend formaalsetele asjaoludele, mis väljendub võimalike rikkumiste põhjuste vääras hindamises. Kuna kohtulahend peab olema õiglane, siis ei saa haiguslikust seisundist tulenevaid kriminaalhoolduse läbiviimisel toimunud kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi käsitleda tahtlike või raske hooletuse tõttu sooritatud käitumisaktidena, isegi kui selline tegevus on aset leidnud. Üldteadaolev on asjaolu, et alkoholism on sõltuvushaigus. Täiendavate kohustusega on võimalik kohustada J. Kuritsõnit asuma alkoholivastasele ravile või jätkata senist ravi, sest J. Kuritsõn käib alkoholitarvitamise häirete ravil SA-s Viljandi Haigla (lisa). Eriolukorra tõttu on füüsiline vastuvõtt praegu piiratud. Kaitsja on seisukohal, et esitatud ettekandes ei nähtu aluseid kriminaalhoolduse nõuete rikkumise kohta ja kohtul on võimalik kehtestada täiendavaid käitumiskontrolli nõudeid – katseaja pikendamine ja kohustus jätkata alkoholismivastast ravi.
2. Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 15.05.
3. Nimetatud ajaks esitas määruskaebuse kohta seisukoha kriminaalhooldusametnik, kes palub jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna J. Kuritsõn peab alkoholi tarvitamist olulisemaks võimalusest talle määratud karistust kanda vabaduses ning teadlikult ignoreerib kriminaalhooldust. J. Kuritsõn väidab, et ei ole kutseid kätte saanud, mistõttu ei saa lugeda rikkumiseks registreerimisele mitteilmumist. J. Kuritsõn sai kindlasti kätte 21.02.2020 saadetud kutse tulla vastuvõtule 27.02.2020 kell 14.00, sest isik helistas ametnikule ja väitis, et ei saa registreerimisajaks töölt ära tulla. Kokku lepiti registreerimisaeg 28.02.2020 kell 14.
4. Kokkulepitud ajal J. Kuritsõn kohtumisele ei ilmunud. Määruskaebuses on esitatud seisukoht, et kriminaalhooldaja poolt joobe tuvastamine telefonivestluse (17.03.2020) alusel ei saa olla asjakohane tõend joobe esinemise kohta. Nimetatud telefonikõnes tunnistas isik ise, et on juba alkoholi tarbinud ja tal ei olegi kainet päeva. 3 Kaitsja palub pikendada J. Kuritsõnile määratud katseaega 1 aastalt 6 kuult 2 aastani. J. Kuritsõni katseaeg algas 22.01.
5. Kriminaalhooldusametnik esitas erakorralise ettekande 18.03.2020, sest kriminaalhooldust ei olnud võimalik erakorralises ettekandes toodud asjaolude tõttu läbi viia. J. Kuritsõn lubas 03.03.2020 toimunud kohtumiselt minna SA Viljandi Haigla Alkoholitarvitamise häirete teenistusse vastuvõtule, tegelikkuses läks koheselt kõrvalasuvasse kauplusesse. Ametnik ise nägi, et isik jõi alkoholi kohe kauplusest väljudes. J. Kuritsõn ei ole sisemiselt motiveeritud täitma käitumiskontrolli nõudeid katseajal. M. Normann esitas tõendi J. Kuritsõni vastuvõttude kohta SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise ravi teenistuses. Isik on ametnikule tunnistanud, et tarbib alkoholi igapäevaselt, kuid ravi teenistusse vastuvõtule pöördumisel peab inimene kaine olema, mistõttu ta ei saa alkoholismivastast ravi alustada. Kaitsja sõnul käib J. Kuritsõn ravil SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuses. Tõendist nähtub, et isik pöördus teenistusse pärast erakorralise ettekande esitamist. Nõustamised toimusid telefoni teel. Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse juhataja Jaan Saar ei edasta terviseandmeid. Ametnik peab oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et tegu on olnud telefoninõustamisega. Kaitsja on seadnud kahtluse alla joobe tuvastamise läbi telefonikõne. Võttes arvesse J. Kuritsõni ütlusi igapäevase alkoholi tarbimise kohta ei saa kindlalt väita, et isik telefoninõustamiste ajal kaine oli ja raviga alustati. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada, kuna määruskaebuses toodud argumendid väärivad tähelepanu ning käesoleval hetkel ei ole veel põhjendatud J. Kuritsõni karistuse täitmisele pööramine.
7. Esmalt peab ringkonnakohus, vaatamata sellele, et ka kaitsja ei ole sellele tuginenud, vajalikuks juhtida tähelepanu, et maakohus pööras täitmisele J. Kuritsõnile Tartu Maakohtu 22.01.2020 otsusega määratud karistuse 1 aasta vangistust. Tutvudes Tartu Maakohtu 22.01.2020 otsusega nähtub, et

§ 199lg 2 p 9 järgi mõisteti J.

Kuritsõnile karistuseks tõesti 1 aasta vangistust, kuid

§ 68

lg 1 alusel arvati sellest maha eelvangistuses viibitud 3 päeva, mistõttu jäi karistusest kanda 11 kuud 27 päeva vangistust. Tulenevalt sellest ei ole kuidagi võimalik pöörata täitmisele 1-aastast vangistust, vaid täitmisele saaks pöörata siiski 11 kuud 27 päeva vangistust. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse täitmisele pööramises, siis see asjaolu eraldiseisvalt kaalu ei oma. 8. Tulenevalt kohtuotsusest on J. Kuritsõnile määratud üldised käitumiskontrollinõuded, mis tulenevad

§ 75lg-st 1.

Täiendavaid kohustusi sama sätte lõike 2 kohaselt süüdimõistetule määratud ei ole. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et sisuliselt ei ole võimalik üheselt tuvastada ei erakorralise ettekande ega ka maakohtu määruse alusel, mida J. Kuritsõnile täpselt ette heidetakse. Peamine probleem, mis nimetatud dokumentidest tõusetub, on süüdimõistetu probleem alkoholiga. Nii tuleneb ka erakorralise ettekande taotlusest, et „Janar Kuritsõn tunnistab oma alkoholiprobleemi, kuid selle lahendamisega tegeleda ei taha. Isik paneb vastutuse enda probleemi lahendamisel meditsiinisüsteemile, mis teda ei aita ning kaaslastele, kes temaga koos alkoholi tarbivad. J. Kuritsõn on ametnikuga suheldes olnud joobes või väga tugevate alkoholi liigtarbimisele järgnevate tervisehäiretega, mistõttu kriminaalhoolduse läbiviimine sellistes tingimustes ei ole võimalik. Isik ei kasuta võimalust karistust vabaduses kandes pöörduda alkoholisõltuvusest vabanemiseks ravile. Alkoholi tarbimine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Tuginedes eeltoodule teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Janar Kuritsõnile mõistetud karistus täitmisele.“ Ringkonnakohus märgib veelkord, et kohtuotsusega ei ole pandud süüdimõistetule keeldu tarvitada alkoholi, küll on arusaadav, et kui kriminaalhooldusalune on alkoholijoobes, ei ole võimalik kriminaalhooldust edukalt läbi viia. Kriminaalhooldaja ettepanek koosneb üldistest 4 etteheidetest seoses alkoholiprobleemiga, et süüdimõistetu ei taha sellega tegeleda, ta ei pöördu vabaduses ravile ning alkoholi tarbimine suurendab uue kuriteo riski. Tutvudes erakorralise ettekande sisu all märgituga nähtub, et süüdimõistetule heidetakse ette registreerimiskohustuse mittetäitmist. Kokkuvõttes kriminaalhooldusest märgib kriminaalhooldaja ka, et Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole J. Kuritsõn töötamise registrisse kantud. Seega sisuliselt saab kohus aru, et karistuse täitmisele pööramist taotletakse kokkuvõtlikult alkoholiprobleemi tõttu. Maakohus seejuures asub üksnes seisukohale, et isik on rikkunud registreerimiskohustust ja tal puudub töökoht, seejuures jättes need seisukohad sisuliselt põhjendamata ning nagu ka kaitsja ütleb, oleks pidanud täpsustama – millal kohustusi rikkusi, kas rikkumise puhul on tegemist olnud tahtliku tegevusega, millega on see tõendatud. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta tugineb töökohta puudumisele, kui ettekande esitamise põhjusena seda asjaolu välja toodud ei ole. Samuti ei jaga ringkonnakohus maakohtu järeldusi käesoleval ajal selle kohta, et alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine ei ole süüdimõistetu suhtes tulemuslik. Küll ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga osas, et õiglaseks ei saa pidada menetlust, kus tõendiallikaks on valdavalt kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja suulised selgitused. Miks kohus ei võiks arvestada süüdimõistetu poolt väljatoodud asjaolusid, jääb arusaamatuks. Seejuures ei ole süüdimõistetu maakohtus erakorralise ettekande menetlemise istungil välja toonud, et ta ei ole saanud kätte kutseid ilmuda või ei ole saanud telefonikõnesid, vaid on kohtule vastates, et kuidas süüdimõistetu kujutab ette, kuidas edaspidi saab temaga kriminaalhooldust läbi viia, kui tal on helistades ainult vabandused, et „see on minu viga jah.“ Ehk sisuliselt on süüdimõistetu sellise käitumise omaks võtnud. 9.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega, tuvastades rikkumise ei ole karistuse täitmisele pööramise taotlemine ainus võimalik variant ning tuleb kaaluda, kas koheselt kõige rangema meetme kasutamine on põhjendatud. Erakorralise ettekande kohaselt on J. Kuritsõni suhtes kriminaalhoolduse algus 07.02.2020, s.o kohtuotsuse jõustumise aeg ning kriminaalhoolduse lõpuks 22.07.

1. Kriminaalhooldaja on välja toonud, et isik ei ole ilmunud registreerimisele 14.02.2020, 21.02.2020, 27.02.2020, 28.02.
2. Kinnitusi selle kohta, et isik oleks nimetatud kutsed kätte saanud, tõesti kohtule ei nähtu. Küll leiab ringkonnakohus, et 27.02.2020 telefonikõne, kus süüdimõistetu on väitnud, et ta on tööl, on piisav asuda seisukohale, et süüdimõistetu oli teadlik kriminaalhooldusesse ilmumise vajadusest. Sellele viitab ka asjaolu, et 02.03.2020 on isik käinud tugevate alkoholilõhnadega Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses ning 03.03.2020 tuli isik registreerimisele tugevate alkoholilõhnadega. Seega, on süüdimõistetu olnud teadlik kriminaalhooldusesse ilmumise vajalikkusest, sõltumata sellest, et isik väidetavalt ei ole kätte saanud kutseid kriminaalhooldaja juurde. Tuleb küll nõustuda kaitsjaga osas, et J. Kuritsõn on allkirjastanud 03.03.2020 kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused. Seega, sellest eelnevalt ajal rikkumiste etteheitmine on mõneti kaheldav, eriti olukorras, kus enamus juhtudel väidab süüdimõistetu, et ta ei ole kutset ilmumiseks saanud ning vastupidised tõendid selles osas puuduvad. Nagu eelnevalt märgitud, siis 27.02.2020 kõne osas puudub kohtul kahtlus. Selle kõne käigus lepiti kokkusaamine kokku 28.02.2020, kuid süüdimõistetu ei ilmunud ning nimetatud asjaolu näitab üheselt, et süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust. Alkoholi tarvitamine kui iseloomustav asjaolu näitab, et tegemist on süüdimõistetu käitumist oluliselt mõjutava asjaoluga, mis võib mõjutada ka süüdimõistetu registreerimiskohustuse täitmist. Süüdimõistetu on väidetavalt juba varasemalt tegelenud probleemiga. Kuigi süüdimõistetul on olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, ei leia ringkonnakohus, et käesoleval ajal oleks koheselt põhjendatud J. Kuritsõnile mõistetud 5 karistuse täitmisele pööramine. Nii näeb ka

§ 74

lg 4 ette võimaluse näiteks täiendavaid kohustusi määrata või pikendada katseaega. Ringkonnakohtu hinnangul on J. Kuritsõni puhul põhjendatud mõlemad. Selleks, et distsiplineerida süüdimõistetut ja tagada kriminaalhoolduse nõuetekohane läbimine tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel panna J.

Kuritsõnile kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetul on võimalus näidata, et ta suudab nõuetekohaselt täita talle pandud nõudeid ja kohustusi. Maakohtu istungil on süüdimõistetu lubanud neid täita. Kaitsja taotleb, et panna J. Kuritsõnile

§ 75

lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus jätkata alkoholismivastast ravi SA Viljandi Haiglas. Kaitsja on esitanud lisana tõendi alkokabineti visiitide kohta. Tegemist on Wordi dokumendiga, ilma igasuguste logodeta, allkirjastamata dokumendiga, mille on koostanud Maiken Veldemann, SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse sekretär ning mille sisu on järgmine: „Anname teada, et Janar Kuritsõn (ik.38305276026) on pöördunud SA Viljandi Haigla Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse järgmistel kuupäevadel: 06.06.2018, 07.06.2018, 05.09.2018, 06.09.2018, 03.04.2019, 04.09.2019, 23.12.2019, 20.03.2020, 22.03.2020 ja 22.04.2020. Eriolukorra tõttu on kolm viimast vastuvõttu toimunud telefoniteel.“

§ 75

lg 2 p 5 kohaselt saab allutada süüdimõistetu ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kui lähtuda esitatud lisast, siis on süüdimõistetu pöördunud alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse oluliselt enne käesoleva kriminaalhoolduse algust ning 3 viimast n-ö vastuvõttu, on toimunud telefoni teel. Süüdimõistetu on pöördunud sinna vabatahtlikult ning määruskaebusest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et on olemas kindel nõusolek ravile allumise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel ajal võimalik kohaldada ka üksnes alkoholi tarvitamise keeldu, sest käesoleval ajal on tuvastatud alkoholi probleem üksnes süüdimõistetu enda väidete kohaselt ning alkoholi lõhnade pinnalt, mis ei ole arvestatav tõend. Kuid kui kriminaalhooldaja leiab, et vajalik on ka ravile allumine, tuleb tal saada selleks süüdimõistetult nõusolek ning esitada vastav taotlus lisakohustuse määramiseks kohtule. Kriminaalhoolduse algus oli 07.02.2020, katseaja pikkuseks 1 aasta 6 kuud. Kuna ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole sisuliselt käesoleva ajani kriminaalhooldus nõuetekohaselt toimunud, on allkirjastatud üksnes kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused, on põhjendatud pikendada katseaega ning nagu leiab ka kaitsja, tuleb katseaega pikendada 6 kuu võrra, mis teeb katseaja kogupikkuseks 2 aastat.

1. Seisukohtade esitamise tähtaja jooksul esitas menetluskulude nimekirja ka süüdimõistetu lepinguline kaitsja vandeadvokaat M. Normann. J. Kuritsõn on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kriminaalasja nr 1-20-530 menetluses kulutusi, milleks on valitud kaitsjale makstud tasu summas 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot). Nimekirjale on lisatud ka kviitung tasutud õigusteenuse eest. Kviitungi nr 1-23 kohaselt on see tasu määruskaebuse koostamise eest. Palutakse jätta J. Kuritsõni menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja argumentide asjakohasust, on tegemist mõistliku summaga. KrMS § 187 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud summas 240 eurot Eesti Vabariigi kanda.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 2 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
3. märtsi 2020 määrus tuleb tühistada, pikendada J. Kuritsõni katseaega 6 kuu võrra ning määrata lisakohustusena keeld tarvitada alkoholi. Määruskaebus rahuldada. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 6