Obsah (4)

§ 651§ 667§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-15-9832 Kohtuasi

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Seega vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi üksnes osas, millega maakohus määras kindlaks XX menetluskulud 5313 euro 60 sendi ulatuses, mõistis menetluskulud ARS Corporate Services OÜ-lt välja ning kohustas ARS Corporate Services OÜ-d tasuma nimetatud suuruses menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni punktid 3, 4 ja 5). Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 järgi osaliselt tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks XX menetluskulud ja mõistis need ARS Corporate Services OÜ-lt välja 4410 eurot ületavas osas. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

1. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse kostja õigusabiteenuse tunnihinna ning ajakulu osas. Kostja taotletud tunnihind on hageja hinnangul praeguse vaidluse lihtsust arvestades põhjendamatult kõrge. Samuti on põhjendamatult suur kostjale osutatud õigusabiteenusete ajakulu. Vaidluse sisu arvestades oleks põhjendatud tunnihind 80 eurot ning põhjendatud ajakulu maakohtus kokku 18,3 tundi ning ringkonnakohtus 7 tundi.
2. Kolleegium selgitab, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11.02.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-15 115-14, p 14). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 1.10.
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13).
3. Maakohus vähendas tunnihinda 100 euroni (ilma käibemaksuta). Kolleegiumi hinnagul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihinna kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud.
4. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuste ajakulu kohta esitatud menetluskulude nimekirjas toodud iga toimingu kohta eraldi hinnangut andnud. Kolleegiumi hinnangul ei pidanudki maakohus seda tegema. Neid kulusid, mida maakohus ei ole eraldiseisvalt hinnanud, on ta pidanud vajalikuks ja põhjendatuks.
5. Hageja on maakohtule ette heitnud, et maakohtu määrusest ei nähtu üheselt, milliste kostja lepingulise esindaja kliendiga nõupidamiste aega on maakohus 1 tunni 20 minuti võrra vähendanud. Hageja taotles määruskaebuses nõupidamiste aja vähendamist järgmiste menetlustoimingute osas: 1) 8.01.2016 ja 15.01.2017 nõupidamine kliendiga – põhjendatud ajakulu on kokku 1 tund; 2) 2.08.2017 kohtu kirjaga tutvumine ja nõupidamine kliendiga – põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi; 3) 13.11.2017 eelistungiks ettevalmistamine ning nõupidamine kliendiga – ajakulu on põhjendamatu, sest istung jäi ära.
6. Toimiku materjalidest nähtuvalt on ülaltoodud nõupidamistele ja dokumentidega tutvumisele kulunud kokku 9 tundi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus nõupidamiste ajakulu kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud. Kolleegium leiab, et nõupidamiste ajakulu teiselt menetlusosaliselt välja mõistmine ei ole põhjendatud, eelkõige juhul, kui sellega ei kaasne menetlusdokumendi koostamist ja kohtule esitamist. Vastaspoolel ei ole kohustust hüvitada õigusabikulud, mis tekivad seetõttu, et klient soovib õigusteenuse osutamise kohta jooksvalt detailset informatsiooni ja selgitusi. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et nõupidamised oleksid olnud vajalikud menetlusdokumentide koostamiseks.
7. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja esiletoodud nõupidamiste, s.o 8.01.2016, 15.01.2017 ja 2.08.2017 toimunud nõupidamiste ajakulu põhjendatud ning seda tuleb vähendada 1,5 tunnini taotletud 5 tunni asemel. 13.11.2017 taotletud ajakulu on põhjendamatu 3 tunni ulatuses, kuna toimikust nähtuvalt on
8. novembri
9. a istung tühistatud. Siiski ei ole ajakulu tervikuna põhjendamatu, kuna istung tühistati alles selle toimumiseks määratud päeval. Seega pidi kostja lepingulise esindaja teatud ulatuses selleks valmistuma. Kõigi nõupidamiste põhjendatud ajakulu on kokku 2,5 tundi taotletud 9 tunni asemel.
10. Teiseks heitis hageja maakohtule ette, et maakohus ei ole avaldanud seisukohta kostja 16.09.2016 tehtud menetlustoimingu osas, milleks oli kohtuistungiks ettevalmistumine. Hageja leidis, et see ajakulu on põhendamatu, kuna istungit ei toimunud.
11. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus
12. septembrile 2016 määratud istungi tühistanud samal päeval kui see pidi toimuma. Kolleegium nõustub hagejaga, et selle toimingu ajakulu on 2 tunni ulatuses põhjendamatu. Põhjendatud ajakulu on 1 tund, kuna kostja ei saanud istungi tühistamisega arvestada ning tegi selleks ettevalmistusi. 6
13. Apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuste ajakulu on hageja hinnangul põhjendatud 7 tunni ulatuses. Kostja on taotlenud 9 tundi ja 45 minutit apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest ning lisaks istungil osalemise ajakulu 44 minutit (kokku ajakulu 10 tundi 29 minutit). Maakohus leidis, et apellatsioonmenetluse ajakulu on põhjendatud 8 tunni 29 minuti ulatuses.
14. Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ajakulu sellele vastuse koostamiseks 5,5 tundi, millele lisandub istungil osalemise aeg 44 minutit. Seega on põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest kokku 6 tundi ja 15 minutit.
15. Eelnevat kokkuvõttes on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuste eest 30 tundi 30 minutit ning apellatsioonimenetluses 6 tundi 15 minutit. Mõlemas kohtuastmes kokku on põhjendatud õigusabiteenuste ajakulu seega 36 tundi 45 minutit. Kuna kolleegium leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on maakohus õigesti kindlaks määranud, siis on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 4410 eurot (120 × 36 tundi 45 minutit) koos käibemaksuga. 23.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 24.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 7