← Eesti

1-19-5151/50

Obsah (5)§ 184§ 65§ 121§ 50§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 184

lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud.

§ 65lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 14.

juuni 2018 otsusega J. Tõeväljale mõistetud ärakandmata karistusega (

§ 121

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 9 järgi), s.o vangistusega 1 aasta ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 3 kuud.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti J.

Tõeväljalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus

  1. juulil
  2. Karistuse kandmise alguseks loeti
  3. veebruar
  4. Karistuse lõpptäheaeg saabub
  5. mail
  6. Vangla ja prokuratuur ei toeta J. Tõevälja vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega.
  7. Viru Maakohtu
  8. mai
  9. a määrusega jäeti J. Tõevälja karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

  1. J. Tõeväljal puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta täidab aktiivselt täitmiskava ning on hõivatud tööga. Läbitud on ka sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mis on J. Tõevälja sõnul pannud teda asjadele vaatama teise nurga alt. Positiivne on ka see, et J. Tõeväljal on eriala ning majanduslik toimetulekuoskus. Vabanemise järel on J. Tõeväljal asuda tööle. Talle pakuvad toetust ema ja õde, kellega on head suhted. J. Tõevälja ei tarvita alkoholi.
  2. Kõrgendatud retsidiivusriskist räägivad J. Tõevälja karistusandmed ja teda iseloomustavad andmed. Tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust: varguste, kehalise väärkohtlemise, narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Viimaste kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Uued kuriteod pani J. Tõevälja toime katseajal, mistõttu talle moodustati liitkaristus Harju Maakohtu
  3. juuni
  4. a otsusega mõistetud karistusega. Kuriteo toimepanemine katseajal näitab süüdlase ohtlikkust ning annab aluse karta samataolise käitumise kordumist. Kohus ei näinud asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et uue kuriteo risk on oluliselt vähenenud. J. Tõevälja kannab neljandat vangistust, mis näitab, et karistused ei ole talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud.
  5. Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada narkootikumide tarvitamine. J. Tõevälja tarvitab narkootikume alates
  6. a. Vaatamata sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisele kahtles kohus kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega arvestades, et ta neist loobub. Lisaks viitas kohus J. Tõevälja iseloomustusele, mille kohaselt suhtub süüdlane ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse negatiivselt, ei õpi tehtud vigadest ega mõtle enda tegudele ja nende tagajärgedele. Ka see annab aluse kahelda, kas isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kohtul puudus kindlus, et vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll mõjutavad piisavalt J. Tõeväljat uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta uute kuritegude riski suuruse tõttu J. Tõevälja vabastamist. MÄÄRUSKAEBUS
  7. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada. Uue määrusega vabastada J. Tõevälja tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest.
  8. J. Tõevälja soovib vabaneda ning on nõus elektroonilise valvega ja talle seatud tingimustega. Tal on elu- ja töökoht ning puuduvad sõltuvused. Vabaduses ootab J. Tõeväljat laps. Ta lubab uusi kuritegusid mitte toime panna ja lubab, et ei satu enam vanglasse. Vangistuses on J. Tõevälja olnud aktiivne ja läbinud sotsiaalprogrammi, teinud tööd ning õppinud eesti keelt C-tasemel.
  9. Kohus on rõhu pannud kuriteo asjaoludele. Nende osas selgitab J. Tõevälja järgmist. J. Tõevälja on kanepit tarvitanud 1 aasta. Varguste toimepanemise tingisid
  10. a tekkinud rahalised raskused (tööandja jättis palga maksmata, mistõttu tekkisid erinevad võlad ja raskused kohustuste täitmisel). Tööl käimiseks pidi J. Tõevälja aga tankima ning jättis kütuse eest maksmata. Varastatud asjade kokkuostmine ei olnud J. Tõevälja poolt tark tegu. Kehaline väärkohtlemise episoodi kohta selgitab J. Tõevälja, et kui tekkis rüselus naise trepikoja ees, siis kutsus ta ise politsei. Rüselust ta ei algatanud. Kohapeal räägiti asjad selgeks ning avaldust ei kirjutatud. Kütuse varguse eest arestimajas olles esitati aga kahtlustus ka

§ 121lg 2 p 3 järgi. Kuigi J. Tõevälja andis ütlusi, et tema ei olnud lööjaks, määrati talle kokkuleppemenetluses siiski karistus. Ehkki J. Tõevälja esitas 2

(4)kuriteokaebuse valeütluste andmises, ei teavitanud uurimisasutus teda lõppresultaadist. Selle kõigega ei õigusta J. Tõevälja oma käitumist ning kinnitab, et tegi valesid otsuseid. J. Tõevälja ostis 7,7 g kanepit, proovis seda ja jäi vahele. Ka see ei olnud kõige targem tegu.
  1. Vanglas on J. Tõevälja end muutnud. Ta suhtub positiivselt ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Ta on saanud hea õppetunni oma vigadest ja mõelnud oma tegude tagajärgedele. J. Tõevälja on teinud järelduse, et elada tuleb seaduskuulekalt. Ta tahab olla toeks perele ja kasulik ühiskonnale. J. Tõevälja on kindel, et suudab narkootikumidest ja kuritegude toimepanemisest eemale hoiduda. Seetõttu palub J. Tõevälja end vabastada ning on nõus sellegagi, kui talle kohaldatakse pikemat katseaega. J. Tõevälja helistas ka riigiprokurörile, kes kokkuleppemenetluses osales. Viimane kinnitas, et ei ole J. Tõevälja vabastamisele vastu, kui ta on vanglas hästi käitunud. Ka uurijatel, kellega J. Tõevälja uurimise ajal koostööd tegi, ei ole tema ennetähtaegse vabastamise vastu midagi.
  2. Motivatsioonikirjas kirjutab J. Tõevälja, et on töötanud 20 aastat ehitustel tehes keerulisemaid sisetöid. Tagantjärele kahetseb J. Tõevälja valede otsuste tegemist. Ta tegi järelduse, et elama peab seaduskuulekalt. Vangistuste jooksul puuduvad J. Tõevälja distsiplinaarkaristused, ta läbis „Eluviisitreeningu“ ning töötab. J. Tõevälja suhtleb igapäevaselt telefoni teel lapsega. Vabaduses on J. Tõeväljal elukoht emale kuuluvas eramus. Samuti on J. Tõeväljal töökoht. Ema juures on vaja teha pisiremonti. Nii et tegevust J. Tõeväljal jagub. Lisaks soovib J. Tõevälja jätkata C-kategooria juhtimisõiguse taotlemist (pooleli jäid ARKi eksamid). J. Tõevälja lubab, et ei sattu enam vanglasse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  4. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu

  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  3. Kaalutlusõiguse rikkumist ei ole kaebaja välja toonud. Ta selgitab kuritegudeni viidud asjaolusid, ning kinnitab, et hakkab edaspidi elama seaduskuulekalt. Lisaks juhib J. Tõevälja veelkord tähelepanu teda iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele.
  4. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus J. Tõevälja ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on seejuures arvestanud positiivse asjaoluna osalemist sotsiaalprogrammides, samuti elu- ja töökoha olemasolu. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et J. Tõevälja karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus J. Tõevälja vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna 3

(4)ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et J. Tõevälja suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks. 16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.