1-18-2844/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2844 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi 2020 määrus Jevgeni Sirotkini tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Sirotkin 39204173713), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 18.04.2018 otsusega karistati Jevgeni Sirotkinit KarS § 200 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 28.06.2017 kuni 30.06.2017, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti J. Sirotkinile lõplikult ärakandmisele 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 11.09.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 3 aastat 10 kuud – ning mõisteti J. Sirotkinile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 19.07.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 19.05.
6. Viru Maakohtu 27.03.2020 määrusega jäeti J. Sirotkin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
7. Vangla edastas maakohtule materjalid J. Sirotkini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks 05.03.
8. Maakohtule jäi mõistmatuks, millistele õigusnormidele tuginevalt on vangla selliselt toiminud - ühtegi seadusejärgset tähtaega materjalide kohtule edastamiseks antud ajahetkeks saabunud ei olnud. Vangla sai J. Sirotkini vabastamistaotluse esitada kohtule alles pärast 12.03.
9. Kõike eelnevat arvesse võttes tulnuks maakohtul vangla 05.03.2020 dateeringut kandev taotlus vanglale läbi vaatamata kujul tagastada, sest kohtul puudus tol ajahetkel seadusest tulenev menetluslik pädevus taotluse sisuliseks läbi vaatamiseks. Kuna kohtumääruse koostamise ajaks on KarS § 76 lg 2 p-s 2 nimetatud tähtaeg saabunud, siis menetlusökonoomia ja õiguslike takistuste äralangemise tõttu oli võimalik maakohtul otsustada J. Sirotkini ennetähtaegse vabastamise küsimust KarS § 76 lg 2 p 2 alusel. Analüüsides J. Sirotkini karistusaja pikkust puudutavaid andmeid, nähtub, et J. Sirotkin on ära kandnud karistuse nõutavas pikkuses, mis võimaldab kohtul sisuliselt vaagida tema vabastamise võimalikkust KarS § 76 lg 2 p 2 alusel. 2.
10. Analüüsides materjale, sh arvestades J. Sirotkini motivatsioonikirjas toodut ja selle lisaks olevaid materjale, samuti tema ja kaitsja poolt kohtuistungil välja toodud asjaolusid, asus maakohus seisukohale, et J. Sirotkini puhul on arvukalt asjaolusid, mis tema vabastamist toetavad. Need on süüdimõistetu selgitused realistike eesmärkide ja nende saavutamise võimaluste kohta, läbitud sotsiaalprogrammid, töötamine, lühiajaliselt eesti keele kursustel osalemine ja keevitaja kutse omandamine. Õppeasutus iseloomustab J. Sirotkinit väga positiivselt, kirjeldades teda heatahtliku, tähelepaneliku, hea kasvatuse ning abivalmi inimesena. Maakohus möönis, et taolise mulje jättis J. Sirotkin ka kohtuistungil. Kõrvuti positiivse muljega evib maakohtu jaoks kaalu ka tema nägemus oma tulevikuväljavaadete kohta. J. Sirotkin teadvustab ka seda, mil viisil on võimalik temast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerida – selleks on tema enda ettepanek asuda vabanemise järgselt esmajoones rehabilitatsioonikeskusesse, et säilitada narkootiliste ainete vaba elu. 2.
11. Tuginedes J. Sirotkini karistamise aluseks olevatele kohtuotsustele, nähtub, et tema poolt toime pandud teod on olnud suunatud vara saamisele. Kohtuistungil selgitas J. Sirotkin, et pani karistamise aluseks olnud teod toime rahapuuduse ja narkosõltuvuse tõttu. Kuna nimetatud asjaolud omavad teineteisega vahetut ja otsest seost, siis on J. Sirotkini vabastamisküsimuse üle otsustamisel määrava tähendusega kuidas ja milliste meetmetega vältida tema rahaliste vahendite ebapiisavust ja hoida teda eemal narkootilise ainete tarvitamisest. Hinnates majanduslikku toimetulekut, siis on J. Sirotkinile tema vabanemisel tagatud töökoht. Tööandja, kelle juures töötas J. Sirotkin ka tema kinnipidamise eelselt, on nõus J. Sirotkiniga töösuhet jätkama. Märgitu tähendab, et tööandja hindab J. Sirotkini töötajana kõrgelt ja usaldusväärsena. Seegi on kaalukaks tema vabastamisküsimuse otsustamisel. Maakohus möönis, et J. Sirotkini majanduslikku toimetulekut hakkab negatiivselt mõjutama tasumata rahaliste kohustuste kogusuurus (ca 5 400 eurot), ent karistuse aluseks olevate tegude tehiolude taustal on põhjust järelduseks, et J. Sirotkini puhul, ainuüksi tema majanduslikust toimetulekust lähtuvalt, on uute kuritegude toimepanemise oht pigem madalam. See järeldus muutub aga diametraalselt, kui sinna lisanduvad narkootilised ja/või psühhotroopsed aineid. On üldteada, et narkootilised ained nõuavad rahalisi väljaminekuid, üldjuhul toob kaasa nende tarvitamine ühe suurema vajaduse nende järele, mis tähendab põhjuslikult ka üha suuremaid rahalisi väljaminekuid. 2.
12. Vangla edastatud materjalidest nähtuvalt on J. Sirotkin läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, mis on eelduslikult muutnud tema suhtumist narkootilistesse ainetesse, sh nende tarvitamisse. Kuna J. Sirotkini karistusaeg algas 19.07.2017, siis on maakohtu määruse koostamise ajaks J. Sirotkin ka küllaldaselt pikka aega elanud ilma narkootiliste ja psühhotroopsete aineteta. Mõistetavalt aitaks tingimisi ennetähtaegne vabanemise korral rehabilitatsioonikeskusesse asumine 9-12 kuuks säilitada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vaba elu. 2.
13. Toodu taustal aktualiseerubki küsimus, kas ja kui palju on võimalik J. Sirotkini varasemate ja kinnipidamisasutuses viibitud aja käitumisaktide pinnalt teha järeldusi tema edaspidise käitumise kohta. 2 Karistusregistri väljavõtte kohaselt on J. Sirotkinil 4 kehtivat kriminaalkaristust. Neist viimase puhul kohaldati KarS § 65 lg-t 1, mis tähendab olemuslikult, et karistamise aluseks olnud kuritegusid tulnuks menetleda n-ö ühes menetluses. Tegemist on varavastaste kuritegudega ja tema suhtes on juba varasemalt kohaldatud nii tingimisi karistust, asenduskaristust üldkasuliku töö näol ja lõpuks ka reaalset vangistust. Asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö pöörati täitmisele. Taoliste isikuandmete taustal, kus süüdlane on korduvalt kohtu usaldust kuritarvitanud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, on ka uute kuritegude toimepanemise prognoosotsustus kõrge. Kõrge uute kuritegude toimepanemise ohuprognoos välistab J. Sirotkini ennetähtaegse vabanemise. Maakohus arvestas, et iseloomustusest nähtuvalt on J. Sirotkini suhtes ka varasemate karistuste raames kohaldatud sotsiaalprogramme, ent need pole varasemalt kaasa toonud muutusi J. Sirotkini hoiakutes ega arusaamades. 2.
14. Eelmärgitu ei tähenda aga seda, et J. Sirotkini vangistuses tehtud pingutused, edusammud ja adekvaatne hinnang oma eesmärkidele ning nende saavutamisele tuleks jätta täielikult kõrvale ja igakordselt esineks alus keelduda J. Sirotkini vabastamisest tema varasema karistatuse tõttu. Sellele vastupidiselt leiab maakohus, et kuna J. Sirotkini käitumine vangistuses on olnud eeskujulik, tema eesmärgid on adekvaatsed ja tugeva enesemotivatsiooni ning kontrolliga saavutavad, siis peaks kinnipidamisasutus kaaluma J. Sirotkini suhtes selliste meetmete kohaldamise võimalikkust, mis vähendaks intensiivse järelevalve mõju järk-järgult ja proportsionaalselt ning sellega kasvaks J. Sirotkini enda vastutus oma tegude ja käitumise eest. J. Sirotkini puhul on selgelt tajutav, et tugeva järelevalve tingimustes pole võimalik tema käitumisele etteheiteid teha. Seega on obligatoorne leida meetmed, et taoline käitumine jätkuks ka vabaduses. Maakohtu veendumusel võiks taoliste meetmetena kaalumisele tulla erinevate soodustuste kohaldamine, ka avavangla osakonda ümberpaigutamine jmt. Need meetmed annavad piiratud ajaks J. Sirotkinile tegutsemisvabaduse, millega kaasneb ka vastutus. Samuti on võimalik taoliste meetmete õnnestumise pinnalt teha järeldusi tema suutlikkuse kohta alluda elektroonilisele valvele, rehabilitatsiooniprogrammis osalemise ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate nõuete täitmise kohta. Kui kohus teeks J. Sirotkini suhtes antud ajahetkel vabastamise otsustuse, siis paneks see süüdimõistetule kohese ulatusliku vastutuse oma tegude ja käitumise eest. Kuna tema varasem käitumine on näidanud, et talle endale ulatusliku ja kohese täieliku vastutuse panemine lõppeb uute kuritegude toimepanemisega, siis ei pidanud maakohus võimalikuks ka vabastamisotsuse tegemist. 2.
15. Maakohtu järeldust ei lükka ümber ka asjaolud, et J. Sirotkin on valmis asuma rehabilitatsioonikeskusesse ja nõustub alluma elektroonilisele valvele. Vabanemisel, sh nii rehabilitatsioonikeskuses viibides ja elektroonilise valve all, lasub kogu vastutus oma käitumise ja tegude ees J. Sirotkinil endal. Vabanemisel saab ta olema ümbritsetud erinevatest inimestest, sh võimalik, et ka neist, kes J. Sirotkini praegust positiivset mõttemaailma ja eesmärke negatiivselt mõjutada võiks (iseloomustuse kohaselt võib tema tutvusringkonnas olla kriminaalse taustaga inimesi). Rehabilitatsioonikeskus ja elektrooniline valve saavad küll aidata täiendavalt kaasa J. Sirotkini edaspidisele kuulekusele, ent tegemist on ennekõike tuge pakkuvate meetmetega. Seega jäi maakohus selle juurde, et J. Sirotkinile tuleb luua tingimused, kus ta saab oma käitumisega näidata temas toimunud muutusi. Vaatamata arvukatele J. Sirotkini vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja toovad kaasa järelmi, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. 2.
16. Samuti juhib maakohus tähelepanu, et J. Sirotkini suhtes koostatud iseloomustus kätkeb endas viiteid J. Sirotkini varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele – vähemalt osaliselt 3 iseloomustatakse J. Sirotkinit just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu, mis on lubamatu. Määruskaebus
17. Viru Maakohtu 27.03.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Sirotkin, kes ei ole rahul, et maakohus teda ei vabastanud ning palub maakohtu määrus tühistada ja ennast vabastada. Kohtumääruses heidab maakohus süüdimõistetule ette seda, et tal polnud kuriteo toimepanemise ajal raha ja ta oli narkosõltlane. Käesoleval ajal tunnistab J. Sirotkin oma narkosõltuvust ja soovib osaleda programmis „Uus põlvkond“. Süüdimõistetu leiab, et talle tuleks anda võimalus uut elu alustada ilma narkootikumideta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
19. või
20. peatüki sätteid, arvestades
21. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
22. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatüki
24. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
25. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
26. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis 4 ja leidnud, et J. Sirotkini tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebuses välja tuuakse, s.o on süüdimõistetu soov tegeleda narkootikumidega seotud probleemiga. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
27. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5