Obsah (4)

§ 87§ 121§ 75§199

1-19-7896 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7896 (19244000729) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Pal

§ 87

lg 8 alusel muuta R S kohaldatava mõjutusvahendi liiki, asendades Viru Maakohtu 24.10.2019 otsusega mõistetud mõjutusvahendid (käitumiskontroll koos erinevate kohustustega) kinnisesse lasteasutusse paigutamisega.

§ 87

lg 8 ja § 87 lg 1 p 9 alusel kohaldada R S suhtes mõjutusvahendina paigutamist kinnisesse lasteasutusse, s.o Maarjamaa Hariduskollegiumi õppekeskusesse 1 (üheks) aastaks alates kinnisesse lasteasutusse paigutamisest. Rahuldada kaitsja Arvo Suubani taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 181 (ükssada kaheksakümmend üks eurot ja 68 senti. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel jätta riigi õigusabi kulu summas 181 (ükssada 1 1-19-7896 kaheksakümmend üks eurot ja 68 senti riigi kanda. Edastada kohtumäärus Sotsiaalkindlustusametile, Viru Vanglale, kaitsjale ja R S ning tema seaduslikule esindajale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 24.10.2019 otsusega tunnistati R S süüdi

§ 121

lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning tema suhtes kohaldati

§ 87

lg 1 p 6 alusel mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§-s 75 sätestatule ning

§ 87lg 4 alusel allutati R.

S käitumiskontrollile üheks aastaks. Käitumiskontrolli ajal kohustus R. S järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 4 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; jätkama põhihariduse omandamist; osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 09.11.

1. 23.01.2020 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega pikendada käitumiskontrolli, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kohtu poolt määratud lisakohustusi ja kontrollnõuet. Taotlus rahuldati ning käitumiskontrollile allutamise tähtaega pikendati 6 kuu võrra, s.o kuni 09.05.
2. 23.03.2020 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne R. S suhtes taotlusega muuta mõjutusvahendite liiki ning paigutada R. S kinnisesse lasteasutusse üheks aastaks. Käesoleva erakorraline ettekanne koostati, kuna R S rikkus Viru Maakohtu 24.10.2019 otsusega pandud kontrollnõuet: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. R S ei ilmunud määratud registreerimistele 05.02.2020, 14.02.2020, 26.02.2020, 04.03.2020 ja 11.03.
3. Ta ei võta kriminaalhooldusametnikuga ühendust ega ole ilmunud registreerimistele käesoleva ajani. Samuti rikkus R. S lisakohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Sotsiaaloskuste programmi esmakohtumine toimus 29.01.
4. Kriminaalhooldusaluse sõnul oli ta motiveeritud oma käitumist muutma ja osaleda programmis, kuid rohkem programmi ei ilmunud. 16.03.2020 kustutati R. S programmi osalejate nimekirjast. Eesti haridus ja Teadusministeeriumi registrist EHIS väljavõttest selgub, et R. S hoiab kõrvale ka põhihariduse omandamise kohustuse täitmisest. Tal oli eelmisel õppeveerandil 59,38% põhjuseta puudumisi. 29.01.2020 toimus R S vestlus tema alkoholi tarvitamisest, seadusvastasest käitumisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Kriminaalhooldusalusele anti info Torujõe Noortekodu rehabilitatsiooniteenuste kohta. R. S väitis, et on nõus sinna pöörduma ning alustama 2 1-19-7896 tegelemist alkoholi sõltuvusprobleemiga. Alates 29.01.2020 pidi R. S osalema Sotsiaalsete oskuste programmis, kuid käis ainult ühel kohtumisel ja rohkem ei ilmunud. 05.02.2020 määratud registreerimisele R S ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. 06.02.2020 väitis kriminaalhooldusaluse ema, et 05.02.2020 oli R. S koolis. Emal paluti edastada info, et uus registreerimine on 14.02.
5. 06.02.2020 telefonivestlusest XXX sotsiaalpedagoogiga selgus, et 05.02.2020 ei olnud R S koolis kõikides tundides ja umbes kella 13.00 lahkus koolist. 14.02.2020 määratud registreerimisele kriminaalhooldusalune ei ilmunud. Telefonivestluses emaga lepiti kokku, et R. S registreerimine toimub 19.02.
6. Ka 19.02.2020 ta ei ilmunud. 19.02.2020 toimus vestlus politseiametnikuga, kes teavitas, et R S käitumine ei ole muutunud ning ta jätkab süütegude toimepanemist. 19.02.2020 helistas R S ema ning teavitas, et kriminaalhooldusalune on vahistatud ajavahemikuks 17.02.-22.02.2020 seoses uue kriminaalasjaga

§199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Emaga lepiti kokku, et ta edastab R. S info, et registreerimine toimub 26.02.

1. 26.02.2020 R S registreerimisele kohale ei ilmunud. Helistas ema ja teavitas, et R S jäi haigeks. Ema lubas helistada perearstile ning uus registreerimisaeg määrati 04.03.2020, millele kriminaalhooldusalune siiski ei ilmunud. Koostati kutse 11.03.2020 registreerimisele ilmumiseks, kuid R S ei ilmunud. Ema telefon kutsus aga keegi ei vastanud ega helistanud ka tagasi. Sillamäe Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna ja Kohtla-Järve Linnavalituse 28.02.2020 ja 18.03.2020 vastustest selgus, et R S, kui abivajava lapse, suhtes oli Sillamäe sotsiaalhoolekande osakonna poolt avatud abivajava lapse menetlus 02.01.2019 seoses koolikohustuse mittetäitmisega ja tubakatoodete tarvitamisega. Sillamäe sotsiaalhoolekande osakond ei saa kohaldada ja pakkuda meetmeid, teha ettekirjutisi, kuna R S registrijärgne elukoht on XXX. R S elukohta Sillamäel on käesolevaks ajaks külastatud neljal korral ja kahel korral on kutsutud teda ka sotsiaalhoolekande osakonda vestlusele. Noormehega ei ole ühelgi korral õnnestunud kokku saada. Vestlusi on peetud emaga ning need vestlused puudutasid nii koolikohustuse täitmist, kui ka õiguserikkumiste toimepanemist. Kohtla-Järve linna lastekaitsespetsialisti huviorbiiti sattus perekond S esimest korda aastal 2012, kui probleemne perekond. Laekunud teate kohaselt tarvitas lapsevanem alkoholi ning ei hoolitsenud laste eest. Lastekaitsespetsialist teostas koos politseiga regulaarselt kodukülastusi laste elukohta. 2017 sai lastekaitseosakond teate R S koolikohustuse mittetäitmise kohta. 14.12.2017 teostati kodukülastus aadressile XXX. Kodus oli A S koos laste V ja J Š. Emal tuvastati sõltuvusainete tarvitamise tunnused. Ema sõnul ei tule ta R toime. Lapsevanemale tehti hoiatus ja ta kirjutas seletuskirja. 06.01.2018 algatas Kohtla-Järve linna lastekaistespetsialist juhtumimenetluse, milles nähti ette erinevad tegevused. Määratud sekkumised on hindamata, kuna 07.08.2018 aastal kolis perekond Kohtla-Järvelt ära. 15.01.2018 kell 16.00 toodi kiirabiga haiglasse alaealine 13.a. R S. Sissetoomisel diagnoositi lapsel tahtlik ravimite mürgitus. 17.02.2018 tugiisiku aruande kohaselt on perekonnaga kohtumised raskendatud, kuna sageli ei ole võimalik perekonnaga kohtuda. Kodu on enamasti korras olnud v.a. viimasel korral, kui köögis oli näha korralageduse jälgi. Kohtumisi on raske planeerida, kuna perel on pidevalt sõitmiseid Sillamäele vanemate juurde. Viimasel kohtumisel käitus A S imelikult, väites, et on haige. Kõige noorem laps J ja elukaaslane D magasid. Tugiisik kohtus R esimest korda. R hakkas käima poksitrennis. Tugiisiku sõnul sõbrustab R kambaga, kes teevad pahandusi. Kodus õppimisega tegeleb R vähe, sest koju tuleb õhtul kella üheksaks. A S sõnade kohaselt on pojaga suhted paranenud, R koos perega aga aega ei veeda. A sõnade järgi müüakse korter, kus nad elavad maha ja neil tuleb leida uus elukoht. Pere soovib ka edaspidi tugiisikuga kohtuda. Seoses Sillamäele kolimisega lõpetati tugiisiku leping. Alates 07.09.2018 elab R S XXX. Veebruaris 2020 algatas Kohtla-Järve lastekaitse vanemspetsialist perekonna suhtes juhtumimenetluse ning võttis telefoni teel ühendust A S. Lepiti kokku koos lapse R S 3 1-19-7896 vastuvõtule tulemises 03.03.2020 ja 09.03.
2. A S vastuvõtule ei tulnud. Kohtla-Järve linna lastekaitse vanemspetsialist võttis lapsevanemaga taas telefoni teel ühendust ning lepiti kokku vastuvõtt 16.03.
3. 16.03.2020 tuli A S koos R S vastuvõtule. Lastekaitsespetsialist teavitas A ning R menetluse algatamisest ning selgitas välja lapse arvamuse. A S kirjutas avalduse, milles lubas oma pere sisse kirjutada Sillamäe linna paari kolme nädala jooksul (tähtaeg kuni 08.04.2020). Samuti kirjutas arvamuse, milles oli nõus R kinnisesse lasteasutusse paigutamisega, kuna soovib, et poeg saaks põhihariduse ning lõpeks ka tema kriminaalne käitumine. R S kirjutas oma arvamuses järgmist: „Ma olen rikkunud kriminaalhoolduse kohustusi, olen joonud alkoholi, olen varastanud ning teinud seda kõike sellepärast, see on mulle meeldinud. Ma ei käinud ka koolis, kuna ma ei tahtnud õppida. Praegu olen ma muutnud oma arvamust, ma ei huvitu enam sellistest asjadest. Ma olen nõus minema kinnisesse kooli, sest seal ma saan rahulikult õppida ja ei tegele sellega, millega olen siiamaani tegelenud“. Käesoleval ajal on Kohtla-Järve linna lastekaitse vanemspetsialistil perekonnale koostamisel juhtumiplaan, milles määratakse vajalikud sekkumised. Nimetatud juhtumiplaan kehtib kuni perekond on sisse kirjutatud Kohtla-Järve linna. Lastekaitsespetsialist on seisukohal, et R S perekonnas on pikaajalised probleemid, A S on sotsiaalselt madala toimetulekuvõimega lapsevanem, kes ei ole pika aja jooksul suutnud tagada R S koolikohustuse täitmist. Lapsevanem on ka varasemalt tunnistanud, et ta ei tule toime R kasvatamisega. Perekond on korduvalt vahetanud elukohti, mis on samuti raskendanud vajalike sekkumiste rakendamist ning perekonna toetamist. Samuti võib kinnitada, et A S ei ole aktiivselt olnud valmis koostööks erinevate omavalitsuste lastekaitsetöötajatega. Olemasoleva info põhjal toetab Kohtla-Järve lastekaitse vanemspetsialist R S kinnise lasteasutuse teenusele paigutamist. Erakorralise ettekande kohaselt on R S rikkunud korduvalt kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kriminaalhooldusametniku hinnangul viitab nimetatu asjaolule, et R. S ei ole motiveeritud oma elustiili muutma, mh ei ole ka R. S ema suutnud mõjutada isiku käitumist. Lisaks näeb ka lastekaitsespetsialist vajadust kohaldada R. S suhtes kinnisesse lasteasutusse paigutamist, et muuta tema käitumist. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku

§ 87

lg 8 alusel muuta mõjutusvahendite liiki ning paigutada R S kinnisesse lasteasutusse üheks aastaks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 07.04.2020 kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kohtuistungil avaldas R S, et ei mäleta miks ei ilmunud 05.02.2020, 14.02.2020 ja 04.03.2020 registreerimisele, kuigi ema ütles talle, et peab minema. 26.02.2020 oli gripis ja seetõttu ei käinud registreerimisel. Talle pakuti võimalust osaleda sotsiaalprogrammis. Ütles, et mõtleb sellele. Reaalselt kuskil kohal ei käinud. Tema arusaamise kohaselt oli programmis osalemine vabatahtlik. Soovi korral pidanuks minema Corrigosse, kuid ei läinud. Otsustas, et saab ilma selleta hakkama. Ei oska öelda, miks koolis ei käinud. Hetkel on kodusel õppel. Kuigi varem andis nõusoleku minna erikooli, siis nüüd enam ei soovi. R S ema samuti ei soovi, et laps paigutatakse erikooli. Kaitsja ei toetanud erakorralises ettekandes tehtud ettepanekut ning palus jätta taotlus rahuldamata. Vähemalt kolmel korral oli registreerimiskohustuse rikkumiseks mõjuvad põhjused. Kahel juhul puudus mõjuv põhjus. Mõlemal korral oli tegemist ema kaudu kutse esitamisega ning ei ole selge, kuidas sealt info edasi liikus. Sotsiaalprogrammi osas sai S 4 1-19-7896 valesti aru, et tegemist vabatahtlikku programmiga. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on alaealisega, kelle arusaamisvõime on piiratud. Koolikohustuse rikkumist tõendav dokument on kaheldava väärtusega. Selle kohaselt on kolmes õppeasutuses olnud üheksa aasta jooksul kogu aeg puudumiste protsent 59,3%. See ei ole usutav, et üheksa aasta vältel on pidevalt täpselt sama protsent. Lisaks puudub iseloomustud praegusest koolist. Kaitsja hinnangul ei ole mõistlik saata isikut erikooli kevadel, kui kohe on tulemas suvevaheaeg. Kinnisesse lastekaitse asutusse paigutamisel peab lähtuma sotsiaalhoolekande seadusest. Laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega Erakorralisest ettekandest ei nähtu, millised ohud antud juhul esinevad ja miks ei ole võimalik kasutada leebemaid meetmeid. Maakohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja selles esitatud taotlus mõjutusvahendi muutmiseks tuleb rahuldada. Kohtuistungil tunnistas R. S talle etteheidetud rikkumisi, kuid ei osanud neid millegagi põhjendada või ei mäletanud. Siinkohal ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et enamikel juhtudel oli registreerimisele mitteilmumiseks mõjuvad põhjused. Kohtu hinnangul neid tuvastatud ei ole. Hoolimata varasemalt antud nõusolekust ei soovinud R S enam kinnisesse lasteasutusse minekut, leides, et saab ise hakkama. Ka S ema oli selles osas meelt muutnud. Asjaolusid hinnates tuleb möönda, et käesolev erakorraline ettekanne on juba teine, ning käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumise tõttu kohus juba pikendas käitumiskontrolli aega 6 kuu võrra. Seega kohus andis isikule võimaluse käitumise iseseisvaks muutmiseks nö tavatingimustes ehk perekonnas olles. Kuid see ei andnud tulemust. Tuleb tõdeda, et kahjuks ei olnud R S suuteline ennast käitumiskontrolli reeglitele allutama ning jätkas nende eiramist. Seetõttu ei ole kohtu jaoks veenvad ka kohtuistungil esitatud arvamused, et ta on võimeline iseseisvalt senist käitumismustrit muutma, hoiduma uutest õigusrikkumistest ning täitma kooli- ja registreerimiskohustust. Kohtuotsusega määratud meetmed ei ole olnud piisavad mõjutamaks S positiivsele arengule. Selline järeldus tuleneb senisest käitumiskontrolli käigust. Kahjuks ei ole ka tema ema suutnud alaealisele pojale tagada piisavat järelevalvet ja tuge, et ta hakkaks käituma õiguspäraselt ja distsiplineeritult. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on alust arvata, et emal puudub huvi, soov ja võimekus teha jõupingutusi ning astuda reaalseid samme oma poja aitamiseks ja suunamiseks. Viimast kinnitab tõik, et ta ei ilmunud kohale Kohtla-Järve linna poolt määratud toetusmeetmete rakendamiseks kokku lepitud kohtumistele. Vaatamata lubadustele registreerida oma pere tegelik elukoht (Sillamäe linnas), ei teinud R S ema A S seda pikema perioodi vältel ning takistas seeläbi otseselt kohaliku omavalitsuse poolt nii endale kui kogu perele vajalike toetusmeetmete tuvastamist ja rakendamist. Ema hoolimatut suhtumist kinnitab ka kohtuistungil selgunud tõsiasi, et ta ei ole seni teinud midagi, et tagada R S kodus arvuti kasutamise võimalus, kuigi viimane on riigis alates 12.03.2020 kehtiva eriolukorra tõttu suunatud kodusele õppele. Riigis on tehtud mitmeid heategevuslikke kampaaniaid annetamaks kasutatud arvuteid vähekindlustatud peredes kasvavatele lastele, et nad ei jääks koolide sulgemise tõttu rakendatud kaugõppest eemale. 5 1-19-7896 Olukorras, kus R S puudub lapsevanema tugi koduse õppetöö korraldamisel, on koolikohustuse täitmine ning võlgnevuste likvideerimine keeruline. Seega on märkimisväärne oht, et koolikohustuse täitmine võib sootuks katkeda. Olemasolevate materjalide pinnalt võib järeldada, et ainus keskkond, kus S on võimalik avaldada positiivset mõju ja võimaldada distsipliini, millele ta ka allub, on kinnine lasteasutus. Selle meetodiga oleks tagatud ka võimalus osaleda õppetöös. Samal arvamusel on ka Kohtla-Järve lastekaitse vanemspetsialist. Senine käitumiskontrolli nõuete rakendamine ei ole olnud tulemuslik ega piisav kutsumaks esile positiivseid muutusi S käitumises ja elukorralduse muutuses. Piisava vanemliku hoole puudumise tõttu on ebatõenäoline, et S on võimeline edaspidi iseseisvalt vajalikke muudatusi tegema ning käitumiskontrolli nõudeid täitma. Arvestades kodust olukorda, esineb ka reaalne oht, et S jätkab suhtlemist sõpruskonnaga, kellega koos on süütegusid sooritatud ning allub ka edaspidi sõpruskonna negatiivsetele mõjutustele. Eelöeldust tulenevalt leiab kohus, et R S kinnisesse lasteasutusse paigutamine on vältimatult vajalik eesmärgiga lõpetada R S ennast kahjustav käitumine ja tagada tema koolikohustuse täitmine. Käesolevas asjas on olemas kõik sotsiaalhoolekande seaduse § 1301 lg-s 2 nimetatud põhjused, miks R. S kinnisesse lasteasutusse paigutada. Nimetatud sätte kohaselt on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. Sama seaduse § 1302 lg 1 toob esile, et laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Käesolevas asjas on tuvastatud, et R S kuritarvitab alkoholi ning seab seeläbi ohtu oma tervise ja vaimse võimekuse arengu. Viimast pärsib ka nõuetekohase koolikohustuse eiramine.

§ 87

lg 4 teine lause sätestab, et kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib isikut kirjalikult hoiatada, pikendada käitumiskontrolli tähtaega või muuta määratud kohustusi.

§ 87

lg 8 kohaselt võib kohus muuta

§ 87

lg 1 pdes 2-10 sätestatud mõjutusvahendite liiki.

§ 87

lg 1 p 9 kohaselt on üheks seadusega lubatavaks alaealise mõjutusvahendiks kinnisesse lasteasutusse paigutamine. Seega on olemas õiguslikud alused selleks, et muuta 24.10.2019 kohtuotsusega määratud – ja tulemusetuks osutunud – meetmed mõjusama vastu, paigutades R S kinnisesse lasteasutusse, mis on ainus vähegi mõju avaldav vahend. Kohtumenetluses esitas kaitsja Arvo Suuban taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 181,68 eurot. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Arvestades R S enda ja seadusliku esindaja toimetuleku piiratust, leiab kohus, et antud juhul tuleb õigusabi kulud summas 181,68 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel tervikuna riigi kanda. Astrid Asi Kohtunik 6