KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 16. aprill 2020.a , Pärn

§ 403alusel.

1. Rahuldada R.M.’i hagiavaldus K.M. vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks osaliselt.
2. Vähendada Pärnu Maakohtu 19.10.2018.a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-10455 kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista R.M.’ilt tütar K.M. ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot, kuid mitte vähem kui 60 % (kuuskümmend protsenti) Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast alates hagi esitamisest s.o. alates
3. maist 2019.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a.
4. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
5. K.M. elatis tuleb tasuda D.M. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX, makse selgitusse märkida kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. 2-19-6709 Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud
8. 02.05.2019 Pärnu Maakohtule esitatud ja 17.05.2019 seisuga täpsustatud hagiavalduses palub R.M. temalt alaealise tütre K.M. kasuks Pärnu Maakohtu 19.10.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-10455 Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras välja mõistetud elatist (2018.a miinimummäär 250 € kuus ) vähendada poole võrra. Hagiavalduse kohaselt hageja leiab, et temalt väljamõistetud elatis on põhjendamatult suur, kuna hageja pole võimeline maksma elatise kõrvalt korteri ja söögi eest. Hageja saab ainult miinimumpalka, sest ei saa töötada terve kuu, kuna tal on kohustus teha ka 40 ÜKT tundi kuus. Hageja leiab, et kui elatis oleks poole väiksema, saaks ta maksta korteri eest, midagi süüa ja vaja on ka trahve tasuda. Hagiavaldusele on lisatud pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt perioodil 17.11.2018 – 17.05.2019 oli hageja ainsaks sissetulekuks november 2018 – märts 2019 töötasu Xxxxxxxxxxx-st summas 524,16 eurot kuus ning aprillis 2019 töötasu summas 262 eurot. Hagiavaldusele lisatud üürilepingu järgi hagejal on kohustus tasuda Xxxxxxxxxxx korteri eest üüri summas 240 eurot kuus, lisatud on hagiavaldusele veel üürikorteri kohta korteriühistu 17.11.2018 majandamiskulude arve summas 71 eurot ja 31.03.2019.a elektriarve summas 61,96 eurot. Kostja kirjalik vastus
9. 23.05.2019 esialgses ning 12.06.2019 täpsustatud kirjalikus vastuses kostja K.M. esindaja D.M. teatas, et kostja vaidleb vastu hagiavaldusele. Kosta ei ole nõus midagi muutma, kokku leppima ega minema kompromissile. Kostja esindaja selgitusel oli neil juba läbi kohtutäituri kokkulepe, kuid hageja ei saanud maksta nii nagu kokkulepitud. Neli kuud maksis hageja ilusti, kuid siis lõpetas maksmise ja kostja ei taha enam hagejaga kokku leppida. Kuna hageja R.M. saatis asja kohtusse, siis las tema maksab kõik kulud. Kostja esindajal ei ole võimalik, tal on kaks last, töö ja maksud maksta. Kostja nõuab, et hageja maksaks nii, nagu kohus on otsustanud (250 eurot). Kostja vastusele on lisatud kohtutäitur Rannar Liitmaa vahendusel 15.11.2018 peetud ekirjavahetus, milles D.M. nõustub, et R.M. maksab elatist 125 eurot iga kuu. Samuti on kostja vastusele lisatud pangakonto väljavõte perioodi 01.11.2018 – 12.06.2019, mille järgi hageja R.M. on kandnud nimetatud perioodil D.M. kontole lapse elatist 4 maksega kokku 475 eurot. Menetluse edasine käik
10. 06.03.2020 määruses andis kohus pooltele aja kompromissi või lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 23.03.2020, määrates poolte nõusolekul asja lahendamise kirjalikus menetluses ning lahendi teatavaks tegemise ajaks 16.04.
11. Kohus kohustas esitama hagejat tõendid sissetulekute suuruse kohta (kõikide kontode täielikud väljavõtted alates 02.05.2019 kuni käesoleva ajani ja tõendid töövõime puudumisega seoses tervisliku seisundi kohta (nt Töötukassalt kui on). Samuti kohus kohustas kostja esindajat, D.M.it esitama lapse kulude arvestus ühes kuus ja tõendid hageja makstud elatise kohta alates 02.05.2019 (kui on elatist tasunud).
12. 09.03.2020 e-kirjas kostja esindaja D.M. teatas kohtule, et ei ole jätkuvalt nõus kompromissiga, lapse igakuiste kulude arvestust, elatise saamise arvestust ega tõendeid kulutuste kohta ei esita.
13. 17.03.2020 edastas Xxxxxxxxxxxe sotsiaaltöötaja kohtule hageja R.M.i soovil järgmised dokumendid: 1) Eesti Töötukassa 09.08.2019 otsuse nr TT19-0028410 R.M.i töötuna arvele võtmise kohta alates 02.08.2019 ning temale töötu toetuse maksmise kohta +0.08.2019 – 04.05.2020 päevamääraga 5,65 eurot/päev; 2) hageja pangakonto väljavõte perioodi 02.05.2019 – 16.03.2019 kohta. 2 2-19-6709
14. 13.04.2020 teatas SA Xxxxxxxxxxx Haigla vastuseks kohtu 02.04.2020 järelpärimisele, et hageja R.M. viibib Xxxxxxxxxxxe Xxxxxxxxxxx osakonnas statsionaarsel teenusel alates 22.10.
15. Teenuse osutamine on vabatahtlik ning kestvus individuaalne (orienteeruvalt 5-9 kuud). Tänaseni pooled kohtule käesolevas asjas kompromissi esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda

§-de 497 ja 459 alusel.

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

§ 459lg 2 alusel saab nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist alates hagi esitamisest. 8. Perekonnaseaduse (Pk

S) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad sugulased. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See tähendab, et kui ülalpidamiseks kohustatud isik soovib maksta elatist lapsele alla seadusega sätestatud minimaalmäära, siis peab ta tõendama PkS § 101 lg 2 asjaolude esinemist ja mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimalda temal maksta elatist vähemalt seadusega sätestatud minimaalmääras. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Pärnu Maakohtu 19.10.2018 tagaselja kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-10455 on tõendatud, et hageja R.M.’ilt on välja mõistetud kostja, alaealise K.M. (sündinud xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 05.07.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2018.a on nimetud elatise määr, mis vastab Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärale, 250 eurot kuus, alates 01.01.2019 on elatise miinimummäär 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 elatise miinimumäär 292 eurot kuus. Kohtuotsus jõustus 06.12.2018.a. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-67-17 p 9), sh tuleks elatise vähendamise alusena analüüsida vanema sissetulekuid ja lapse vajadusi (vt nt RKTKo nr 2-16-2343/41 p 11). Riigikohus on ka selgitanud, et „olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt ka Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). PKS § 102 lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo 07.02.2018 otsus nr 2-15-15909/124 p 14). 3 2-19-6709
4. Kuna 19.10.2018 kohtuotsus nr 2-18-10455 on tehtud tagaselja otsusena, ei ole selle tegemisel tuvastatud lapse, K.M. tegelikke kulutusi ega ka kummagi vanema, sh lapsest lahus elava ning elatist maksma kohustatud vanema, R.M.i sissetulekuid ja kulutusi. Kostja esindaja D.M. ei ole tänaseni esitanud vaatamata kohtu nõudmisele andmeid lapse kulutuste suuruse kohta. Seega kohtul ei ole võimalik analüüsida hagi esitamise ajal mais 2019 asjaolude muutumist võrreldes elatise väljamõistmise aegse olukorraga oktoobris 2018, vaid kohtul tuleb antud olukorras tuvastada, kas ja millises ulatuses on hageja kohustatud kostjale ülalpidamist andma.
5. Käesolevas asjas hageja R.M. on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et viimase poole aasta jooksul enne hagi esitamist mais 2019, so novembris 2018 kuni märtsini 2019 sai hageja töötasu 524,16 eurot, seejärel aprillis-mais ja juulis 2019 sai peale täitemenetluses nr 175/2018/1528 kinnipeetud summat kätte töötasu 262,08 eurot kuus, juunis 2019 sai hageja töötasu kätte 180,75 eurot (täiteasjas kinni peetud 180,75 €) ja lisaks laekus tööandjalt juunis 2019 ka haigusraha 62,09 (vt 17.05.2019 ja 17.03.2020 pangakonto väljavõtted). Samuti on hageja tõendanud, et alates
6. augustist 2019 on hageja töötuna arvele võetud ning alates 22.10.2019 kuni käesoleva ajani viibib ta xxxxxxxxxxxl Xxxxxxxxxxxes. Hageja esitatud 17.03.2020 pangakonto väljavõtte järgi alates 2019.a augustist on hageja ainsaks sissetulekuks töötutoetus ca 135-183 € kuus, so keskmiselt 160 eurot kuus.
7. Kostja esindaja D.M. vaidleb 12.06.2019 oma kirjalikus vastuses hagile vastu, kuid lapse tegelikke kulutusi ja enda sissetulekuid välja ei too. Kostja esindaja on kinnitanud, et nõustus täitemenetluses elatisega summas 125 eurot kuus ning esitas kohtule ka tõendid selle kohta, et R.M. maksis D.M. kontole 10.11.2018, 19.12.2018 ja 04.01.2019 maksetega elatist summas 125 eurot kuus ning 07.02.2019 100 eurot. Alates aprillist 2019 kuni juulini 2019 on kostja saanud hagejalt ülalpidamist ilmselt täitemenetluse raames, kuid täpset arvestust täituri kaudu saadud elatise kohta ei ole kostja esitanud.
8. Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb käesoleval juhul arvestada PKS §-des 99 ja 102 sätestatuga. PKS § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb elatise alla miinimummäära väljamõistmisel lähtuda alaealise lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning arvestada hageja varalise seisundiga.
9. Asjas kogutud andmete põhjal kohus on kindlaks teinud, et hageja sissetulekud hagi esitamisest alates mais 2019.a on olnud mitte rohkem kui 525 euro kuus, so alla töötasu alammäära (2019.a töötasu alammäär 570 eurot) ja alates augustist 2019 tänaseni hageja ainsaks sissetulekuks on töötutoetus keskmiselt 160 eurot kuus. Hagejal ei ole tuvastatud käesoleval ajal töövõime vähenemist, kuid kogutud tõendite järgi hagejal on olnud raskusi tasuvama töökoha leidmisega, kuna hagejal on varasemast väärteo korras ja kriminaalkorras karistatuse tõttu korduvaid trahve ning ühiskondlikult kasulike töötundide tegemise kohustusi (Pärnu Maakohtu 15.10.2019 määrus kriminaalasi nr 1-18-8393, kriminaalhooldaja erakorralise ettekande lahednamine). Hetkel hageja viibib xxxxxxxxxxxprobleemide tõttu xxxxxxxxxxxl, mille tulemuslikkusest sõltub ilmselt ka hageja edasine suutlikkus tasuvamat tööd leida ning kostjale regulaarselt ja piisavalt elatist maksta. Hageja on pakkunud hagiavalduses, et tasub kostjale elatist pooles ulatuses, mis tähendaks 2019.a elatise miinimummäära (270 eurot) järgi elatist summas 140 eurot kuus ning 2020.a elatise miinimummäära (292 euro) järgi elatis 146 eurot kuus.
10. Kuna kostja esindaja D.M. oma vastuses ega hilisemas seisukohavõtus ei ole selgitanud, millised on kostja tegelikud igakuised kulud kuus hagetaval perioodil (alates 2019 maist kuni käesoleva ajani), peab kohus võimalikuks tugineda lapse vajaduste suuruse arvestamisel värskele, EV Justiitsiministeeriumi poolt tellitud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (RAKE) poolt läbi viidud ja veebruaris 2020 4 2-19-6709 avaldatud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“ tulemustele, mille kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta
11. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod) (vt uuringu lk 45, uuring elektrooniliselt kättesaadav: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/miinimumelatis_lopparuanne.pdf)).
12. Eeltoodud tõenditest ja asjaoludest nähtuvalt on hageja R.M.’i tervislik ja eeskätt varaline seisund 2019.a aastal oluliselt halvenenud, kuivõrd nii hagi esitamise ajal teenitud, miinimumpalga lähedast suurust arvestades kui ka hilisemat töökoha kaotust arvestades ei ole hageja suuteline maksma elatist 2019 – 2020 kehtivates elatise miinimummäärades, so 270-292 eurot kuus. Kohtu hinnangul esineb PKS § 102 tulenevalt alus elatise määramiseks alla miinimummäära, kuid arvesse võttes, et hagejal ei ole rohkem ülalpeetavaid peale kostja ning hagejal ei ole tuvastatud töövõime vähenemist, ei ole hageja poolt pakutud suuruses elatis lapse huvides piisav. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid ning kogutud tõendeid kaaludes on põhjendatud vähendada hagejalt väljamõistetud elatist selliselt, et mõista R.M.’ilt kostja K.M. kasuks välja alates hagi esitamist 02.05.2019 elatis 175 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 60 protsenti Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast, so mitte vähem kui 30 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast. Sellises määras elatis vastab igaljuhul eelpool viidatud uuringus toodud lapse minimaalsele ülalpidamiskulule ühe vanema suhtes käesoleval ajal ning samas võimaldab ka lapsest lahus elavat vanemat täita lapse ülalpidamise kohustust jõukohasemal viisil. Vältimaks ülalpidamist vajava isiku vajadust korduvalt kohtu poole pöörduda elukalliduse tõusu puhul, on väljamõistetud elatise suurus seotud Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatise suuruse muutumisega. Selline on ka Riigikohtu praktika (vt RKL 22.03.2017 nr 3-2-1-174-16 p. 10). Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda ja kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 5