← Eesti

1-18-86/132

1-18-86 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2020, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-86 Kohtukoosseis Andres Parmas, Julia Ka

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 7.

aprilli 2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõista 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka Siim Haukka eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva ning kandmata karistuse pikkus on 3 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. 1 1-18-86 Karistuse kandmise aega arvestada alates Siim Haukka karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. 3.

  1. Rahuldada AS tsiviilhagi ja mõista Siim Haukkalt varguste ja sissemurdmisega tekitatud kahju katteks tema kasuks välja 2520 eurot. 3.
  2. Rahuldada ME tsiviilhagi ja mõista Siim Haukkalt varguste ja sissemurdmisega tekitatud kahju katteks tema kasuks välja 241 eurot. 3.
  3. Rahuldada KO tsiviilhagi ja mõista Siim Haukkalt varguste ja sissemurdmisega tekitatud kahju katteks tema kasuks välja 400 eurot. 3.
  4. Rahuldada MS tsiviilhagi ja mõista Siim Haukkalt sissemurdmisega tekitatud kahju katteks tema kasuks välja 200 eurot. 3.
  5. Rahuldada TT tsiviilhagi ja mõista Siim Haukkalt varguste ja sissemurdmisega tekitatud kahju katteks tema kasuks välja 1470 eurot. Selles ulatuses vastutab Siim Haukka kahju hüvitamise eest solidaarselt SH-ga, kellelt on hüvitis mõistetud välja Pärnu Maakohtu
  6. jaanuari 2018 otsusega. 3.
  7. Rahuldada LS tsiviilhagi ja mõista Siim Haukkalt varguste ja sissemurdmisega tekitatud kahju katteks tema kasuks välja 1470 eurot. Selles ulatuses vastutab Siim Haukka kahju hüvitamise eest solidaarselt SH-ga, kellelt on hüvitis mõistetud välja Pärnu Maakohtu
  8. jaanuari 2018 otsusega. 3.
  9. Rahuldada VK tsiviilhagi ja mõista Siim Haukkalt varguste ja sissemurdmisega tekitatud kahju katteks tema kasuks välja 810 eurot. 3.
  10. Rahuldada TT2 tsiviilhagi ja mõista Siim Haukkalt sissemurdmisega tekitatud kahju katteks tema kasuks välja 120 eurot.
  11. Mõista Siim Haukkalt riigieelarvesse välja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 876 eurot ning osa maakohtu otsuses märgitud menetluskuludest, nimelt 5392,59 eurot. 5348,38 euro ulatuses jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
  12. Rahuldada apellatsioon osaliselt.
  13. Määrata Läänemaa I Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Siim Haukkale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 97,2 eurot, sh käibemaks.
  14. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 2 1-18-86 Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanutel on õigus esitada kassatsioon üksnes tsiviilhagi puudutavas osas. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Siim Haukkale ja XX-le esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 1, 4, 7, 8 ja 9 alusel. S. Haukkat süüdistatakse selles, et varem vargusi toimepannud isikuna ta 1) tungis grupis XX-ga ajavahemikul märtsist kuni
  16. juuni 2016 kell 12.00 akna lõhkumise teel sisse XXX KO-le kuuluvasse S talu elamusse ja seal kahe lukusüdamiku lõhkumise teel tubadesse, kust varastas esemeid koguväärtuses 325 eurot (sh muusikakeskuse JVC ning muusikakeskuse Philips) ning tekitas sissetungimisega varalist kahju 150 eurot; 2) tungis grupis XX-ga ajavahemikul aprillist kuni
  17. juulini 2016 ukselukkude lõhkumise teel sisse HHH asuvasse TT2-le kuuluvasse K talu elamusse ja kõrvalhoonetesse, kust varastas kolm rahalise väärtuseta politsei teenetemärki, tekitades sissetungimisega 120 eurot varalist kahju. 3) tungis grupis SH-ga ajavahemikul
  18. mai 2016 kella 21.30-st kuni
  19. mai 2016 kella 15.00-ni ukseluku lõhkumise teel sisse SSS külas TT-le kuuluvasse P kinnistul olevasse elamusse ja tabaluku aasa läbilõikamise teel kuuri ning varastas sealt esemeid koguväärtuses 1250 eurot, tekitades sissetungimisega 220 eurot varalist kahju; 4) tungis grupis XX ning SH-ga ajavahemikul 1.–
  20. juunini 2016 ukseluku südamiku lõhkumise ja lukuaasa läbilõikamise teel sisse SSS külas LS-le kuuluvasse N talumajja ja aita, kust varastas erinevaid esemeid 460 euro väärtuses, tekitades LS-le sissetungimisega 40 eurot varalist kahju; 5) tungis grupis XX ning SH-ga ajavahemikul 2.–
  21. juunini 2016 ukse lahti murdmise teel sisse EEE R kinnistul ACK-le kuuluvasse elamusse, kust varastas erinevaid esemeid koguväärtusega ca 11 516 eurot (sh Ray-Ban päikeseprillid väärtusega 200 eurot, mis on kannatanule tagastatud ja punase kummuti), tekitades ukse ja ukseluku lõhkumisega kannatanule 1500 eurot varalist kahju; 6) tungis grupis XX ning SH-ga ajavahemikul 4.–
  22. juunini 2016 tabaluku aasa läbilõikamise teel sisse EEE E kinnistul asuvasse MLK-le kuuluvasse haagiselamusse, kust varastas punast värvi bensiinikanistri kahe liitri bensiiniga koguväärtuses 5 eurot ja territooriumil oleva kolmjalgse tumerohelise käsipumba koos musta värvi voolikutega väärtusega 250 eurot; 7) tungis grupis XX-ga ajavahemikul kella 14.00-st
  23. juunil 2016 kuni kella 20.00-ni
  24. juunil 2016 tabaluku aasa läbilõikamise teel sisse PPP VK-le kuuluvasse laudahoonesse, kust varastas erinevaid esemeid koguväärtusega 770 eurot ning tekitas kahe tabaluku lõhkumisega varalist kahju 40 eurot; 8) tungis grupis XX-ga ajavahemikul
  25. juuni 2016 kella 19.00-st kuni
  26. juuni 2016 kella 17.40-ni ukselukke ja aknaraami lõhkudes sisse EEE AS-le kuuluva S talu hoonetesse, 3 1-18-86 kust varastas erinevaid esemeid 2370 euro väärtuses (sh pruuni kirstu mõõtudega ca 50x70x40cm), tekitades AS-le aknaraami lõhkumisega 50 eurot ja viie tabaluku lõhkumisega 100 eurot varalist kahju; 9) tungis grupis XX-ga ajavahemikul kella 20.00-st
  27. juunil 2016 kuni kella 20.09-ni
  28. juunil 2016 akna lahti murdmise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse EEE KH-le kuuluvasse O talu elamusse; 10) tungis grupis XX ning SH-ga
  29. juunil 2016 kella 2.00 paiku akna avamise teel sisse KKK TN elukohta A tallu, kus murdis lahti raudkapi, millest varastas jahirelva ja optilise sihikuga vintrelva, samuti varastas hoomest kaks saagi, varastades kokku esemeid 1200 euro väärtuses, tekitades sissemurdmisega TN-le 60 eurot varalist kahju; 11) tungis grupis XX-ga
  30. juunil 2016 kella 8.14 ja 19.30 vahelisel ajavahemikul aknaraami lõhkumise ja tabaluku läbilõikamise teel sisse XXX asuvasse ME-le kuuluva talu elamusse ja kõrvalhoonesse, kust varastas erinevaid esemeid 171 euro väärtuses, tekitades MEle sissemurdmisega varalist kahju 70 eurot; 12) tungis grupis XX-ga ajavahemikus 5.–
  31. juuni 2016 tabaluku aasade läbilõikamise teel ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse SSS asuvasse MS-le kuuluva talu elamusse ja uksepiida lõhkumise teel aidahoonesse, millega tekitas varalist kahju 200 eurot.
  32. SH suhtes kriminaalasja materjalid eraldati ning saadeti kokkuleppemenetluses Pärnu Maakohtusse. Pärnu Maakohtu
  33. jaanuari 2018 otsusega mõisteti SH süüdi sissetungimises koos Siim Haukka ja XX-ga kannatanute TN, TT, MLK, LS ja ACK elamutesse ning seal varguste toimepanemises.
  34. Pärnu Maakohtu
  35. augusti
  36. a otsusega mõisteti Siim Haukka talle esitatud süüdistustes õigeks, tsiviilhagid jäeti läbi vaatamata ja kriminaalmenetluse kulud jäeti riigi kanda. 3.
  37. Maakohus luges tõendatuks, et S. Haukkale etteheidetud kuriteod on süüdistuses märgitud ajal ja kirjeldatud viisil toime pandud, kannatanutelt on varastatud süüdistuses loetletud esemed ning neile on tekitatud kahju tsiviilhagides märgitud ulatuses. Maakohtu hinnangul tõendavad sideettevõtjalt saadud andmete protokollid S. Haukka kasutuses olnud telefoni abonendi viibimist ja liikumist Läänemaal ajal, mil vargused toime pandi. Samuti pidas kohus põhjendatuks järeldust, et koos abonendiga viibis Läänemaal ka S. Haukka. 3.
  38. Kohus luges samuti tõendatuks, et S. Haukka ja XX liikusid Läänemaal S. Haukka kasutuses olnud punase Volkswagen kaubikuga (reg nr ZZZZZZ), mille sarnast tunnistajad KN ja UP nägid S ja L külas ajal, mil süüdistuste kohaselt seal vargused toime pandi. Vaatluse käigus on tuvastatud selle S. Haukka kasutuses olnud sõiduki rehvimustri sarnasus TN-le kuuluva A talu territooriumilt sündmuskoha vaatluse käigus leitud sõiduki rehvijälgedega. 3.
  39. Jäljeekspertiisiga (akt nr 16E-TR0019) on leidnud tõendamist, et kannatanute TT, LS, AS, VK, ME, KO, MS ja TT2 elamutesse sissetungimisel kasutati ühtesid ja samu tööriistu, lõiketange, näpitsaid, torutange või muid analoogseid tööriistu. Sellest järeldub, et vargused pani toime üks ja sama isik või isikute grupp. 4 1-18-86 Samas asus kohus seisukohale, et jäljeekspertiisiaktides nr 16E-TR0019 ja nr 17E-TJ003 esitatud jalatsijälgede ekspertiis ei kinnita ega lükka ümber S. Haukka viibimist KO elamus ja ACK suvemaja terrassil. Ekspertiisiaktile lisatud hindamisskaala kohaselt tähendab eksperdi vastus „võib olla“ null varianti. Kohus leidis ka, et esitatud DNA-eksperdi arvamusel puudub ilma tõenäosusarvutusteta KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumitele vastav tõenduslik jõud. Seetõttu ei tõenda DNA ekspertiisiaktis antud arvamus XX viibimist TN talus ja S. Haukka viibimist MLK haagiselamus ning ei võimalda neid seeläbi tõsikindlalt siduda kõnealuste kannatanute juures toimepandud vargustega. Eelnevast tulenevalt ei saa süüdistatavat siduda ka TT, LS, AS, VK, ME, MS ja TT2 juures toimepandud vargustega, mille toimepanemisel kasutati samu tööriistu nagu KO elamusse tungimisel. 3.
  40. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et uuritud tõendite kogum ei kinnita tõsikindlalt ja kahtlusteta S. Haukka süüd talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlust süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  41. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör I. Kalda, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, Siim Haukka süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p-de 1, 4, 7 8 ja 9 järgi ning talle karistuseks kolmeaastase vangistuse mõistmist. Mõistetavat karistust tuleks KarS §

§ 65lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 7.

aprilli 2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja karistusaja hulka tuleks arvata eelvangistuses viibitud aeg

  1. augustist
  2. septembrini 2016, s.o kolm päeva. Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist ka S. Haukka kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmise osas. 4.
  3. Prokuröri arvates on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest õigeksmõistev kohtuotsus ei ole põhjendatud. Kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldatud. Ta ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei kinnitaks uuritud tõendite kogum tõsikindlalt ja kahtlusteta S. Haukka süüd talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. Arvestamata on jäetud, et süüdistatav ei ole andnud selgitusi tema elukohast
  4. augustil 2016 läbiotsimisel leitud kannatanutelt KO-lt, AS-lt ja ACK-lt varastatud esemete päritolu kohta. Kohus on märkinud, et esemed kuuluvad kannatanutele ning need on neile ka tagastatud. Põhjendamatult on kõrvale jäetud ka SH ning MH ütlused esemete päritolu kohta. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit varastatud esemete seaduslikul viisil S. Haukka valdusesse sattumise kohta. 4.
  5. Kohus on andnud ebaõige hinnangu jäljeekspertiisi aktile, mille kohaselt on ACK terrassilt sündmuskoha vaatluse käigus leitud jalajälg tõenäoliselt jäetud Siim Haukka vasaku jala spordijalanõuga Hummel. Eksperdi hinnangul on kokkulangevus nii üldtunnustes kui eritunnustes. Seoses jalatsi kulumisega ilmnenud eritunnustega fotol nr 2 on ekspert andnud positiivse arvamuse, tegemist ei ole null-variandiga. See koos ACK-lt varastatud kummuti ja päikeseprillide leidmisega Siim Haukka elukohast seob süüdistatavat konkreetse kuriteoepisoodiga ning tõendab varguse toimepanemist. 5 1-18-86 4.
  6. Lisaks ACK-lt varastatud esemetele leiti süüdistatava elukohast KO-lt ning AS-lt varastatud esemed, mistõttu tuleks prokuröri hinnangul asuda seisukohale, et erinevatelt kannatanutelt varastatud esemed ei asunud juhuslikult süüdistatava elukohas, vaid süüdistatav omandas need varguste teel.
  7. Siim Haukka kaitsja esitas prokuröri apellatsioonile kirjaliku vastuse, milles vaidleb apellatsioonile vastu ning palub jätta see rahuldamata. Prokuröri etteheide on suunatud kohtu järeldustele tõendite hindamisel ning kohtuasja lahendusele, mitte õiguse kohaldamisele või menetlusnormide järgimisele. 5.
  8. Kaitsja leiab, et kannatanutelt ACK-lt, AS-lt ning KO-lt varastatud esemete leidmine S. Haukka elukohast ei tõenda, nagu oleks S. Haukka pannud toime vargused. 5.
  9. S. Haukka elukohas
  10. augustil 2016 toimunud läbiotsimine oli kaitsja hinnangul lubamatu, sest läbiotsimine viidi läbi prokuröri määruse alusel, kuid selleks puudus läbiotsimise ajal kehtinud KrMS-i redaktsiooni § 91 lg-s 2¹ nõutud alus, kuna S. Haukka ei olnud enne läbiotsimise määruse välja andmist kahtlustatav. S. Haukka allutati kahtlustatavana menetlustoimingule sama määrusega ning see ei ole kaitsja hinnangul seaduslik. Kaitsja hinnangul on tegu on menetlusnormi olulise rikkumisega. 5.
  11. Lisaks on kaitsja seisukohal, et kannatanule ACK-le tagastatud päikeseprillide Ray-Ban jõudmine kriminaalasja juurde ei ole jälgitav. Läbiotsimise protokollis puudub KrMS § 92 lg 1 p 4 kohane märge päikeseprillide kohta. Vastavalt protokollile võeti ära „pruuni värvi kirst koos selles olevate asjadega”, kuid asju nimetatud ja loendatud ei ole ning kirstu ei pitseeritud. Puudust ei kõrvalda ka asjaolu, et prillitoos on läbiotsimisel tehtud fotol, kuna ei ole teada, millised esemed koos kirstuga kaasa võeti. Läbiotsimise ajaks ei olnud ükski kannatanu RayBan päikeseprillide vargusest teatanud, kannatanu ACK avastas päikeseprillide kadumise alles
  12. aastal politseis kummuti järel käies. 5.
  13. S. Haukka elukohast läbiotsimisel ära võetud esemete (punane kummut, pruun kirst, vutlaris päikeseprillid Ray-Ban, magnetofon JVC, magnetofon Philips) äratundmiseks esitamine ei ole korrektselt läbi viidud. Ühtki eset ei esitatud kannatanutele äratundmiseks KrMS § 81 lg 2 kohaselt sarnaste objektide kogumis. Esemed ei ole oma tunnustelt kaitsja arvates nii erilised, et objektikogumi koostamine polnuks KrMS § 81 lg 3 p 3 alusel nõutav. Kannatanutelt ei võetud ka KrMS § 81 lg 6 nõutud eritunnuste kirjeldust. Kannatanud tundsid esemed ära vaid üldtunnuste alusel. Ka ei ole menetleja äratundmiseks esitamist vormistanud iseseisva menetlustoiminguna, mistõttu ei tekkinud esemete kannatanute poolt äratundmisest ja kirjeldamisest tõendit. Seega ei ole kriminaalasjas lubatavate tõenditega tõendatud, et kannatanud KO, ACK ja AS on ära tundunud neilt varastatud esemed. Veel enam, võõra asja valdamine ei tõenda asja varastamist valdaja poolt. 5.
  14. Kaitsja ei nõustu prokuröri väitega, nagu tõendaks jäljeekspertiis 17E-TJ003 seda, et S. Haukka pani toime varguse ACK suvilas. Spordijalats Hummel, mida ekspertiisis kasutati, võeti ära S. Haukka elukohas toimetatud läbiotsimise käigus, mis eelpool kirjeldatud asjaoludel 6 1-18-86 oli ebaseaduslik. Seetõttu ei tekkinud äravõetud esemetest tõendeid. Lisaks ei tõenda nimetatud jäljeekspertiisiaktis antud tõenäoline arvamus S. Haukka süüd, kuna ära ei ole näidatud tõenäosuse määra. Ilma selleta ei vasta ekspertarvamus KrMS § 60 lg 2 nõuetele ning selle põhjal ei ole võimalik teha järeldust tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta.
  15. Kannatanu ACK esitas seisukoha, et soovib süüdlase karistamist ja soovib jätkuvalt tekitatud kahju hüvitamist. TALLINNA RINGKONNAKOHTU
  16. JAANUARI
  17. A OTSUS
  18. Tallinna Ringkonnakohtu
  19. jaanuari
  20. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu
  21. augusti
  22. a otsus S. Haukka õigeksmõistmises ja tsiviilhagide rahuldamata jätmises osaliselt ning rahuldati prokuröri apellatsioon osaliselt, mõistes S. Haukka KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi süüdi EEE asuvalt R kinnistult toime pandud varguses. S. Haukkat karistati selle kuriteo eest ühe aasta pikkuse vangistusega. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes S. Haukkale liitkaristuseks ühe aasta üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. Karistusaja hulka arvati kolm päeva eelvangistuses viibitud aega. Maakohus rahuldas osaliselt ACK tsiviilhagi ja mõistis Siim Haukkalt solidaarselt koos SH-ga tema kasuks välja 11 316,24 eurot. Samuti lahendas maakohus kriminaalmenetluse kuludega seonduvad küsimused. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. KASSATSIOONIMENETLUS JA RIIGIKOHTU SEISUKOHT
  23. Prokurör esitas Tallinna Ringkonnakohtu
  24. jaanuari
  25. a otsuse peale kassatsiooni Riigikohtule, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti maakohtu otsus muutmata, ja paludes saata kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
  26. Kassatsiooni esitas ka S. Haukka kaitsja, kuid selle kassatsiooni jättis Riigikohus menetlusse võtmata.
  27. Riigikohtu
  28. novembri
  29. a otsusega tühistati prokuröri apellatsiooni rahuldades Tallinna Ringkonnakohtu
  30. jaanuari
  31. a otsus osaliselt, s.o osas, millega jäeti muutmata Pärnu Maakohtu
  32. augusti
  33. a otsus S. Haukka õigeksmõistmises AS-le, ME-le, KO-le, MS-le, TT-le, LS-le, VK-le ja TT2-le kuuluvatest hoonetest toimepandud vargustes, nende kannatanute tsiviilhagide läbivaatamata jätmises ja selle süüdistuse osa menetlemisega seotud kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmises, süüdistatava käitumise kvalifitseerimises KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle karistuse ja liitkaristuse mõistmises. Riigikohus saatis kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jättis Riigikohus aga ringkonnakohtu otsus muutmata. 7 1-18-86
  34. Riigikohus nõustus Tallinna Ringkonnakohtu
  35. jaanuari
  36. a otsuse järeldustega S. Haukka süüditunnistamises ACK elamust toimepandud varguses, selle kannatanu tsiviilhagi osalises rahuldamises ja kõnealuse kuriteo menetlemisega seotud kriminaalmenetluse kulude väljamõistmises. Samuti nõustus Riigikohus ringkonnakohtu järeldustega, mis puudutavad süüdistatava elukoha läbiotsimise tulemusena saadud tõendite seaduslikkust, menetlusõiguse nõuete järgimist varastatud esemete kannatanutele äratundmiseks esitamisel, A. S-ile kuuluvate esemete pantimisega seotud dokumentide kriminaalasja materjali juurde võtmise jälgitavust ja tunnistajate S. H. ning M. H. ütluste usaldusväärsusele antud hinnangut.
  37. Riigikohus kohustas Tallinna Ringkonnakohut kriminaalasja uuel arutamisel võtma seisukoha, kas tõendikogum võimaldab S. Haukka süüdi tunnistada AS-le, ME-le, KO-le, MSle, TTle, LS-le, VK-le ja TT2-le kuuluvatest hoonetest toimepandud vargustes, pidades ühest küljest silmas, et senisel kohtulikul arutamisel esitatud kaitseväited ASi ning KO vara valdamise kohta ei saa tekitada põhjendatud kahtlust süüdistatava süüdiolekus selliselt, et see kahtlus tuleks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Sellest tõdemusest lähtudes peab ringkonnakohus andma hinnangu jäljeekspertiisi akti tõenduslikule tähendusele kogumis teiste tõenditega. Kui ringkonnakohus jõuab järeldusele, et S. Haukkat ei saa varguste toimepanemises süüdi tunnistada, tuleb KrMS § 268 lg 6 nõudeid järgides kaaluda, kas süüdistatav võis KO ja AS vara vallates toime panna KarS § 202 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
  38. S. Haukka kaitsja esitas täiendava seisukoha, milles vaidleb jätkuvalt prokuröri apellatsioonile vastu ning palub jätta see Tallinna Ringkonnakohtu
  39. jaanuari
  40. a ja Riigikohtu
  41. novembri
  42. a kohtuotsustega lahendamata osas rahuldamata. Kaitsja arvates ei tõenda AS-lt ja KO-lt varastatud esemete leidmine Tallinnast PPP korterist, et need oleks varastanud Siim Haukka, sest seda korterit kasutas ka SH, kes on varguste eest karistatud isik ja kes võis need esemed hoopis ise varastada või olla need saanud kolmandatelt isikutelt. Seda tõdemust ei väära ka asjaolu, et SH ei ole süüdi tunnistatud KO ja AS juurest toime pandud vargustes. S. Haukka süüd AS-lt asjade varastamises ei tõenda ka pandileping, sest pandilepingu puhul pole tõendatud, et selle on üldse sõlminud S. Haukka ning ei ole selge, kuidas on nimetatud leping tõendite hulka sattunud. Panditud esemeid on lepingus kirjeldatud üksnes margi järgi, mis ei võimalda esemeid identifitseerida. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et S. Haukka oleks vargused toime pannud. ME ja KO juurest toime pandud varguste puhul on tõendina tuginetud sellele, et tunnistaja KP nägi samal ajal piirkonnas liikumas punast kaubikut. Samas on tähelepanuta jäetud see, et tunnistaja kirjeldus kaubikust ei lange kokku S. Haukka kasutuses olnud sõidukiga. Sama kriitika too kaitsja välja ka MS juurde toimunud sissemurdmise puhul – tunnistaja KN ütlused piirkonnas nähtud punase kaubiku kohta ei lange kokku süüdistatava kaubiku välimusega. Samuti on menetleja sobitanud asjaolusid ning suhtunud tõenditesse ebajärjekindlalt, lugedes ühe mobiili abonendi numbri vastavalt vajadusele, kord Siim Haukka kasutuses olnud telefoninumbriks ja kord SH kasutuses olnud abonendi numbriks. Kaitsja hinnangul tuvastati kriminaalasja kohtulikul arutamisel kannatanu ütluste muutmine politseiametniku suunamisel, selleks, et kannatanu ütlused varguse 8 1-18-86 toimepanemise aja kohta sobiks muu tõendiga. Uurija on arutatavas asjas enda uurimisversiooni toetamiseks tõendeid sobitanud, jätnud kõrvale oma versiooniga mitte sobituvaid ja seda ümber lükkavaid tõendeid ning kallutanud kannatanuid ütlusi muutma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  43. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud Pärnu Maakohtu
  44. augusti
  45. a otsuse ja selle peale esitatud prokuröri apellatsiooni, apellatsioonile esitatud vastuse ja kannatanu seisukoha ning kriminaalasja materjalidega, samuti võttes arvesse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  46. novembri
  47. a otsuses väljendatud seisukohti, asub seisukohale, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb osaliselt tühistada ja mõista S. Haukka osades talle süüdistusakti kohaselt inkrimineeritud vargustes süüdi. Oma niisuguseid järeldusi põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
  48. Esmalt osutab kolleegium, et kuna KrMS § 364 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud, ei käsitleta alljärgnevalt kaitsja väiteid, mis puudutavad AS-le kuuluvate esemete pantimisega seotud dokumentide kriminaalasja materjali juurde võtmise jälgitavust, samuti tunnistajate SH ning MH ütluste ebausaldusväärseks lugemist. Neis küsimustes on lõplik seisukoht kujundatud juba Tallinna Ringkonnakohtu
  49. jaanuari
  50. a otsuses, mida Riigikohus pidas oma
  51. novembri
  52. a otsuse p-st 50 nähtuvalt põhjendatuks.
  53. Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et S. Haukka pani toime varguse AS-le kuuluvast hoonest ei külas S kinnistul ja KO-le kuuluvast S talust L külas.
  54. Seda, et S. Haukka pani toime varguse AS juures, kinnitab esmalt süüdistatava valdusest läbiotsimisel AS-lt varastatud pruuni kirstu leidmine. Samuti nähtub kohtuistungil tõendina uuritud
  55. juunil 2016 a OÜ ja S. Haukka vahel sõlmitud pandilepingust nr 1806161210, et ta on ta pantinud AS-lt varastatud elektritööriistad ja mootorsae.
  56. Seda, et S. Haukka pani varguse toime ka KO juures, kinnitab läbiotsimisel süüdistatava valdusest KO-lt varastatud JVC ja Philipsi muusikakeskuste leidmine.
  57. Pelgalt varastatud esemete käitlemisest üksi ei saaks siiski teha järeldust, et S. Haukka on need esemed ka varastanud. Selliseks järelduseks annavad alust aga alljärgnevad kaalutlused.
  58. Kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et süüdistust kinnitavate, eraldivõetult väikese tõendusjõuga kaudsete tõendite puhul saab tõsikindlaid järeldusi kuriteosündmuse kohta teha erinevate kuritegude toimepanemise viisi märkimisväärse sarnasuse tõttu (nn modus operandi). Riigikohtu kriminaalkolleegium on sellise tõendusvõttega seoses selgitanud, et Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida 9 1-18-86 ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv (vt
  59. märtsi
  60. a RKKKo asjas 3-1-1-8-10, p 12).
  61. Arutatavas kriminaalasjas on tuvastatud mitu sellist asjaolu, mis just tervikuna käsitletuna võimaldavad järeldada S. Haukka osalust ka selliste varguste toimepanemises, mille kohta eraldi võetuna on tõendeid äärmiselt napilt. Vaadeldes ses võtmes nii seda, et S. Haukka juurest leiti erinevatest kohtadest varastatud esemeid või neile viitavaid dokumente; et eri asupaikades on varguste tarvis sissemurdmiseks kasutatud sama tööriista; et vargused on toime pandud lühikese ajavahemiku kestel, ühes kindlas piirkonnas ja sama käekirjaga, moodustub kolleegiumi hinnangul süsteem, mille keskmes troonib S. Haukka.
  62. Siim Haukka juurest leiti kriminaalmenetluse käigus esemeid, mis olid varastatud ACK, AS ja KO juurest. Samuti leiti tema juurest pandilepingud, millega ta oli pantinud vähemalt AS juurest varastatud esemeid. Kõik kõnealused vargused pandi toime lühikese ajavahemiku jooksul
  63. a kevadel. Kolleegiumi hinnangul on eluliselt ebausutav, et mitmest lähestikku asuvast erinevast talust lühikese aja jooksul varastatud esemed oleksid võinud kuidagi juhuslikult sattuda hoopis teises Eesti osas elava asjasse puutumatu süüdistatava valdusse. Kõikide varastatud ja panditud esemete päritolu kohta andsidki nii Siim Haukka kui ka tunnistajad S ja MH ebausaldusväärseid ütlusi, suutmata tõsiselt võetavalt selgitada, millisel seaduslikul viisil võisid need esemed Siim Haukka valdusse sattuda. Varastatud esemete leidmist Siim Haukka elukohast ei saa selgitada asjaoluga, et tegemist oli ka SH elukohaga, kes on ise vargustes süüdi tunnistatud isik. SH-le on nimelt süüdistus esitatud ja ta süüdi tunnistatud eeltoodud kannatanutest üksnes ACK juures toime pandud varguses. Selle kuriteo puhul on kaastäideviijana aga süüdi tunnistatud ka Siim Haukka. Seevastu AS ja KO juurest toime pandud vargustega ei ole SH seotud.
  64. Jäljeekspertiisi aktiga nr 16E-TR0019 on tõendatud, et nii AS kui ka KO (lisaks aga veel ka TT, LS, VK, ME, MS ja TT2) juurde sissetungimisel kasutati ühtesid ja samu tööriistu, lõiketange, näpitsaid, torutange või muid analoogseid tööriistu. Sellest järeldub, et vargused pani toime üks ja sama isik või isikute grupp. Kõnealuseid tööriistu kriminaalmenetluses leitud ei ole. Sestap eraldi võetult ei seo justkui miski S. Haukkat sissemurdmiseks kasutatud vahenditega, samas omandab siinkohal tähtsuse asjaolu, et kahest asukohast, millesse sissemurdmiseks on ekspertiisi kategoorilise järelduse kohaselt kasutatud samu tööriistu, varastatud esemed leiti S. Haukka juurest. Just koosmõjus sellega, et nii AS kui ka KO juurest varastatud asju leiti S. Haukka valdusest, osutab jäljeekspertiisiga tuvastatu sellele, et S. Haukka on isik, kes varguste toimepanemiseks eeltoodud kannatanute juurde sisse tungis.
  65. Edasiselt osutab kolleegium aga veel sellelegi, et arutatava kriminaalasja esemeks olevad vargused pandi toime lühikese ajavahemiku kestel (kaheteistkümnest kuriteoepisoodist kümme mahub vähem kui neljanädalase perioodi sisse). Kuriteod pandi toime ühes kindlas piirkonnas, valides ohvriteks eraldiseisvad maamajad, mida ilmselgelt aastaringselt pidevalt ei kasutatud. Kõik kuriteod on toime pandud sama käekirjaga. Nimelt on sissemurdmiseks 10 1-18-86 lõigatud läbi tabalukkude või riivide aasad, ukselukkudel on purustatud lukusüdamikud. Hoonetest on kaasavõetud müümiseks sobilikud kergelt eemaldatavad esemed.
  66. Eeltoodu põhjal saab tõsikindlalt järeldada, et S. Haukka pani toime vargused nii AS kui ka KO juures. Kuritegude toimepanemise viisi märkimisväärne sarnasus ja sissemurdmiseks kasutatud samad tööriistad annavad aga samuti alust järeldada seda, et S. Haukka on ka isik, kes on seotud L külas ME-le kuuluva talu elamust ja kõrvalhoonest, S külast MS-le kuuluvast talust, S külast TT-le kuuluvalt P kinnistult, Sa külast LS-le kuuluvast N talust, P külast VK-le kuuluvast laudahoonest ja H külast TT2-le kuuluvast K talust toimepandud varguste või varguse katsetega.
  67. Kuivõrd kriminaalmenetluse raames ei ole tõendamist leidnud, et lisaks S. Haukkale oleks nimetatud varguste toimepanemises osalenud veel keegi muu isik, tuleb S. Haukkat käsitleda varguste toime panemisel üksiktäideviijana. Kuna S. Haukka on varem varavastaste süütegude eest karistatud isik (viimati KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Harju Maakohtu
  68. aprilli 2015 otsusega), on ka praeguse menetluse esemeks olev vargus korduv vargus KarS § 199 lg 2 p 4 tähenduses. MS juures jäi vargus katse staadiumisse, sest elamust ega aidahoonest, millesse sisse murti, ei ole midagi kaasa võetud. Arvestades aga asjaolu, et kõikidel ülejäänud puhkudel on süüdistatav teo lõpule viinud, neeldub varguse katse lõpuleviidud samaliigilises kuriteos. Kuivõrd S. Haukka on lühikese aja jooksul pannud toime üheksa vargust ja on tõendatud, et ta on varastatud esemeid pantinud, siis saab S. Haukka tegusid käsitada süstemaatiliste vargustena KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuna varguste toimepanemiseks lõhkus S. Haukka lukke ja aknaid, siis on vargused toime pandud sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Arvestada tuleb sedagi, et kolm vargust (ACK, TT ja LS juures) pani Siim Haukka toime grupis koos SHga, realiseerides KarS § 199 lg 2 p-s 7 sätestatud varguse kvalifitseeriva tunnuse. Seetõttu tuleb kokkuvõttes S. Haukka poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi.
  69. Mõistes S. Haukkale karistust, märgib kolleegium, et S. Haukka on pannud toime üheksa vargust. Vargustega on kokku tekitatud märkimisväärselt varalist kahju (kõigi kannatanute kohta kokku on varastatu väärtus ca 17 600 eurot, millele lisandub veel ligi 1 000 euro suurune kahju, mida põhjustati sissetungimistega). Süüdistatava kuritegelik aktiivsus on olnud suur, sest kuriteod pandi toime lühikese ajavahemiku jooksul. Sellest tulenevalt on S. Haukka süü suur ja talle mõistetav karistus peab selgelt ületama sanktsiooni keskmist määra. Arvestades S. Haukka süü suurust, samuti asjaolu, et ta on juba varasemalt varavastaste kuritegude eest karistatud isik ning sedagi, et S. Haukkal puudub sissetulek, tuleb tema puhul kohaldatava karistusliigina kõne alla üksnes vangistus. Kannatanute ütlusi neile tekitatud kahju koosseisu ja suuruse kohta loeb kolleegium usaldusväärseks, sest kannatanud on detailselt kirjeldanud nii seda, milliseid esemeid neilt varastati kui ka sissetungimisega tekitatud kahju. Süüd iseloomustava üldise asjaoluna tuleb arvestada süüdistatava üldist hoolimatust võõra vara suhtes, mis nähtub mitme varguse järel sündmuskohal valitsenud segadusest (nt N, S ja S kinnistud), samuti hoometesse sissetungimisel lõhutud ustest ja akendest (nt P, S, S, O kinnistutel asuvad hooned). Lisaks tuleb arvestada, et esineb kolm varguse raskendavat asjaolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Sellest tulenevalt on põhjendatud karistada S. Haukkat kolme aasta pikkuse vangistusega. 11 1-18-86
  70. Harju Maakohtu
  71. augusti 2015 määrusega vabastati Siim Haukka tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu
  72. aprilli 2015 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ning talle määrati kaheaastane katseaeg. Seega on S. Haukka pannud varguse katseajal. Seetõttu tuleb liita mõistetud karistusele KarS §

§ 65

lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Liitkaristuseks on seega 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Sellest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks S. Haukka eelvangistuses viibitud 3 päeva. Ärakandmata karistus on 3 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust.

  1. Kuivõrd ringkonnakohus mõistab S. Haukka vargustes süüdi, siis tuleb alljärgnevalt KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt võtta seisukoht ka selles, kas ja millises ulatuses tuleb tsiviilhagid rahuldada. Kõik eelpool käsitletud kannatanud on esitanud tsiviilhagi. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Arutatava kriminaalasja kontekstis tähendab see vajadust hinnata varastatud ja lõhutud asjadega võrdväärsete uute esemete soetamiseks mõistlikult vajalike kulutuste suurust ja määrata kannatanule vastavas suuruses hüvitist. Konkreetselt märgib kolleegium kannatanute tsiviilhagide kohta alljärgnevat. 29.
  2. AS on esitanud tsiviilhagi summas 2520 eurot. Hagist nähtuvalt taotleb ta varastatud esemete eest hüvitisena 2370 euro väljamõistmist ning lõhutud aknaraami ja viie lõhutud tabaluku eest kokku 150 euro väljamõistmist. Kolleegiumi hinnangul on asjade vargus ja nende väärtus tõendatud kannatanu kohtuistungil antud ütlustega (Pärnu Maakohtu
  3. juuni
  4. a istungi protokoll, lk-d 7-10), milles ta kinnitab, et esemed, mida ta loetles kohtueelses menetluses kannatanuna ülekuulamisel. Kaitsja ega süüdistatav ei vaielnud vastu kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisele seoses tekitatud kahjuga (tl-d 180-185, kd III). Kannatanu ütlused varastatud esemete kohta on usaldusväärsed, kuna kannatanu on selgitanud detailselt, millised esemed temalt varastati. Samuti on aktsepteeritav varastatud ja lõhutud asjade väärtuse tõendamine kannatanu ütlusega. Sissemurdmisega tekitatud kahju loeb kolleegium tõendatuks veel ka tuginedes sündmuskoha vaatluse protokollile ja sellele lisatud fototabelile (tl-d 32-79, kd III). 29.
  5. ME on esitanud tsiviilhagi summas 241 eurot, millest varastatud esemete väärtus moodustab 171 eurot ja lõhutud lukkude väärtus 70 eurot. Kolleegiumi hinnangul on asjade vargus ja nende väärtus tõendatud kannatanu kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil KrMS § 2891 lg 1 p 2 alusel avaldatud ütlustega (tl 186 pöördel–187 pöördel, kd III). Kannatanu ütlused varastatud esemete kohta on usaldusväärsed, kuna kannatanu on selgitanud detailselt, millised esemed temalt varastati. Samuti on aktsepteeritav varastatud ja lõhutud asjade väärtuse tõendamine kannatanu ütlusega. Sissemurdmisega tekitatud kahju loeb kolleegium tõendatuks veel ka tuginedes sündmuskoha vaatluse protokollile ja sellele lisatud fototabelile (tl-d 82-91, kd III). 29.
  6. KO esitas tsiviilhagi summas 400 eurot, taotledes varastatud esemete eest hüvitisena 250 euro ja sissetungimisega tekitatud varalise kahju eest hüvitisena 150 eurot. Kolleegiumi 12 1-18-86 hinnangul on sissemurdmisega tekitatud kahju, asjade vargus ja varastatud ja lõhutud asjade väärtus tõendatud kannatanu kohtuistungil antud ütlustega (Pärnu Maakohtu
  7. juuni
  8. a istungi protokoll, lk-d 15-17), tema kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil KrMS § 2891 lg 1 p 2 alusel avaldatud ütlustega (tl 189–190, kd III), samuti asitõendite vaatlusprotokolliga nr 16257000161 (tl-d 114-117, kd III). Sissemurdmisega tekitatud kahju loeb kolleegium tõendatuks veel ka tuginedes sündmuskoha vaatluse protokollile ja sellele lisatud fototabelile (tl-d 94-113, kd III). Kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna kannatanu on selgitanud detailselt, millised esemed temalt varastati. Samuti on aktsepteeritav varastatud ja lõhutud asjade väärtuse tõendamine kannatanu ütlusega. 29.
  9. MS esitas tsiviilhagi summas 200 eurot, sissemurdmisel lõhutud aida ukse piida taastamise kulu katteks. Kolleegiumi hinnangul on uksepiida lõhkumine tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolli ja sellele lisatud fototabeliga (tl-d 121-126, kd III) ning piida taastamise väärtus kannatanu ütlustega kohtuistungil (Pärnu Maakohtu
  10. juuni
  11. a istungi protokoll, lk 18). Lõhutud asjade väärtuse tõendamine kannatanu ütlusega on aktsepteeritav. 29.
  12. TT esitas tsiviilhagi summas 1470 eurot, millest 1250 eurot taotleb ta hüvitisena varastatud olmeelektroonika eest, 200 eurot hüvitisena lõhutud rõduukse ja 20 eurot katki lõigatud tabaluku krambi eest. Kolleegiumi hinnangul on sissemurdmisega tekitatud kahju, asjade vargus, samuti varastatud ja lõhutud asjade väärtus tõendatud kannatanu kohtuistungil antud ütlustega (Pärnu Maakohtu
  13. juuni
  14. a istungi protokoll, lk-d 25-26) ja tema kohtueelses menetluses kannatanuna ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotoga, mis kohtuistungil avaldati ja millelt nähtuvad osad varastatud esemed (tl 193, kd III). Sissemurdmisel tekitatud kahju loeb kolleegium tõendatuks veel ka tuginedes sündmuskoha vaatluse protokollile ja sellele lisatud fototabelile, mis on maakohtus tõendina avaldatud (tl-d 145-152, kd III). Kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna kannatanu on selgitanud detailselt, millised esemed temalt varastati. Samuti on aktsepteeritav varastatud ja lõhutud asjade väärtuse tõendamine kannatanu ütlusega. Tulenevalt VÕS § 137 lg-le 1 vastutab S. Haukka TT-le tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt SHga, kellelt on kahjuhüvitis kannatanu kasuks juba Pärnu Maakohtu jõustunud otsusega välja mõistetud. 29.
  15. LS esitas tsiviilhagi summas 500 eurot, milles ta taotleb varastatud esemete eest hüvitist 460 eurot ja lõhutud lukkude eest 40 eurot. Kolleegiumi hinnangul on asjade vargus ja nende väärtus tõendatud kannatanu kohtuistungil antud ütlustega (Pärnu Maakohtu
  16. juuni
  17. a istungi protokoll, lk-d 67), milles kannatanu kinnitab, et varastati esemed, mille ta on hagiavaldues üles loetlenud. Kannatanu ütlused varastatud esemete kohta on usaldusväärsed, kuna kannatanu on hagiavalduses selgitanud detailselt, millised esemed temalt varastati. Kohtuistungil ei ole talle varastatud esemetega seoses süüdistatav ega kaitsja mingeid täiendavaid küsimusi esitanud. Samuti on aktsepteeritav varastatud ja lõhutud asjade väärtuse tõendamine kannatanu ütlusega. Lukkude lõhkumist tõendavad lisaks kannatanu ütlustele ka sündmuskoha vaatluse protokoll ja sellele lisatud fototabel (lk-d 118-135; kd II). Tulenevalt VÕS § 137 lg-le 1 vastutab S. Haukka LS-le tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt SHga, kellelt on kahjuhüvitis kannatanu kasuks juba Pärnu Maakohtu jõustunud otsusega välja mõistetud. 13 1-18-86 29.
  18. VK esitas tsiviilhagi summas 810 eurot, mis koosneb 770 euro ulatuses hüvitse nõudest varastatud kalastustarvete ja tööriistade eest ja 40 euro ulatuses hüvitise nõudest lõhkumisega tekitatud kahju eest. Kolleegiumi hinnangul on sissemurdmisega tekitatud kahju, asjade vargus ja varastatud ja lõhutud asjade väärtus tõendatud kannatanu kohtuistungil antud ütlustega (Pärnu Maakohtu
  19. juuni
  20. a istungi protokoll, lk-d 27-28), milles ta kinnitab, et varastati hagiavalduses üles loetletud esemed. Kaitsjal ega süüdistataval ei ole selle kohta kannatanule mingeid muid küsimusi olnud kui see, et kas kannatanule esitati äratundmiseks mingeid esemeid. Kaitsja ei vaielnud vastu ka kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisele seoses tekitatud kahjuga (tl-d 194-195, kd III). Sissemurdmisel tekitatud kahju loeb kolleegium tõendatuks veel ka tuginedes sündmuskoha vaatluse protokollile ja sellele lisatud fototabelile. Kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna kannatanu on selgitanud detailselt, millised esemed temalt varastati. Samuti on aktsepteeritav varastatud ja lõhutud asjade väärtuse tõendamine kannatanu ütlusega. 29.
  21. TT2 esitas tsiviilhagi summas 120 eurot sissemurdmisega tekitatud kahju eest. Kolleegiumi hinnangul on sissemurdmisega tekitatud kahju tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolli ja sellele lisatud fototabeliga (tl-d 152-176, kd II) ning kannatanu ütlustega kohtuistungil (Pärnu Maakohtu
  22. juuni
  23. a istungi protokoll, lk-d 57-58). Lõhutud asjade väärtuse tõendamine kannatanu ütlusega on aktsepteeritav.
  24. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt. KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 3 alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistata S. Haukka õigeksmõistmise osas L külas ME-le kuuluva talu elamust ja kõrvalhoonest, S külas MS-le kuuluvast talust, S külas TT-le kuuluvalt P kinnistult, S külas LS-le kuuluvast N talust, P külas VK-le kuuluvast laudahoonest ja H külas TT2-le kuuluvast K talust, AS-le kuuluvast hoonest E külas S kinnistul ja KO-le kuuluvast S talust L külas toime pandud vargustes. Seoses sellega tuleb maakohtu otsus tühistada ka nimetatud kannatanute esitatud tsiviilhagide läbivaatamata jätmise ja menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmise osas.
  25. Eelmärgitud osades teeb ringkonnakohus KrMS § 340 lg 4 p-de 2 ja 5 alusel uue otsuse, mõistes S. Haukka KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi ning mõistes talle karistuse, rahuldades AS, KO, LS, TT, ME, VK, MS ja TT2 tsiviilhagid ja mõistes S. Haukkalt välja osa menetluskuludest.
  26. Kuna ringkonnakohus mõistab S. Haukka süüdi kokku üheksas varguses, kuid maakohtu õigeksmõistev otsus jääb muutmata kolme varguse suhtes, tuleb tühistada maakohtu otsus, millega kohus jättis menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. S. Haukkalt tuleb KrMS § 180 lg-le 1 ja § 181 lg 1 alusel mõista menetluskulud välja osaliselt. Võimalusel tuleb tuvastada, millised kulud olid seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik süüdi mõisteti. Kui menetluskulusid tõendavatest dokumentidest ei nähtu, milline osa menetluskuludest seondub süüdistuse selle osaga, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, peab kohus tuvastama selle asjaolu hinnanguliselt, arvestades õigeksmõistmise suhet süüdistuse kogumahtu (vt
  27. detsembri
  28. a RKKKo kriminaalasjas nr 3-1-1-61-08, p 19.2). 14 1-18-86
  29. Maakohtu otsuses märgitud menetluskuludest ei ole nende varguste menetlusega, milles S. Haukka süü leidis tõendamist, seotud määratud kaitsjale Margus Viira tasu 2 382 eurot; ja DNA-ekspertiisi kulu 1 482 eurot, mistõttu tuleb need kulud jätta riigi kanda.
  30. Nende kuritegude menetlemisega, milles S. Haukka süü leidis tõendamist, on seotud kannatanu ACK sõidukulud 364,59 eurot (Pärnu Maakohus kohustas
  31. juuli 2018 määrusega Riigi Tugiteenuste Keskust need kulutused kannatanule hüvitama); ekspertiisiaktis 17E-TJ0003 kajastatud jäljeekspertiisi kulu 314 eurot; ekspertiisiaktis 16E-TR0019 kajastatud jäljeekspertiisi kulu 314 eurot ning seega tuleb nimetatud kulud S. Haukkalt välja mõista.
  32. Kolleegiumi hinnangul ei ole ühe konkreetse süüdistuse osaga seostatavad kulud tasu statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi eest 3 190,38 eurot; ja määratud kaitsjale Peep Rajaverele määratud tasu kokku 2 694 eurot. Nende kulude osas tuleb seetõttu arvestada õigeksmõistmise suhet süüdistuse kogumahtu. Arvestades, et ringkonnakohus mõistab S. Haukka süüdi üheksas varguses kaheteistkümnest, tuleb nimetatud kuludest mõista S. Haukkalt välja 4 400 eurot ning riigi kanda jätta 1 484,38 eurot.
  33. Eelnevast tulenevalt tuleb S. Haukkalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena välja mõista 5 392,59 eurot. 5 348,38 euro ulatuses tuleb jätta menetluskulud riigi kanda.
  34. Apellatsioonile vastuse esitanud S. Haukka kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest makstava tasu suuruseks 157,2 euro määramist. Taotluse kohaselt oli Riigikohtu
  35. novembri
  36. a otsusega tutvumise ja täiendava apellatsioonivastuse koostamise ajakulu 145 minutit. Ringkonnakohus ei pea ajakulu taotluses märgitud ulatuses põhjendatuks. Prokuröri apellatsioon ega ka Riigikohtu
  37. novembri
  38. a otsus ei olnud mahukad. Täiendavas apellatsioonivastuses on kaitsja mh jätkuvalt esitanud argumente küsimuste suhtes, mille osas edasine vaidlus arutatavas kriminaalasjas on Riigikohtu otsuses väljendatust tulenevalt lõppenud (väited, mis puudutavad AS-le kuuluvate esemete pantimisega seotud dokumentide kriminaalasja materjali juurde võtmise jälgitavust, samuti tunnistajate SH ning MH ütluste ebausaldusväärseks lugemine). Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 90 minutit ning määrab kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 97,2 eurot.
  39. Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p-le 4 vastava lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 16.06.2020 otsusega RESOLUTSIOON 15 1-18-86
  40. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  41. jaanuari
  42. a otsus osas, millega mõisteti Siim Haukkalt riigieelarvesse sundraha 876 eurot ning muu menetluskuluna 5392 eurot ja 59 senti.
  43. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Siim Haukkalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu katteks välja 4214 eurot.
  44. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  45. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  46. Määrata OÜ-le Läänemaa I Advokaadibüroo Siim Haukkale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 211 eurot ja 20 senti, sealhulgas käibemaks 35 eurot ja 20 senti.
  47. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.