← Eesti

1-19-7799/10

Obsah (4)§ 75§ 424§ 68§ 74

Kriminaalasi nr 1-19-7799 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7799 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Tartu Van

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Ain Arulaanet käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 21.10.2019. a otsusega on Ain Arulaane süüdi tunnistatud

§ 424

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Ain Arulaane kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva. Ain Arulaane kandmata karistuseks loeti 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust tingimuslikult täitmisele 1-aastase katseajaga.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Ain Arulaanet käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustati Ain Arulaanet registreerima end kohtuotsuse jõustumisest 10. tööpäeva jooksul riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja meditsiiniasutuse poolt määratud ajal läbima esmase hindamise teenuse.

§ 75lg 4 alusel kohustati Ain Arulaanet kohtuotsuse jõustumisest 10.

tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Kohtuotsus jõustus 06.11.

  1. a. 25.05.
  2. a esitas kriminaalhooldusametnik Ain Arulaane suhtes erakorralise ettekande, ettepanekuga määrata täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keeld. Erakorralise ettekande kohaselt on Ain Arulaane rikkunud laboratoorse vereanalüüsi esitamise korda, s.o ei esitanud pärast viimast 17.01.
  3. a veretesti
  4. kuu jooksul uut veretesti (19.11.
  5. a esimene analüüs CDT 6,6% ja 17.01.
  6. a teine CDT 3,9%). Ain Arulaane on rikkumise toimepanemist selgitanud transpordi puudumisega. Esimene registreerimine Ain Arulaanega toimus 13.11.
  7. a. Kokku on toimunud 14 registreerimist. Registreerimiskohustuse täitmisega saab Ain Arulaane rahuldavalt hakkama. 10.12.
  8. a tuli Ain Arulaane registreerimisele alkoholijoobes. Indikaatorvahendi näit oli 0,273 mg /l. Ain Arulaane selgituste kohaselt tarvitas ta 09.12.
  9. a 1 liitri viina kurvastusest, kuna ema kukkus puusaluu katki ja on haiglas. 03.01.
  10. a saadeti SA-st Tartu Ülikooli Kliinikum vastus, milles vanemarst-õppejõud kirjutas, et Ain Arulaane on pöördunud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse ambulatoorsele vaimse tervise õe vastuvõtule 27.11.
  11. a prokuröri soovitusel. Ain Arulaanele tutvustati programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja ta on läbinud „Esmase hindamise“ teenuse. AUDIT test skoor on
  12. Tulemus (8-15) – ohustav tarbimine. Ain Arulaanel oli kaasas Synlabi poolt tehtud analüüside vastus 19.11.
  13. a: CDT 6,65%. Terviseprobleeme Ain Arulaane ise eitab. Vanemarst-õppejõud sõnul käesolevalt Ain Arulaane ei vaja sekkumist programmi raames „Kainem ja tervem Eesti“. Ain Arulaane on tööotsijana arvel töötukassas alates 23.12.
  14. a. Ametnik käis kodukülastusel 17.01.
  15. a. Tegemist on 2-toalise eramajaga. Maja juurde kuulub 2 abihoonet. Maja kuulub Ain Arulaane emale. Pool aastat (talvekuudel) elab Ain Arulaane majas üksi, muul ajal koos emaga. Kohtumistel kriminaalhooldusametnikuga käitub Ain Arulaane korrektselt, aga infot oma tegemiste kohta annab valikuliselt. Isikuga hoolduskava allkirjastati 29.01.
  16. a. Viimati esitas Ain Arulaane 17.01.
  17. a Synlab veretesti, mille näit oli 3,9%. Ain Arulaane lubas tuua järgmise verenäidu 08.06.
  18. a. Riskihinnangust lähtuvateks tegevusteks olid töövihiku „Alkohol“ täitmine, isiku motiveerimine alkoholiravi alustamiseks, analüüsiv vestlus kuritegelikest hoiakutest ja nende muutmisest ja sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ teemade käsitlemine. Arvestades Ain Arulaane poolt kohtu poolt pandud lisakohustuse rikkumist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Ain Arulaanele käitumiskontrolli ajal täiendav kohustus

§ 75lg 2 p 2 alusel - mitte tarvitada alkoholi.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Ain Arulaanele lisakohustuse määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi 2 vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole Ain Arulaane esitanud kriminaalhooldusametnikule veretesti analüüse. Tartu Maakohtu 21.10.

  1. a otsusega kohustati Ain Arulaanet tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin) kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kuus ja mitte harvem kui 1 kord
  2. kuu jooksul. Kuna viimati esitas Ain Arulaane vereanalüüsi 17.01.
  3. a, tulnuks hiljemalt 17.04.
  4. a esitada uus dokument vereanalüüsi kohta. Arvestades Ain Arulaane selgitusi, puudusid rikkumise toimepanemiseks mõjuvad põhjused. mille näit oli 3,9% (suurem kui 1,3%). Kuigi Ain Arulaane on käesolevaks ajaks rikkunud vereanalüüside tegemise ja esitamise korda (möödas on rohkem kui 3 kuud pärast viimast vereanalüüsi tegemist), on sellele vaatamata põhjendatud kriminaalhooldust jätkata. Ain Arulaanele tuleb anda võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud kohustusi täitma korrektselt ja nõuetekohaselt. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Ain Arulaane on üldjoontes täitnud kriminaalhoolduse ajal kohustusi korrektselt. Toimepandud rikkumised (vereanalüüsi esitamata jätmine ja CDT liigsuure näidu olemasolu) ja kuritegu, mille eest Ain Arulaane karistust kannab, viitavad sellele, et Ain Arulaanel on tõsiseid probleeme alkoholi tarvitamisega. Ka AUDIT-testi tulemusena on tuvastatud ohustatud käitumine. Seega on kuriteoriskide maksimaalseks maandamiseks, aga ka kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks (sealhulgas CDT näitude normaliseerumiseks) oluline, et Ain Arulaane alkoholi tarvitamise lõpetaks. Sellest tulenevalt on põhjendatud määrata Ain Arulaanele lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.