Obsah (6)

§ 107§ 109§ 100§ 88§ 104§ 95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-1

§ 107

lg 2 alusel ja mõista kostjalt hageja kasuks

§ 109lg 1 alusel välja hüvitis 6300 eurot (neto).

Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

§ 100lg 5 järgne hüvitis 2100 eurot (neto).

Töövaidluskomisjon jättis

1. novembri 2018 otsusega nr 4-1/1871/18-8 hageja avalduse rahuldamata. Hageja palus töövaidluskomisjonile esitatud otsuse vaadata läbi hagimenetluses ja esitas sama nõudega hagi. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled
2. augustil 2017 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle ehitajana. Tööandja ja töötajad suhtlesid sotsiaalmeediaplatvormil WhatsApp. Kuivõrd hageja avaldas seal rahulolematust teise töötaja kohta, kirjutas tööandja esindaja, et töösuhe hagejaga on koheselt lõppenud. Samal päeval edastas tööandja hagejale ametliku teatise töölepingu erakorralisest ülesütlemisest

§ 88

lg 1 p 6 alusel, kuna hageja on rikkunud üldtunnustatud käitumisnorme tööandja äripartneri suhtes, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu ning kolmanda isikuusaldamatuse tööandja vastu. Hageja sellega ei nõustud. Hageja avaldas pahameelt teise tööandja töötaja tehtud töö suhtes, mitte tööandja äripartneri suhtes. Kostja ei ole hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud. Samuti ei ole tegemist erakorraliste asjaoludega, mis õigustaksid töölepingu ilma etteteatamistähtajata ülesütlemise. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles

§ 88

lg 1 p 6 alusel, kuna hageja põhjustas kolmanda isiku Raiester Building OY usaldamatuse kostja vastu. Hageja rikkus lojaalsuskohustust ning kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad hageja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust hageja suhtes. Hageja töötas ehitustöölisena ning tegi renditööd kasutajaettevõttes Raiester Building Oy. Hageja rikkumine seisnes selles, et ta vaidles vastu kasutajaettevõtja juhi antud töökorraldustele ja arvustas neid, õhutades sellega konflikti teiste töötajate ja kasutajaettevõtte vahel ning arvustas teiste kasutajaettevõtja töötajate tööd. Selle tulemusena avaldas kasutajaettevõte kostjale, et juhul, kui hageja jätkab seal töötamist, ei ole võimalik koostööd jätkata. Kostja on varem hagejat hoiatanud töökohustuste rikkumise eest. MAAKOHTU OTSUS

1. Tartu Maakohus rahuldas hagi
2. septembri 2019 otsusega osaliselt; tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja lõpetas poolte töösuhte alates
3. septembrist
4. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 4400 eurot (neto). 70% menetluskuludest jäeti 2 kostja kanda ja 30% menetluskuludest hageja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude katteks 639 eurot 63 senti ja viivis menetluskuludelt kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kuigi hageja töötas Soomes, on pooled töölepingu p-s 8.1 kokku leppinud, et töölepingule kohaldub Eesti Vabariigi õigus.

§ 104

lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine, kui selleks ei ole seadusest tulenevat alust või see ei vasta seaduse nõuetele. Töölepingu ülesütlemisavaldus vastab

§ 95lg-s 1 sätestatud vorminõuetele.

Pooled selle üle ka ei vaidle. Pooled vaidlevad selle üle, kas ülesütlemiseks oli materiaalõiguslik alus. Kostja tugines töölepingu ülesütlemisel

§ 88

lg 1 p-le 6.

§ 88

lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Kostja väitel põhjustas hageja käitumine kostja äripartneri Raiester Building Oy usaldamatuse kostja suhtes. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi tööd renditööna Raiester Building Oy juures. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja juhatuse liige on Raiester Building Oy enamusosanik. Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul usutavad kostja väited koostöö võimaliku katkemise kohta. Kostja leidis, et hagejaga töölepingu ülesütlemiseks andis alust hageja poolt sotsiaalmeedia platvormil WhatsApp kasutajaettevõtte loodud tööalaseks suhtlemiseks mõeldud vestlusgrupis 6. septembril 2018, st päev enne töölepingu ülesütlemist, väljendatu (tl 45 jj). Vestlusest nähtub, et kasutajaettevõtja juhataja T. Pitsi oli saatnud hageja koos teise töötajaga kontrollima tehtud tööde kvaliteeti. Hageja leidis, et töö oli halvasti tehtud ning tuleb ümber teha. Vestluse tekst ei kinnita kostja väidet, et hageja olevat juba vestluse alguses nimetanud T. Pitsi korraldusi naeruväärseks. Hageja on nimetanud oma esimeses sõnumis naeruväärseks seda, kui ta peaks kogu töö üle tegema. Kusagilt ei nähtu aga, et selleks hetkeks oleks talle vastav korraldus ka antud. Loogiliselt võttes, arvestades asjaolu, et hageja oli saadetud objektile etteheidete paikapidavust kontrollima, ei saanud T. Pitsi olla kindel, kas töö halb kvaliteet kinnitust leiab. Arvestades asjaolu, et T. Pitsi andis seejärel korralduse, et kõik töötajad peavad oma korruse uuesti üle tegema, on selge, et hageja hinnang tööde halvale kvaliteedile oli põhjendatud. Olukorras, kus hageja oli saadetud tööde kvaliteeti hindama, ei saa talle ette heita seda, et ta tehtud tööde kvaliteeti kritiseeris. Vestlusest nähtub, et hageja avaldas rahulolematust T. Pitsi korraldusega alles pärast seda, kui T. Pitsi teatas, et töö ületegemise eest töötajatele täiendavalt ei maksta. Seejuures ei olnud hageja ainus töötaja, kes avaldas rahulolematust. Töötaja lojaalsuskohustus ei tähenda seda, et töötajal ei oleks õigus kritiseerida tööandja korraldusi. Seda eriti olukorras, kus pealtnäha annab tööandja töötajale korralduse teha tasuta tööd, mis ei lähe kokku töölepingu kui tasulise lepingu olemusega. Olukorras, kus tööandja juba ette teatab, et ta tehtud töö eest töötasu ei maksa, on töötajal iseenesest õigus töö tegemisest keelduda. Maakohtu hinnangul nähtub nimetatud WhatsAppi vestlusest, et tegelikult ei olnud ka eelpoolmainitud hageja kirjutatu ülesütlemise põhjuseks. Ülesütlemise põhjustas see, et hageja nimetas lohikuks Raiester Building Oy töötajat ja T. Pitsi poega Nico Pitsi, kes oli teinud töö, mille kvaliteedi kohta tehtud etteheidetest tingitult vestlus algas. T. Pitsi sellele järgnenud kirjutisest nähtub selgelt, et ülesütlemise põhjustas tema isiklik solvumine. Hageja sõnakasutust 3 ei saa pidada küll viisakaks, kuid ainuüksi ebaviisakat sõnakasutust olukorras, kus öeldu sisu (tööde kehv kvaliteet) vastab tõele, ei saa pidada töölepingu rikkumiseks. Töötajale ei saa ette heita, et ta põhjendatult teise töötaja tehtud töö kvaliteeti kritiseerib. Isiklik solvumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seega tuleb hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldada. Kuivõrd hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist, lõpetab kohus töölepingu

§ 107

lg 2 alusel.

§ 109

lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu

§ 107

lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine netotöötasu oli 2100 eurot kuus. Kostja on leidnud, et hüvitist tuleb vähendada, kuna hageja asus kohe pärast töölepingu ülesütlemist uuesti tööle, mistõttu ei ole talle töölepingu ülesütlemisest tulenevalt kahju tekkinud. Hageja võttis toimunud kohtuistungil omaks, et ta asus uuesti tööle kuu aega pärast töölepingu ülesütlemist töötasuga 2000 eurot kuus. Kohtule esitatud ja kohtu kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks asunud tööle varem või suurema töötasuga. Maksu- ja Tolliameti väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud hagejale

1. a septembris küll makse, kuid arvestades asjaolu, et töösuhe hagejaga lõppes
2. septembril, sai see sisaldada üksnes eelmise kuu ja septembri esimese nädala tasu ning võimalikku hüvitist kasutamata puhkuse eest. Tõendeid ei ole selle kohta, et hageja oleks saanud septembri eest töötasu pärast temaga töölepingu ülesütlemist. Kuivõrd hageja sai asuda lühikese aja jooksul pärast töölepingu ülesütlemist sarnase töötasuga töökohale, on hüvitise vähendamine põhjendatud. Kuna hüvitis hõlmab kogu hagejale tekkinud kahju, st lisaks kaotatud töötasule ka mittevaralist kahju, ei ole põhjendatud hüvitise vähendamine üksnes hageja ühe kuu töötasuni. 4400 eurot on põhjendatud hüvitise suurus. TsMS § 331 lg 1 alusel jättis maakohus tähelepanuta hageja
3. augusti 2019 menetlusdokumendile lisatud tõendid ja väited hagejale kahju tekkimise kohta. Kohus oli andnud pooltele
4. jaanuari 2019 määrusega tähtaja mh kõigi tõendite esitamiseks, mis mõjutavad väljamõistetava hüvitise suurust. Hagejal oli võimalik nimetatud tõendid esitada antud tähtaja jooksul. Hageja täiendavad tõendid on esitatud hilinenult ning nende vastuvõtmine viivitaks asja menetlust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole tuvastanud kõiki asjaolusid, mis andsid aluse tööleping üles öelda. Maakohus on küll asjaolusid nimetanud, kuid ei ole nendega arvestanud. Sellega rikuti TsMS § 232 lõiget
6. Hageja vaidles vastu töökohustuste täitmisele ja arvustas kasutajaettevõtte juhi korraldusi. Maakohus ei arvestanud tunnistaja M.P. ja T. Pitsi ütlustega. Piisava põhjalikkuseta hinnati WhatsAppi vestlusi. Maakohus kohaldas vääralt

§ 88

lõiget 1, kui ei hinnanud, kas leping oli võimalik üles öelda töötaja isikust ja ta käitumisest tuleneval põhjusel. Maakohus ei arvestanud sellega, et hageja käitumine võis põhjustada kostjale probleeme mitme äripartneriga. Töötaja käitumine rikkus kostja mainet. 4 Kui töölepingu ülesütlemiseks oleks olnud alust, oleks tulnud väljamõistetud hüvitist vähendada. Maakohus ei põhjendanud, miks mõisteti välja kahe kuu töötasu suurune hüvitis. Hagejale ei ole tekkinud kahju, mis õigustaks kahe kuu töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist. Sellega rikuti

§ 109lg 1 ja VÕS § 134 lg 1.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohtu otsus on põhjendatud ja asjaolu, et kostja sellega ei nõustu, ei anna otsuse muutmiseks alust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 288 eurot.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei korda maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Maakohus ei rikkunud menetlusõigust tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel (TsMS § 232 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8). Maakohtu järeldused on arusaadavad ja seostatavad tuvastatud asjaoludega. Samuti kohaldas maakohus õigesti materiaalõigust, kui leidis, et töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid

§ 88lg 1 p 2 järgi täitmata.

Kuna maakohus lõpetas poolte töösuhte

§ 107

lg 2 alusel, kohaldub hüvitise suurusele

§ 109lg 1, mille järgi on reeglina hüvitis kolme kuu keskmine töötasu.

Sama sätte teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta. Seda ongi maakohus teinud, vähendades hüvitist kahe kuuni. Maakohus põhjendas hüvitise kahe kuuni vähendamist asjakohaselt sellega, et hageja leidis kiiresti sarnase tasuga töö. 9. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Arvestades asja vähest õiguslikku keerukust, ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus nelja tunni ulatuses. Hageja koostatud vastus sisaldab ka palju vastaspoole seisukohtade refereeringut, mis suurendab kunstlikult dokumendi pikkust. Seega peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kaks tundi (2x144, kokku 288 eurot). Hageja taotlusel märgib ringkonnakohus, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi