← Eesti

2-20-5016/12

Tsiviilasi nr 2-20-5016 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult 29. mai 2020, Tartu kohtumaja teatavakstegemise aeg Tsiviilasja number 2-20-5016 Tsiv

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Pohla Nõukoda OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Üldandmed Võlgnik kanti äriregistrisse 12.02.

  1. Asutamisest alates on võlgniku ainuosanik ja juhataja Gunnar Ülper. Võlgnik tegeles peamiselt palkmajade detailide valmistamisega sisuliselt alltöövõtjana. Võlgnik tegutses XXX asuvates Mesterlaft Estonia OÜ-le kuuluvates XXX, osaliselt ka hoonete omaniku seadmetega. Üürilepingut ei olnud, üüri ei tasutud. Võlgniku toodangu lõppturg asus peamiselt Norra Kuningriigis. Norras tegutsenud Mestelaft Prosjekt AS otsis palkmajade ostmisest huvitatud kliente, projekteeris või lasi projekteerida tellija soovidele vastavad hooned ja tellis majade valmistamise Mesterlaft Estonia OÜ-lt. Viimane omakorda tellis majakarbi valmistamise võlgnikult ja varustas võlgnikku töö tegemiseks vajaliku materjaliga. Mesterlaft Estonia OÜ lisas võlgniku toodangule muu majade valmimiseks vajaliku ning tarnis majadetailide komplekti Norra Kuningriiki. Lisaks eeltoodule pakkus võlgnik vähesel määral teenuseid kohalikele tellijatele. Võlgniku raamatupidamise andmetel jagunes tema
  2. aasta müügikäive 158 948,61 eurot viie kliendi vahel järgmiselt: Mesterlaft Estonia OÜ 98 406,85 eurot, Mesterlaft Prosjekt AS 45 363,89 eurot, Laur ja Lehismets OÜ 8 525,07 eurot, Baltomer Group OÜ 5 500 eurot ja XXX 1 152,80 eurot. Algul töötas võlgniku ettevõttes ainult tema juhataja ja osanik. Alates
  3. aasta lõpust kasutas võlgnik palgatöötajaid.
  4. aastal oli ettevõttes 9 töötajat. Enamik töölepinguid lõpetati
  5. aastal, kaks töölepingut lõpetati
  6. aasta veebruaris. Ühe töövõimetuse tõttu töölt eemal viibiva töötajaga sõlmitud tööleping on veel lõpetamata. Majandustegevus Võlgniku koostatud raamatupidamise aruannete kohaselt oli tegevuse maht, tulem, omakapitali tase ning võlg osaniku ees aastate lõikes järgmine: Aasta Käive Keskmine kuukäive 2015 2016 2017 2018 2019 38 459 23 897 628 134 622 158 949 3 205 1 991 52 11 219 13 246 Majandus- Keskmine Omakapital Kohustus tegevuse igakuine 31.12 osaniku tulem tulem seisuga ees 8 563 714 8 563 -8 169 -681 394 369 31 763 3 366 281 4 129 3290 -14 999 -1 250 -10 870 22606 2 2020, 3 kuud Kokku: 0 356 555 0 -9 554 -3 185 -20 425 28491,5 -20 425 Kasumiaruannete kohaselt kujunes võlgniku viimaste aastate tegevuse tulem järgmistest tuludest ja kuludest: Tulu ja kulu sisu Kauba ja teenuse müük Eestis Teenuse müük Euroopa Liitu Teenuse eksport Ümardamine Muud äritulud Tulu kokku: Kulud: Materjal kuluks Väheväärtusliku põhivara ost Transpordikulu Ostetud teenused edasimüügiks Masinate varuosad, remont Ehitiste, seadmete üür Elekter Muu põhitegevusega seotud teenus Ruumide rent Ruumide kommunaalkulu Telefon, internet Kontoritarbed Pangateenus Riigilõiv Raamatupidamisteenus Muud tegevuskulud Hankijate intressid, viivised Ümardus Autode kindlustus Autode kütus Autode remont, hooldus Isikliku auto kompensatsioon Muud autodega seotud kulud Töölähetuse kulu Tulumaks erisoodustuselt Palgakulu Sotsiaalmaksukulu Põhivara amortisatsioon 2017 627,57 2018 124912,55 0,02 16561,46 17189,05 9709,79 0,16 12013,07 146635,57 -220,00 -10213,14 -1216,55 -249,82 -66,69 -159,61 -350,00 -178,93 -88,93 -120,00 -4,69 -0,09 24,38 -258,39 -10015,63 -5243,17 -1212,11 -108,33 -783,86 -160,00 -3850,00 -1792,81 -598,68 -124,56 -45,00 -192,00 -1336,07 -131,59 -2,77 2,95 -3676,04 -143,36 -29,01 -751,08 -282,37 -85510,77 -29254,12 -148,64 Kahjum põhivara likvideerimisest -139,04 2019 108032,86 10405,55 40510,20 0,01 2020 158948,62 0,02 0,02 -42191,23 -1341,39 -1844,00 -458,00 -166,91 -338,22 -1400,00 -739,24 -527,15 -111,25 -43,00 -149,7 -840,05 -1,03 -97,91 -3615,41 -767,17 -4826,54 -744,35 -24,52 -135,23 -85780,02 -23925,92 -1625,60 -1505,98 -897,70 1865,37 -4059,18 -7016,69 -194,16 Maksuintress Ettevõtlusega mitteseotud kulu Kulu kokku: -899,36 -560,00 -16820,79 -143269,09 -173947,82 -9554,36 Tegevuse tulem: Omakapital: 368,26 763 3366,48 4129 -14999,20 -10870 -9554,34 -20425 Kokku Osakaal 233572,98 72,36% 10405,55 3,22% 50219,99 15,56% 0,21 0,00% 28574,53 8,85% 322773,26 -52404,37 -2557,94 -2313,82 -458 -1379,02 -108,33 -1188,77 -319,61 -5600 -2710,98 -1364,46 -235,81 -88 -192 -2296,12 -136,28 -2,86 1891,67 -97,91 -7549,84 -910,53 -4826,54 -773,36 -775,6 -417,6 -185365,6 -65439,9 -1968,4 -1505,98 -1936,1 -560 -343592,06 15,25% 0,74% 0,67% 0,13% 0,40% 0,03% 0,35% 0,09% 1,63% 0,79% 0,40% 0,07% 0,03% 0,06% 0,67% 0,04% 0,00% -0,55% 0,03% 2,20% 0,27% 1,40% 0,23% 0,23% 0,12% 53,95% 19,05% 0,57% 0,44% 0,56% 0,16% -20818,80 Võlgnik on koostanud ja äriregistrile esitanud aastate 2015 – 2018 tegevust kajastavad majandusaasta aruanded. Pankrotiavalduse menetluses esitas võlgnik ajutisele haldurile
  7. ja 3
  8. aasta tegevust kajastavad bilansid ja kasumiaruanded, samuti aastate 2017 – 2020 pearaamatud elektrooniliselt. Võlgnikule on viimastel aastatel osutanud raamatupidamisteenust Passiva OÜ (raamatupidaja A.T, telefon XXX; e-post: XXX), kasutades selleks raamatu-pidamisprogrammi Merit Aktiva. Raamatupidamise algdokumendid on köidetud kaustadesse süstemaatiliselt ja kronoloogiliselt. Raamatupidamisregistrid on osaliselt algdokumentide juures väljatrükina. Vara Viimases koostatud raamatupidamisbilansis kajastab võlgnik varana järgmist: 1 Raha ja pangakontod 1.1 Arvelduskonto nr XXX AS-is LHV Pank 0,00 € 0,00 € 2 Nõuded 2.1 2.2 Mesterlaft Estonia OÜ Mesterlaft Prosjekt AS 69 569,49 € 3 Materiaalne põhivara 4 368,80 € 3.1 kaubik Fiat Doblo (2014, reg märk XXX) 4 368,80 € 48 789,69 € 20 779,80 € mauri@mesterlaft.no trond@mesterlaft.no ÕIGUSED KOKKU: 73 938,29 €
  9. Võlgniku suhted väidetavate deebitoridega ei ole selged. Nii võlgniku juhataja kui Mesterlaft Estonia OÜ juhataja väitel põhinesid omavahelised suhted isiklikul tutvusel ja usaldusel. Olid kokku lepitud kriteeriumid, mille järgi töö tegemist, valmidusastet ja kvaliteeti hinnati, kuid tööde kulgu ja üleandmist ei dokumenteeritud.
  10. aastal tekkisid pooltel lahkarvamused tehtud töö mahu ja kvaliteedi osas. Mesterlaft Estonia OÜ juhataja väitel võib olukord olla vastupidine võlgniku väidetule – võlgniku arveid tasuti suuremas summas kui müügikõlblikku valmistoodangut võlgnikult saadi. Lisaks olevat üks klient esitanud Norra Kuningriigi kohtusse hagi, mille menetlemise käigus tellitud ekspertiis jõudis väidetavalt järeldusele, et just võlgniku valmistatud konstruktsioonid olid ebakvaliteetsed. Kohtumenetlus ei ole lõppenud ning praegu ei ole teada, kas ja kui suures ulatuses hagi rahuldatakse. Võlgniku juhataja arvates on Mesterlaft Estonia OÜ vastuväited otsitud ja tingitud eeskätt suutmatusest tehtud töö eest tasuda. Võlgniku juhataja möönab, et tegelikult tehtud töö mahtu on tagantjärgi raske tõendada. Mesterlaft Estonia OÜ juhataja omakorda möönab, et võlgniku tegevuse finantseerimise lõppemine on tingitud eeskätt sellest, et nõudlus toodangu järele kahanes niivõrd, et ei olnud enam võimalik tootmise jätkamist tellida. Mesterlaft Estonia OÜ ettevõtte tegevus on peaaegu peatunud. Mesterlaft Estonia OÜ juhataja on ajutisele haldurile väljendanud küll valmisolekut käsitleda kõnealuseid suhteid edaspidi detailsemalt, kuid ka skepsist selle suhtes, et käsitlus võiks lõppeda võlgnikule raha tasumisega.
  11. Võlgnik on esitanud müügiarved Mesterlaft Prosjekt AS (registrikood 921790392) nimele. Otsing avalikes andmebaasides kinnitab, et sellise registrikoodiga isiku (kes kannab praegu nime Mlp Montasje AS) pankrot kuulutati välja 06.12.
  12. Sellelt isikult raha saamine on kasvõi sel põhjusel vähetõenäoline. Mesterlaft Estonia OÜ juhataja väitel vahetas Mesterlaft Prosjekt AS nime enne pankroti väljakuulutamist.
  13. Eeldatavalt ei ole võlgniku kaubiku harilik väärtus oluliselt väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Kaubiku müügihinna arvel saab tõenäoliselt rahuldada osa võlausaldajate nõuetest. Kohustused Viimases koostatud raamatupidamisbilansis kajastab võlgnik järgmisi kohustusi: Võlausaldaja nimi: 1 Lühiajaline laen 1.1 Gunnar Ülper 2 Võlad töötajatele 2.1 2.2 2.3 K.K. T.P. A.M. Võlausaldaja e-posti aadress: Võlasumma: 28 491,50 € XXX 28 491,50 € 10 742,40 € XXX XXX XXX 4 2 156,00 € 2 944,68 € 502,58 € XXX XXX 2 594,35 € 2 544,79 € 2.4 2.5 R.T. R.T
  14. 3 Maksuvõlad 3.1 Maksu- ja Tolliamet emta@emta.ee 4 Maksmata töötasult arvutatud, kuid deklareerimata maksud 8 178,08 € 4.1 Maksu- ja Tolliamet emta@emta.ee 5 204,39 € 2 602,09 € 111,23 € 260,37 € 46 950,85 € käibemaks sotsiaalmaks kinnipeetud tulumaks töötuskindlustusmaksed kogumispensioni maksed erijuhtude tulumaks intress sotsiaalmaks kinnipeetud tulumaks töötuskindlustusmaksed kogumispensioni maksed 14 771,13 € 19 092,14 € 10 269,91 € 1 388,14 € 627,43 € 10,62 € 791,48 € KOHUSTUSED KOKKU: 86 184,75 €
  15. Juhul kui nõuete esitamiseks ja kaitsmiseks ette nähtud täiendavate toimingute tulemusena leiab kinnitust, et Gunnar Ülper sellises summas võlgnikule laenu andis ning et võlgniku poolt laenu kasutamine on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, on Gunnar Ülperi nõue 2500 euro ulatuses tasaarvestatav võlgniku nõudega tasuda ühingule seni sisse maksmata osakapitali summa.
  16. Võlgnikul on lõpetamata töösuhe ühe ajutiselt XXX töötajaga. Nelja töötaja nõuded on rahuldatud töövaidluskomisjoni otsustega. Töötajate nõuded saab kas täielikult või suuremas osas rahuldada Eesti Töötukassalt taotletava tööandja maksejõuetuse hüvitise arvel. Sel juhul langeb ära ka võlgniku poolt arvestatud, kuid deklareerimata maksukohustus, sest hüvitiste väljamaksmisel täidab Eesti Töötukassa ka maksetega seotud maksukohustuse.
  17. Lisaks võlgniku bilansis kajastatule on maksuhaldur arvestanud võlgniku maksukohustuselt intressi 5 677,38 eurot. Maksejõuetus Võlgnik tegeles peamiselt palkmajade detailide valmistamisega sisuliselt alltöövõtjana. Suhted peamise tellija Mesterlaft Estonia OÜ-ga põhinesid isiklikul tutvusel ja usaldusel. Nii võlgnik kui tema peamine tellija on üksmeelel selles, et võlgniku toodangu mahtu ja kvaliteeti ei dokumenteeritud sellisel viisil, et lahkarvamuste korral on lihtne tõendada, kas ja mil määral vastavad võlgniku esitatud arved tegelikult tehtud töö mahule ja kvaliteedile. See lõi eeldused kahju kannatamiseks kriisisituatsioonis. Võlgniku peamise tellija väitel sai probleem alguse sellest, et olulise XXX tõttu kahanes Norras asuva palkmajade müüja müügimaht
  18. aastal nii suurel määral, et ei suudetud enam finantseerida isegi pooleli olevate tellimuste kiiret lõpetamist, rääkimata uute toodete valmistamise alustamisest. Tellija rahalised raskused kandusid võlgnikuni. Kuna raha puudumise tõttu tootmist niikuinii jätkata ei saanud, oli tõendite nappusest teadval tellijal lihtne alustada võlgnikuga vaidlust selle üle, kas ja mil määral on võlgniku esitatud arved põhjendatud. On põhjust kahelda selles, et võlgnik suudab edaspidi mõõduka aja- ja rahakuluga saavutada tema esitatud arvete vähemalt suuremas osas tasumise. Seni teadaoleva põhjal on võlgniku makseraskused osaliselt tema toodangu Norras müümisega tegelenud ettevõtja ebaõnnestumise tagajärg. Raskusi süvendas see, et võlgnik oma tegevuse käigus ei kogunud ega säilitanud tehtud töö mahtu ja kvaliteeti kajastavaid tõendeid sellisel viisil, et vaidluste korral on võimalik oma väidetavaid õigusi tõhusalt kaitsta. Õiguste kaitsmiseks vajalike tõendite olemasolu on põhimõtteliselt võimalik korraldada, selle tegemata jätmist saab juhatajale ette heita. Sellegipoolest ei ole põhjendatud väita, et võlgniku maksejõuetus on raske juhtimisvea tagajärg. Puuduvad andmed, et võlgniku tegevusega seoses oleks toime pandud kuriteo tunnustega tegusid. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt
  19. aasta sügisel. Võlgnikule kuuluva sõiduki müügihind eeldatavalt katab pankrotiavalduse menetluse ning pankrotimenetluse 5 läbiviimise kulud ja võimaldab mingil määral rahuldada võlausaldajate nõudeid. Muudest allikatest raha saamise väljavaade on hetkel ebaselge. Võlgniku tegevus on lõppenud ja selle varasemal viisil taastumine lähiajal ei ole tõenäoline. Miski ei viita sellele, et võlgnikul on eeldusi tulevikus kasumlikult tegutseda ning seeläbi lahendada praeguseks tekkinud probleemid. Võlgniku varaline seisund halveneb pidevalt maksuvõlalt arvestatava intressi tõttu. Võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb välja kuulutada Pohla Nõukoda OÜ pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri töötasuks 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 83,75 eurot, millele lisandub käibemaks 16,75 eurot; kokku 580,50 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 8 tundi tasuga 50 eurot tund. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 83,75 eurot, millele lisandub käibemaks 16,75 eurot; kokku 580,50 eurot.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.