3-20-906/15

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. mai 2020, Tartu 3-20-906 Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks Kirjalik menetlus Taotleja Nikolai Lebedev RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Nikolai Lebedev esitas
3. mail 2020 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse selgitustest nähtuvalt soovib N. Lebedev riigi õigusabi eelkõige selleks, et koostada ja esitada määruskaebus haldusasjas nr 3-20-
4. Samas selgitas N. Lebedev, et vajab advokaati probleemi lahendamisel seonduvalt sellega, et
5. märts kuni
6. mai 2020 oli N. Lebedev suletud eriolukorra raames vangistust kandes lukustatud kambrisse, kus tal puudus ligi ühe kuu jooksul värskes õhus viibimise võimalus, ta oli täielikus isolatsioonis, talle ei võimaldatud huvitegevust, talle ei antud raadiot, ta ei saanud kasutada arvutit ning raskendatud oli ka kaitsjaga suhtlemine. Taotletava riigi õigusabi liikidena märkis N. Lebedev isiku esindamise haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamise ja isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise.
7. Tartu Halduskohus edastas
8. mai
9. a määrusega N. Lebedevi riigi õigusabi taotluse, milles ta soovis riigi õigusabi haldusasjas nr 3-20-906 määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks, lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
10. Ringkonnakohus mõistab N. Lebedevi riigi õigusabi saamise taotlust selliselt, et N. Lebedev soovib esindaja kaudu vaidlustada haldusasjas nr 3-20-906 Tartu Halduskohtu
11. mai
12. a määrust, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
13. Tartu Halduskohus märkis
14. mai
15. a määruses, et N. Lebedev ei ole rahul vanglas kehtestatud piirangutega, mis puudutavad helistamist ja kauplusest sisseostude tegemist ning soovib päevakavajärgsete helistamiste taastamist. Kaebaja arvates vangla lõhub helistamise piiramisega pered, kooselu ja suhtluse ning kaebaja peab valima, kas ta helistab oma lähedastele või volitatud esindajale. Halduskohus ei pidanud veenvaks, et olukorras, kus kaebaja saab lähedastega suhelda telefoni teel kuni kaks korda nädalas korraga 15-20 minutit, saaksid tema suhted lähedastega pöördumatult kahjustada. Lisaks telefoni teel suhtlemisele on võimalik lähedastega ja volitatud esindajaga suhelda ka kirjavahetuse teel, mida ei ole piiratud ning mis eriolukorra tingimustes on toimunud vangla kulul. Seega ei too helistamise piiramine halduskohtu hinnangul kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kui kohus rahuldaks esialgse õiguskaitse taotluse saavutaks kaebaja oma põhivaidluse eesmärgi juba enne põhivaidluse lahendamist.
16. Ringkonnakohus leiab, et N. Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. N. Lebedev esitas halduskohtule iseseisvalt kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja kirjeldab arusaadavalt asjaolusid ja selgitab oma argumente, miks ta soovib tema suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohtu arvates ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamisel vajalik, et kaebajat esindaks õigusteadmistega isik. N. Lebedev on suutnud halduskohtule vajalikul määral oma seisukohti põhjendada ning puudub alus arvata, et ta ei suuda ringkonnakohtule selgitada, miks halduskohtu
17. mai
18. a määrus ei ole tema arvates õige.
19. Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Antud juhul on taotleja õiguste kaitse vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega ei ole N. Lebedevile riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
20. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt vanglas kehtestatud piirangute vaidlustamine ei ole õiguslikult keerukas vaidlus, milles taotlejat peaks esindama riigipoolne õigusteadmistega isik. Eeltoodud asjaolude pinnalt ringkonnakohus jätab rahuldamata N. Lebedevi taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 2