KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- aprill 2020 1-07-8640 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Romeo Kalda (isikukood 37402154213) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrus Vandeadvokaat Janek Valdma Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru; Romeo Kalda. RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Valdma&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Romeo Kaldale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Romeo Kaldalt Eesti Vabariigi kasuks välja 194,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, nr EE701700017001577198 AS-is Luminor Bank või nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Romeo Kalda, 1-07-8640, menetluskulu.“ Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Romeo Kalda tunnistati Harju Maakohtu
- mai 2010 otsusega süüdi KarS § 114 p-de 1, 4 - § 22 lg 2 ja § 122 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tallinna Linnakohtu
- novembri 2000 otsusega mõistetud eluaegse vangistusega. R. Kalda liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Karistusaja alguseks loeti
- aprill
- Harju Maakohtu
- augusti 2016 määrusega täpsustati R. Kalda suhtes tehtud Harju Maakohtu
- mai 2010 kohtuotsuse resolutsiooni. Kohus lisas resolutsiooni lause, et karistusest tuleb lugeda kantuks R. Kalda vahi all viibitud aeg
- aprillist 1994 kuni
- jaanuarini
- Viru Vangla esitas
- jaanuaril 2020 maakohtule materjalid R. Kalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta.
- Maakohtu määrusega R. Kaldat tingimisi enne tähtaega ei vabastatud.
- Täidetud on formaalne eeldus R. Kalda tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
- Kohus luges R. Kalda viimase aja ülalpidamise heaks, sest tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kui varasemalt keeldus R. Kalda igasugusest koostööst vanglaga (sh ITK täitmisest) ning ei näinud ametnikega töötamisel ja tegevuste täitmisel enda jaoks kasu, siis praeguseks ajaks on tema käitumine muutunud paremuse poole. R. Kalda on alates
- a olnud hõivatud majandustöödel. Ta on omandanud koristusteenuse koolituse ning osalenud vestlusel inspektor-kontaktisikuga. Ta oleks huvitatud ka kutseõppest ning erinevate programmide läbimisest, mis koosmõjus hea käitumisega näitab, et ta on hakanud kehtestatud korda järgima ja tegema oma elus muutusi.
- R. Kalda ei eita kriminaalset suhtlusringkonda, ent kinnitas valmisolekut nendega tulevikus mitte suhelda. Vabastamise kasuks räägib seegi, et alkoholi või narkootikumide tarvitamisega ei ole R. Kaldal probleeme olnud.
- Ka vabanemisjärgsetest elutingimustest ei nähtu midagi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivat. R. Kaldal on vabanemisjärgne elukoht, mis kuulub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidule ning sinna on võimalik paigaldada ka elektroonilise valve seadet. R. Kaldal puudub ametlik ja pikemaajaline töökogemus. Positiivne on seetõttu asjaolu, et R. Kaldal oleks töökoht Mustvee Betaania Koguduses majahoidjana. R. Kaldal puuduvad rahalised nõuded, vabanemisfondi on kogunenud 2000 eurot. Teda on valmis moraalselt ja materiaalselt toetama õed.
- Muude asjaolude kõrval peab kohus arvestama ka süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid. R. Kalda kannab liitkaristust alates
- aprillist
- Karistus hakkas R. Kaldale positiivset mõju avaldama umbes
- a. Varasemalt, s.o u 18 aastat keeldus R. Kalda igasugusest koostööst vanglaga ning pani
- a toime uued kuriteod. Kohus pidas positiivseks, et käesolevaks ajaks on R. Kalda oma suhtumist muutnud ning tegusid analüüsinud. Samas vajaksid alates
- a toimuma hakanud positiivsed muutused pikemaajalist kinnistumist. R. Kalda on kuritegusid toime pannud vähemalt alates
- aastast. Siis pani ta toime esimese tapmise, mille eest ta kannab eluaegset vangistust. Tapmised pani R. Kalda toime tulirelva kasutades. Tulirelva kasutas ta ka varavastaste materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pandud kuritegude toimepanemisel.
- a tunnistati ta süüdi vanglas toime pandud mõrvale kihutamises. Seega on R. Kalda olnud kuritegelikult aktiivne enam kui 12 a jooksul. Selle ajavahemiku jooksul iseloomustas teda täielik ükskõiksus inimelu vastu. Just kuritegude toimepanemine pika ajavahemikul vältel, kuritegude pöördumatud tagajärjed ja R. Kalda varasem elukäik on asjaoludeks, miks kohus ei pidanud võimalikuks teha positiivset prognoosi R. Kalda edasise õiguskuulekuse osas. Nii pika kuritegeliku minevikuga isiku puhul vajavad positiivsed muutused pikemat kinnistamist. Kui isegi ligi 12 aastat vanglas range järelevalve all viibimine ei hoidnud isikut uusi kuritegusid toime panemast, ei saa olla veendumusel, et seda suudaks praegusel ajal kriminaalhooldus ja elektrooniline valve. 2
(7)MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega R. Kalda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
- Maakohtu põhjendused R. Kalda „kuritegude toimepanemisest pika ajavahemiku vältel“ ja kuritegelikust aktiivsusest „rohkem, kui kaheteistkümne aasta vältel“ jäävad paljuski arusaamatuks. Määrusest nähtub, et R. Kalda kannab karistust
- ja
- a toime pandud kuritegude eest. Nende vahele jääva 10 aasta jooksul puuduvad andmed mingisugusegi kuritegeliku aktiivsuse kohta. Kihutamise episoodi sisusse ei saa minna, kuna otsus on jõustunud, ent selle lähem vaatlus ja asjaolud ei anna põhjust rääkida aktiivsest või väga aktiivsest kuritegelikkusest. Arusaamatuks jääb ka põhjendus kuritegude toimepanemisest pikema ajavahemiku vältel. R. Kalda kuriteo esimene episood jääb aastasse 1996 ning teine aastasse
- Viimase eest ta kannab 8-aastast karistust. Viimasest episoodist on möödunud 14 aastat.
- Eraldi käsitlemist vajaks väide: "keeldus Romeo Kalda igasugusest koostööst vanglaga". R. Kaldale vangla poolt antud iseloomustuses sisaldub selline lause: On varasemalt väljendanud seisukohti, et vangla ei täida seadusi ja püüab teda igal võimalikul moel petta ja tema huve kahjustada ning on keeldunud igasugusest koostööst vanglaga, sh ka individuaalse täitmiskava täimisest. Iseloomustusest ei ole näha, milles seisneb keeldumine igasugusest koostööst vanglaga, sh ka individuaalse täitmiskava täimisest. Ainsad kohustused individuaalses täitmiskavas, mis eeldasid ja eeldavad aktiivset koostööd, oli ja on kooli- ja töökohustus. Koolikohustuse täitis R. Kalda gümnaasiumi lõpetamisega. Ta täidab ka töökohustust ning on osalenud vestlustel inspektor-kontaktisikuga. Kriminaalhooldusametniku vestlus ei ole kavas või päevakorras olnud. Iseloomustusest ei tule välja, milles konkreetselt seisneb „keeldumine igasugusest koostööst vanglaga, sh ka individuaalse täitmiskava täimisest.“ Seega on vangla väide faktidega sisustamata ja sellisena sattunud ka kohtumäärusesse.
- Eraldi soovib kaitsja käsitleda mõtteid/põhjendusi, mille kohus on pannud nö. kaalukausi negatiivsele poolele: „pani vanglas
- aastal toime uued kuriteod”; "kuritegude pöördumatud tagajärjed"; "Romeo Kalda varasem elukäik". Professor J. Sootak on „Postimehes“ avaldatud artiklis „Kuidas Simmi sama asja eest kaks korda karistada“ välja toonud, et seadusandja määrab kuritegudele võrdleva raskusega karistused ning kohus valib etteantud piirides karistuse liigi ja määra. Ennetähtaegse vabastamise otsustamise kohta ütleb professor: Karistuse raskust mõjutavad asjaolud on karistuse mõistmisel „juba ammu ära tarvitatud, nende uus väljatoomine tähendab kasutatud kauba uut pealesurumist teises pakendis. Riik võiks olla suuremeelne, osutub aga väiklaseks.
- Kaebaja leiab, et 14 aastat tagasi 8-aastase vangistusega karistatud tegu koos mõttega „kuritegude pöördumatud tagajärjed ja „Romeo Kalda varasem elukäik“ on asjaoludena ära kasutatud ning neid ei peaks ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestama.
- Tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks on isiku õiguskuulekas käitumine, mida saab hinnata esmajoones selle põhja, kuidas ta on end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise eesmärke täitnud (RKKm 31-1-12-17 ja 1-09-14104). 3
(7)- Kriminaalmenetluse olulise rikkumisena käsitletakse kohtupraktikas olukorda, kus vaatamata kinnipeetava kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa tuua kaasa isiku ennetähtaegset vabastamist.
- Maakohus on välja toonud küll mitmed positiivsed asjaolud, ent jätnud need arvestamata. R. Kalda selja taha on astunud mitmed nimekad isikud ning lubanud teda vabanemisel toetada. Need on kaplan P.G. , kes koos Mustvee kogudusega aitab ja tagab R. Kaldale vabanemisel eluja töökoha. Pastor G.J. on lubanud hakata R. Kalda tugiisikuks. Õed L ja Ž on lubanud toetada R. Kaldat ning valmis ta enda juurde elama võtma. Riigi poolt on R. Kaldale määratud tugiisik M.E. . Mustvee baptistide koguduse palvemajas on R. Kaldal ametlik töökoht ning tal tuleks tasuda elamise eest vaid vee- ja elektrikulu.
- Pannes kaalukausile positiivsed asjaolud (inimesed, kes on asunud R. Kalda vabanemist toetama, hariduse omandamine, töö- ja elukoht, trotsides vangla subkultuuri töötamine koristajana, kriitilises olukorras absoluutne, enesekaitsest loobuv vägivallatus kahe rünnaku suhtes, distsiplinaar- ja väärteokaristuste puudumine alates
- aastast, individuaalse täitmiskava kohusetundlik täitmine) ja negatiivsed asjaolud nagu kuriteo raskus, on tegemist olukorraga, kus on jäetud põhjendamata, miks rohked positiivsed asjaolud võrdluses kuriteo asjaoludega ei toonud kaasa isiku ennetähtaegset vabastamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohus taotlust maakohtu määruse tühistamiseks ei rahulda ja seda järgmistel kaalutlustel.
- Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et kriminaalmenetluse olulise rikkumisena tuleb käsitleda olukorda, kus vaatamata kinnipeetava kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. R. Kalda puhul ei saa kohtukolleegiumi hinnangul rääkida rohketest positiivsetest asjaoludest. Tema puhul on ohtlikkust ja riski täheldatud umbes pooltes hinnatavates valdkondades (töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, tervis ja emotsionaalne seisund, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud).
- Kassatsioonikohtu praktika kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle juures hinnatakse kahte aspekti: 1) kuidas isik on end karistuse kandmise ajal ülal pidanud; 2) kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. R. Kalda puhul on maakohus nende neid kahte aspekti hinnanud. Kokkuvõtlikult on kohus möönnud, et hea käitumine karistuse kandmise ajal ning motiveeritus läbida vanglas erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi näitavad kohtule, et isik on hakanud järgima kehtestatud korda ning tegema enda elus muutusi. Kaitsja vastuväide iseloomustusele seisneb selles, et dokumendist ei tule välja, milles 4
(7)konkreetselt seisneb „keeldumine igasugusest koostööst vanglaga, sh ka individuaalse täitmiskava täimisest.“, mistõttu tuleb seda pidada faktidega sisustamata väiteks, mis on ekslikult kohtumäärusesse sattunud. Ringkonnakohus leiab, et vähemalt osaliselt on vangla põhjendanud, milles seisneb individuaalse täitmiskava mittetäitmine. Nimelt on iseloomustuse kohaselt R. Kalda psühholoogi ja kriminaalhooldusametnikuga vestlemisest vangistuse ajal keeldunud, kuna ei pea seda enda jaoks vajalikuks ning on väitnud, et osaleb nendes 5 aastat enne tingimisi vabanemise võimalust. R. Kalda on maakohtule esitatud motivatsioonikirjas ka avaldanud, et kuna käib vestlemas kaplaniga, siis usklikuna ei näe ta vajadust topelt veel psühholoogiga vestlemisel, kuna kõik oma vaimsed ja psüühilised probleemid lahendab ta läbi kristliku vaatenurga vesteldes vangla kaplaniga 2 korda kuus. Kriminaalhooldusametnikuga vestles R. Kalda enda sõnul viimati
- aastal (motivatsioonikiri p 18). Tõsi – erinevalt vangla iseloomustuses märgitust, ei ole R. Kalda väitel kriminaalhooldusametnik temaga vestelda soovinud. Nii või teisiti, nähtub maakohtu määrusest, et R. Kalda vabastamata jätmise põhjuseks ei ole nimetatud lause iseloomustuses.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tõsikindlat järeldust uute kuritegude toimepanemise osas teha ka süüdlase viimase aja käitumisest vangistuse ajal. Nii nagu elus väljaspool vanglat, nii käitub ka kinnipidamisasutuses suurem osa isikuid igapäevaselt normikuulekalt, s.t et suurel osal ringkonnakohtu menetletavatest juhtudest ei ole kinnipeetavatel probleeme vanglakorra täitmisega. Maakohtule saadetud kirjas tunnistab R. Kalda, et oli vangla subkultuuri sisse põimitud võimuihast ja uhkusest ning valede väärtushinnangutega. Tema juhtida oli 9 eluosakond (190 kinnipeetavat) ning ta kuulus n-ö vangla ladvikusse (motivatsioonikirja lk 18). Võrreldes R. Kalda endist olukorda praegusega, on see suuresti muutunud. Vangla iseloomustuse kohaselt kannab R. Kalda karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas (iseloomustuse lk 1), mis näitab et tema riske hinnatud suuremaks kui teistes osakondades paiknevate kinnipeetavate puhul. Osaliselt näitavad R. Kalda läkitatud dokumendid (nt lisa 10), et tugevdatud järelevalvega osakonnas paikneb ta tema enda turvalisuse pärast. Ehkki kaitsja toob positiivse asjaoluna välja R. Kalda vägivallatuks jäämise kriitilises olukorras ja enesekaitsest loobumise kahe rünnaku ajal, nähtub vangla iseloomustusest siiski, et riskihindamise alusel on R. Kalda kõrgohtlik lisaks vangidele, ka ametnikele ja avalikkusele. R. Kalda poolt maakohtule saadetud Piibli-tsitaatidega motivatsioonikirjast nähtub, et ta ei ole enam sama mees, kes varem. Juba pärast viimast kuritegu sündis ta uuesti, kui võttis oma ellu Jeesus Kristuse (motivatsioonikirja p 5). Kohtukolleegium möönab, et usk võib inimesele pakkuda raskes olukorras olulist tuge, tema väärtushinnanguid ja ellusuhtumist ka muuta, ent ei garanteeri kümne käsu täitmist. Ringkonnakohtu arvates näitavad R. Kalda saadetud lisad, et ta on korduvalt olnud sisemise dilemma ees („Kirjutamata seaduste kohaselt kirikuid ei röövita, aga meie tegime seda ikka“), millist käitumisviisi valida, ent teinud õigusvastase valiku. Kohtupraktika näitab, et ka vangistuses hästi käitunud ja ennetähtaegselt vabastatud isik ei pruugi õiguskuulekalt hakkama saada, eriti kui aktualiseeruvad probleemid, millega isik oli kimpus enne kinnipidamisasutusse sattumist.
- Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohtu kaalutlustest nähtub, et ka seda on kohus hinnanud: R. Kaldal on kindel elu- ja töökoht. I astme kohtu seisukohalt vaadatult ei nähtu R. Kalda vabanemisjärgsetest elutingimustest midagi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivat. Kohus arvestas, et R. Kaldal on vabanemisjärgne elukoht ja ehkki tal puudub ametlik ja pikemaajaline töökoht, pidas kohus positiivseks majahoidjakohta Mustvee Betaania Koguduses, rahaliste kohustuste puudumist ning vabanemisfondi kogunenud raha, moraalset ja materiaalset toetust õdedelt. Lisaks eelmainitule tuleb kahtlemata positiivseks pidada, et R. Kaldat on lubanud toetada kaplan P.G. ning pastor G.J. , aga ka riigi poolt määratud tugiisik M.E. . 5
(7)- Eeltoodule vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need asjaolud ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. Kaitsjal on mitmeid vastuargumente R. Kalda kuriteo asjaolude arvestamisele. Ringkonnakohus märgib, et seadusandja on kaalutlusõiguse teostamisel kriteeriumitena ära märkinud kuriteo asjaolud, süüdlase isiku ja tema varasema elukäigu. Kõik need räägivad tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu, kui kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et süüdlane jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.
- Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249).
- Korduvalt kriminaalkorras karistatud R. Kalda kannab eluaegset vangistust mh raskete isikuvastaste kuritegude eest. Tegemist on tema kolmanda vangistustega. Viimased, vanglas toime pandud kuriteod: piinamine ja mõrvale kihutamine on toime pandud planeeritult. Võrreldes varasemaga on R. Kalda vägivaldsuse raskusaste jäänud samaks. Asjaolu, et R. Kalda kannab eluaegset vangistust, näitab tema süü suurust. Kaitsja rõhutab, et
- ja
- a toime pandud kuritegude vahele jääb 10 aastat. Selle aja jooksul puuduvad mingisugusedki andmed R. Kalda kuritegeliku aktiivsuse kohta. Ringkonnakohus leiab sellele vaatamata, et uute kuritegude toimepanemine vangistuse ajal pärast pikemaaegset vahet näitab äärmiselt hoolimatut suhtumist õiguskorda ning riski uute kuritegude toimepanemiseks isegi pärast aastatepikkust vaikelu. Seega ei pruugi viimasest karistusest möödunud 14-aastane oluliste sündmusteta kulgenud vangistus garanteerida, et R. Kalda uusi kuritegusid tulevikus toime ei paneks.
- Maakohtul puudus veendumus, et R. Kalda suudaks praegusel ajal kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve tingimustes jääda õiguskuulekaks. Isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise prognoos kujuneb kohtu jaoks mh kohtupraktikat arvestades. Riigikohus on möönnud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-10306, p 15). R. Kalda kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Ehkki kohtupraktikat arvestades ei ole väga suur tõenäosus panna korduvalt toime tapmisi, on R. Kalda kahtlemata isikuks, kellelt võib tema eelnevat elukäiku arvestades jätkuvalt oodata uute raskete kuritegude toimepanemist. Ka vangla ja prokuratuur on R. Kalda vabastamise vastu.
- Ringkonnakohus leiab, et määrav ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et R. Kalda tuleks vaatamata teda iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele vabastada. Sellist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Seetõttu ei rahulda kohtukolleegium kaitsja taotlust ja jätab juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 I astme lahendi muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 300 minutit, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Valdma&Partnerid riigi õigusabi tasu suuruseks 324 eurot (sh käibemaks 54 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, 6
(7)leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Nimelt on määruse § 7 lg-s 1 reguleeritud määratud kaitsja tasumäärad kriminaalasja määruskaebuse lahendamise menetluses. Määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 162 euro. Seega on kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele summas 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot). Kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Kalda kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 7
(7)