1-20-2043/3

(20730000055)Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. märtsi 2020 kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik XXXXXXXXXXX), kaebus RESOLUTSIOON Jätta XX kaebus Riigiprokuratuuri
2. märtsi
3. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeriti 29.01.2020 XX avaldus, milles palutakse alustada kriminaalmenetlus YY suhtes KarS § 319 ja § 320 alusel. Avaldaja hinnangul andis YY Harju Maakohtu istungil valeütlusi, kuivõrd need olid vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega. Harju Maakohtu istungil kuulati XX ja YY vahel 08.10.2018 toimunud vestluse helisalvestist, mis avaldaja hinnangul on vastuolus YY poolt 25.10.2018 eeluurimise raames antud ütlustega. YY andis kohtuistungil ütlusi, et augusti alguses
5. aastal kohtus ta XX-ga Kristiine Keskuses, mis avaldaja hinnangul ei saa olla tõsi.
6. Põhja Ringkonnaprokuratuur koostas 09.02.2020 teate kriminaalmenetluse nr 2073000055 alustamata jätmise kohta leides, et XX avaldusest ei nähtu KarS § 319, KarS § 320 ega ka muude paragrahvide järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnuseid.
7. 17.02.2020 saabus Riigiprokuratuuri XX kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, milles taotleti teate tühistamist ja kriminaalmenetluse algatamist YY suhtes KarS § 319 ja § 320 järgi. Riigiprokuratuuri määrus
8. Riigiprokuratuuri
9. märtsi
10. a määrusega jäeti XX kaebus rahuldamata. 4.
11. Riigiprokurör märkis, et kaebuse esitaja ei ole kaebuses selgitanud, milles seisnevad 1

(2)vastuolud ütluste vahel. Samuti ei täpsusta kaebaja, milles seisneb tema alibi, mis väidetavalt välistaks, et kaebaja ja YY Kristiine Keskuses augusti alguses kohtusid. Seetõttu on kaebaja väited riigiprokuröri hinnangul paljasõnalised. Samuti ei sea kaebuses esiletoodu kahtluse alla Põhja Ringkonnaprokuratuuri 09.02.2020 teates kriminaalmenetluse nr 20730000055 alustamata jätmise kohta esitatud põhjendusi. Kaebaja kordab esialgses kuriteokaebuses väljendatut, millele on nimetatud teates ammendavalt vastatud, millise vastusega riigiprokurör nõustub. 4.

1. Kaebaja väidab, et prokurör Arika Almann on asjast huvitatud inimene, kuid ei põhjenda seda väidet. Kui kaebaja peab silmas, et tegemist on ka kriminaalasja nr 18230100052 menetlenud prokuröriga, siis see ei välista kuidagi kõne all oleva kuriteokaebuse lahendamist. 4.
2. Kaebaja väide, et asjaolu, mille kohaselt prokurör ei algata YY suhtes kriminaalasja, on kriminaalkorras karistatav. Riigiprokurör selgitas, et kriminaalmenetluse algatamise otsustamise on menetlusotsustus, mis on edasi kaevatav vastavalt kaebekorrale ja kriminaalmenetluse algatamata jätmine ei ole kriminaalkorras karistatav – vastupidi, KarS § 310 järgi on karistatav ebaseaduslik süüdistuse esitamine prokuröri poolt teadvalt süütule isikule. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
3. XX esitas ringkonnakohtule kaebuse, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri
4. märtsi
5. a määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust alustama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega, asub seisukohale, et puudub seaduslik alus kaebuse sisuliseks läbi vaatamiseks. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
7. KrMS § 208 lg 1 kohaselt juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lgtes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tähendab selle koostamist ja allkirjastamist advokaadi poolt. Kaebust Tallinna Ringkonnakohtule ei ole esitanud advokaat, vaid selle on esitanud XX isiklikult. Seega ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebus esitatud advokaadi vahendusel, st õigustatud isiku poolt ning see tuleb jätta kooskõlas KrMS § 326 lg 2 p-ga 3 läbi vaatamata. Toodud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu senine praktika (RKKKm 3-1-1-81-05, 3-1-1-84-05 ja 3-1-1-10-05). Lisaks on Riigiprokuratuuri määruses isikule selgitatud viitega KrMS vastavale sättele edasikaebekorda ning tingimusi. Eeltoodu tähendab seda, et ringkonnakohtul puudub alus XX isiklikult esitatud kaebuse läbivaatamiseks.
8. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 3 ja § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus XX kaebuse Riigiprokuratuuri
9. märtsi
10. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2