KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22.01.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1198 Haldusasi OÜ NIITER kaebus P

§ 6lg 1 p 6), nt ettekirjutuse nõuetekohane täitmine.

Kaebaja on vaidlustanud temale sunniraha määramise teatise õiguspärasuse, kuid ei ole vaidlustanud sunniraha määramise teatise aluseks olevat ettekirjutust (31.12.2018 ettekirjutus nr EK-1800085). Kuna Põllumajandusamet jättis 05.02.2019 vaideotsusega nr 1-10/8 (tl 33-35) kaebaja poolt ettekirjutuse vaidlustamiseks esitatud 15.01.2019 vaide rahuldamata ning kaebaja vaideotsust kohtus ei vaidlustanud, siis on ettekirjutus kehtiv ja kaebajale täitmiseks kohustuslik. Järelikult ei saa kaebaja sunniraha kohaldamise õiguspärasust vaidlustades enam vaidlustada asjaolu, mis oli ettekirjutuse andmise põhjuseks. Kehtiv ettekirjutus on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2). Sunniraha rakendamisel peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise, eeldusi (Riigikohtu 27.10.2015 määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 14). Ülalviidatud ettekirjutusest nähtuvalt oli vastustaja ettevõtete Suurmõmmik Agro OÜ, TK Agro OÜ ja KK Agro OÜ, Repa Agro ja Alamõisa Agro OÜ mahepõllumajandusliku tootmise kontrolli käigus põlluraamatute kannete alusel kindlaks teinud, et kaebaja teostas

1. aasta kevadel ajavahemikus 07-14.
2. seemnete külvi eelnimetatud ettevõtete kasutuses olevatele põldudele. Ettekirjutuse andmetel tõendavad nimetatud ettevõtete põlluraamatu kanded, et OÜ NIITER andis külvamise teel neile üle ehk turustas kähara lehtkapsa (Brassica oleracea L.), naeri (Brassica rapa L.), söödakapsa (Brassica oleracea L. convar. acephala) ja valge ristiku (Trifolium repens L.) seemneid. Ettekirjutuses on viidatud TPSKS § 107 lg-st 1 tulenevale turustamisega tegeleva isiku kohustusele pidada oma tegevuse kohta täpset arvestust ning säilitada seemne turustamist käsitlevaid dokumente vähemalt kolm aastat. Samuti on ettekirjutuses viidatud kohustusele turustada seemneid kooskõlas põllumajandusministri 05.05.2006 määruse nr 60 „Köögiviljakultuuride seemne kategooriad ning köögiviljakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded“ § 24 lg-s 1 ja põllumajandusministri 24.04.2006 määruse nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded“ § 24 lg-s 1 toodud nõuetega (so luba turustada sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride või köögiviljakultuuride sordilehte võetud söödakultuuri või köögiviljakultuuri sordi sertifitseeritud ja nõuetele vastavat seemet või õigusaktis sätestatud juhul nõuetele mittevastavat seemet). Ettekirjutuse järgi peab Põllumajandusamet taimede paljundamise ja sordikaitse seadusega kehtestatud seemnete turustamisel nõuete täitmise selgitamiseks OÜ NIITER poolt vajalikuks nõuda ettekirjutuses viidatud dokumente, tuginedes Korrakaitseseaduse (KorS) § 30 lg-le
3. Kaebaja väited selle kohta, et ta pole ettekirjutuses märgitud seemneid ostnud ega müünud, sh turustanud, ei ole asjakohased, kuivõrd puudutavad ettekirjutuse andmise aluseks olevaid ja ettekirjutusega tuvastatud asjaolusid, mida käesolevas menetluses ei saa vaidlustada. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et kaebajat on õigesti käsitletud TPSKS § 103 lg 1 mõttes seemnete turustajana ning turustamine selle sätte mõttes ei tähenda tingimata seemnete üleandmist müügitehinguga. Ettekirjutuses on selgelt viidatud ka eelnevalt loetletud ettevõtete põlluraamatute kannetele, mille alusel vastustaja tuvastas kaebaja poolt seemnete üleandmise. Lisaks on see asjaolu kinnitamist leidnud ka peale ettekirjutuse tegemist, kuivõrd ettekirjutuse tegemisele järgnenud menetluses on kaebaja poolt vastustajale esitatud saatelehtede väljavõtted, millest nähtub, et kaebaja andis ettekirjutuses nimetatud ettevõtetele üle koos saatelehtedel märgitud külviteenusega ka saatelehtedel loetletud seemned. 6 Vaidlust ei ole selles, et kaebajal lasub TPSKS § 107 lg-st 1 tulenev kohustus arvestuse pidamiseks ja seemnete turustamist käsitlevate dokumentide säilitamiseks ning TPSKS § 104 lg 1 nõuetele ja TPSKS § 104 lg 4 alusel kehtestatud määruses toodud nõuetele vastavate seemnete turustamiseks. Nende nõuete täitmise kontrollimiseks kohustati kaebajat ettekirjutusega täitma järgmised kohustused: esitada Põllumajandusametile OÜ NIITER poolt ettevõtetele Suurmõmmik Agro OÜ, TK Agro OÜ, KK Agro OÜ, Repa Agro OÜ ja Alamõisa Agro OÜ
4. a turustatud kähara lehtkapsa (Brassica oleracea L.), naeri (Brassica rapa L.), söödakapsa (Brassica oleracea L. convar. acephala) ja valge ristiku (Trifolium repens L.) seemnete turustamist tõendavad (käsitlevad) dokumendid, täpsemalt nimetatud taimeliikide seemne sisseostu dokumentidest arve ja saateleht, seemne müügidokumendid või väljavõte teenuse osutamise lepingust ja olemasolu korral seemne etiketid/pildid pakendist ja kirjalik selgitus eelpool nimetatud ettevõtetele turustatud seemne päritolu ja turustamise kohta. Vaidlus on selle üle, kas ettekirjutuse saab lugeda täidetuks või mitte. Vastustaja hinnangul ja vaidlustatud teatisest lähtuvalt on ettekirjutus täidetud vaid osaliselt. Vaidlusaluse teatise kohaselt on ettekirjutusega pandud kohustustest täitmata ettekirjutuses toodud kohustused esitada taimeliikide seemne sisseostu dokumentidest arve ja saateleht ja kirjalik selgitus seemne päritolu kohta. Vastustaja on teatises lugenud ettekirjutusega määratud kohuse täidetuks 47,5% ulatuses ning määras sunniraha vastavalt ettekirjutuse täitmata osa suuruses (s.o 52,5%). Kaebaja arvates on ta ettekirjutuse täitnud ja ei saa rohkemat selle täitmiseks teha temalt nõutud dokumentide puudumise tõttu. Sunniraha rakendamise õiguslikud alused on sätestatud Asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS), mille § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 10 lg 1 näeb ette, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille adressaat peab tasuma, kui ta jätab ettekirjutusega pandud kohustuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 täpsustab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ning ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid. Seega ettekirjutuse täitmata jätmisel nõuetekohaselt ja määratud tähtajaks on ettekirjutuse andnud haldusorganil õigus kohaldada sunniraha. Sunnivahendi kohaldamise õiguspärasuse hindamisel saab kohus kontrollida, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning kas ei esine sunni kohaldamist välistavaid asjaolusid. ATSS § 8 lg 3 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada siis, kui sunni rakendamise alused on ära langenud (p 1) või ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks (p 2), samuti siis, kui sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi (p 3) või kui halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise Halduskohtumenetluse seadustikus (

) ettenähtud korras (p 4). Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-31-15 (p 17) on kohus leidnud, et pärast ettekirjutuse täielikku täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata. Seega ei täidaks sunniraha enam pärast ettekirjutusega pandud kohustuse täitmist oma eesmärki, milleks on ettekirjutuse täitmise tagamine. Ettekirjutuse täitmine muudab alusetuks haldusorgani edasised toimingud sunniraha rakendamisel, mitte aga selleks hetkeks juba tehtud haldusorgani toimingud (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 17). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja pidi täitma ettekirjutuse hiljemalt 14.01.

1. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja esitas ettekirjutuse täitmiseks vastustajale 14.01.2019 seemnete üleandmisega seotud saatelehed ning 15.04.2019 täiendava selgituse. Vaidlusalune teatis sunniraha rakendamise kohta on antud 22.04.
2. Kaebaja arvates on 14.01.2019 ja 15.04.2019 dokumentide ja selgituse esitamisega ettekirjutus täidetud ning tal puudub võimalus 7 esitada midagi enamat. Vastustaja leiab, et esitatud selgitust ja dokumente ei saa pidada piisavaks ja ettekirjutus on osaliselt täitmata – esitamata on taimeliikide seemne sisseostu dokumentidest arve ja saateleht ja kirjalik selgitus seemne päritolu kohta. Vastustaja nõuab dokumente, mida kaebaja oma 15.04.2019 selgituste kohaselt ei ole säilitanud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja peaks esitama enda jõupingutusi tõendavad tegevuse kirjeldused või ekirjavahetused võimalike hankijatega, kaebajal on võimalus võtta ühendust seemnete tarnijaga ja lasta säilitamata dokument taastada. Kaebaja peaks vastustaja arvates tõendama, et nõutud dokumentide ja info taastamine või taas-esitamine on absoluutselt võimatu. Vastustaja toob välja, et kaebaja pole esitanud ka ühtegi tõendit, miks ta ei saa esitada kirjalikku selgitust seemnete päritolu kohta, kuigi selle koostamiseks vajalik info on tal olemas või selle taastamine on kaebaja võimuses. Kohus peab vaidluse lahendamiseks vajalikuks avada ja hinnata kaebaja poolt 15.04.2019 vastustajale esitatud selgituse sisu. Nimetatud selgituses on OÜ NIITER iga ettekirjutuses nõutud kohustuse välja toonud ja märkinud vastuseks ettekirjutusele sõna-sõnalt järgmist: „/…/Küsite ettekirjutuses: - seemne sisseostu dokumentidest arvet ja saatelehte Niiter OÜ ei ole kõnealuseid seemneid kunagi ostnud, seetõttu ei ole selle kohta ka arvet, ega kajastu see muul moel ettevõtte raamatupidamises. Saatelehe säilitamine ei ole kohustuslik ega vajalik ja sestap pole seda ka tehtud. - seemne müügidokumendid või väljavõte teenuse osutamise lepingust Kuna Niiter OÜ ei ole kõnealuseid seemneid ostnud, ei ole ta neid ka müünud. Teenust osutati kõnealustel juhtudel suulise lepingu alusel ja sellest väljavõtete esitamine ei ole võimalik. - olemasolu korral seemne etiketid / pildid pakendist Seemne etikette ega pakendeid ei ole säilitatud ega pildistatud. - kirjalik selgitus eelpool nimetatud ettevõtetele turustatud seemne päritolu ja turustamise kohta. Helistas autojuht, kes teatas, et tulemas on saadetis ja täpsutas mahalaadimise kohta. Laadisime kauba (seemned) maha, kontrollisin kauba nomenklatuuri ja koguseid saatelehe alusel. Hiljem laadisime seemned külvikusse ja külvasime maha vastavalt etteantud külvinormidele. Pakendid ja saateleht läksid jäätmekäitlusesse. Loodan, et sellega olete saanud küsitud vastused ja selgitused/…/“. Kohtuistungil on kaebaja täiendavalt selgitanud, et seemnete päritolu andmeid tal pole ja tagantjärgi ei saa seda ka tuvastada ning seemnete allikas pole talle teada. Kohtuistungil kaebaja möönas, et seemnete omandamisel rikkus kaebaja teatavat hoolsuskohustust ja teinud päritolu kindlaks. Kaebaja lisas, et tal pole infot ja seda ei saa tulla ka sunniraha ähvardusel. Kohtu küsimusele, kellelt kaebaja seemned omandas, vastas kaebaja, et võime teda nimetada turukaubitseja, mustlane, kes iganes… samuti, et omandatud seemned võivad olla kohaliku päritoluga aga võib ka mitte olla. Kohus järeldab kaebaja esitatud vastuse sisust ja selgitustest (polegi rohkem mingit teavet ega dokumente anda), et kaebaja võis oma arusaamise juures pidada ettekirjutuse täidetuks nii palju, kui kaebajal oli seda tema väidetel võimalik täita. Ettekirjutuses viidatud Korrakaitseseaduse (KorS) § 30 lg 3 kohaselt võib korrakaitseorgan nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses. Nimetatud sättest tuleneb, et dokumentide esitamise nõude saab nimetatud alusel küll esitada, kui on alust arvata andmete olemasolu (milline alus TPSKS sätete alusel vastustajal kahtlemata oli), kuid kui isik selgitab, et ta dokumente ei säilitanud vaatamata 8 sellise kohustuse olemasolule (sõltumata millisest seadusest see kohustus tuleneb, sh TPSKSst või RMPS-st), siis ei saa neid dokumente enam sunniraha rakendamise kaudu jätkuvalt nõuda. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sunnivahendi rakendamist ei käsitata ATSS § 3 lg-st 2 tulenevalt karistusena, vaid sunniraha võib rakendada üksnes ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (HMS § 107 lg 2, ATSS § 3 lg‑d 2 ja 3; Riigikohtu 22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Sunnivahend peab täitma oma eesmärki kohustuse täitmise tagajana ning olema proportsionaalne (ATSS § 3 lg 3). Käesolevalt ei täida sunnivahend enam oma eesmärki kohustuse täitmise tagajana. Kaebaja on sõnaselgelt vastustajale selgitanud nii korduvates vaidemenetlustes kui eelviidatud selgituses, et ta ei saa tagantjärgi seemnete päritolu kindlaks teha, sest arvet seemnete üleandmisel ei vormistatud ning seemnete pakendeid ja saatelehte ei säilitatud. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja sundida kaebajat sunniraha rakendamisega esitama neid andmeid, mille suhtes ta on juba selgitanud, et vastavad andmed tal puuduvad (seda isegi juhul, kui vastustajal esineb kahtlus nende väidete õigsuses). Kohus osundab, et kaebaja ei saa käesolevalt tõendada negatiivset asjaolu ehk asjaolu, et teave ja dokumendid puuduvad. Kaebaja on ise kinnitanud, et on dokumendid hävitanud, kuigi ta vastavalt TPSKS sätetele oli kohustatud need säilitama. Ka on kaebaja väitnud seemnete allika kohta teabe puudumist, mis tähendab, et kaebaja ei saa väidetavalt ka andmeid taastada. Seega, vastustaja pidanuks kaebaja selgituste põhjal otsustama oma edasise tegevuse ja võimalike teiste menetluste läbiviimise vajaduse, mitte nõudma väidetult puuduvat ja hävitatud teavet enam sunniraha rakendamise kaudu. Kohus märgib, et ettekirjutuse täitmine peab olema objektiivselt võimalik ning sunniraha rakendamise eesmärk on ettekirjutuse täitmise tagamine. Kui kaebaja on teatanud, et tal puudub ettekirjutuses nõutud teave ja ta on selle ise hävitanud, siis pidanuks vastustajale olema selge, et ettekirjutuse täitmine ei ole kaebaja poolt enamas ulatuses kaebaja väidetest lähtuvalt võimalik, st kaebaja ei saa seemnete sisseostu saatelehte ja seemnete pakendeid esitada nende jäätmekäitlusesse saatmise tõttu. Sellises olukorras sunni rakendamine oma eesmärki täita ei saa, see ei ole ka proportsionaalne ning sunni rakendamise alus on ära langenud. Kaebaja esitas 15.04.2019 selgituse ka seemnete päritolu kohta, väites, et seemned tõi saadetisena kohale keegi autojuht ja kaebaja külvas seemned, kuid saateleht läks jäätmekäitlusesse. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et seemnete allika kohta teave temal puudub ja seetõttu ei ole võimalik ka andmeid taastada. Sellega on kaebaja sisuliselt väitnud, et tal ei ole võimalik enam kindlaks saatelehel või seemnete pakenditel olnud andmeid. Et vastustajale see info jääb ebapiisavaks, ei väära kuidagi asjaolu, et kaebaja on selgitanud, et tal rohkem teavet anda ei ole. Ettekirjutuse kohaselt oli selle eesmärk tuvastada kaebaja poolt TPSKS-ga kehtestatud seemnete turustamise nõuete täitmine kaebaja poolt. Kohtumenetluses on vastustaja täpsustanud eesmärgina ka vajaduse kontrollida, kas mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtetele turustatud seeme vastab mahepõllumajandusele kehtestatud nõuetele. Et kaebaja pole suutnud tegelikult ettekirjutuse menetluses seemnete turustamise nõuete täitmist tõendada, milline kohustus tulenevalt TPSKS § 104 lg 1 ja § 107 lg 1 sätetest lasubki turustajal, siis pidanuks vastustaja kaebaja selgitusi arvestades nentima TPSKS kohustuste rikkumist ja otsustama lähtuvalt edasised tegevused (sh otsustama millised järgnevad menetlused või toimingud on kaebaja või teiste isikute suhtes vajalikud läbi viia, sh nt TPSKS §-s 124 sätestatud väärteo menetlused nõuetele mittevastava seemnematerjali turustamise eest või vajadusel täiendava ettekirjutuse tegemine kaebajalt või teistelt ettevõtetelt muude andmete saamiseks). Kui vastustaja peab vajalikuks saada seni esitatud andmete pinnalt muid ettekirjutuses nimetamata andmeid (sh et kaebaja täpsustaks nt mahepõllumajanduslike ettevõtetega või muude asjasse 9 puutuvate isikutega suuliselt või muus vormis sõlmitud kõigi kokkulepete sisu), siis on vastustajal võimalik teha uus ettekirjutus. Ka ettekirjutuse täitmise tagamine konkreetselt dokumentide esitamise kohutuse suhtes ei ole lubatav jätkuva sunniraha rakendamise kaudu, kui isik on põhjendanud ja selgitanud dokumentide ja teabe puudumist dokumentide hävitamise tõttu. Sellega peab olema vastustajale selge, et edasise haldussunni kohaldamisel ei ole mingisugust eesmärki. Kohus ei õigusta kaebaja poolt dokumentide hävitamist, kuid märgib, et haldussund sellises olukorras ei toimi ega saa viia ka ettekirjutuse eesmärgini. Kohus märgib, et vajadusel edasiste menetluste algatamise/avalduste esitamise või muude toimingute tegemise otsustab vastustaja. Eeltoodut kokku võttes kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendatud ning Põllumajandusameti 22.04.2019 sunniraha määramise teatis nr 2.2-11/25036-3 tuleb tunnistada õigusvastaseks. Ühtlasi keelab kohus Põllumajandusameti 22.04.2019 sunniraha määramise teatise nr 2.2-11/25036-3 alusel sunniraha rakendamise OÜ NIITER suhtes.

§ 108lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus tehti vastustaja kahjuks. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109

lg 11 kohaselt on menetluskulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja esitas 17.10.2019 menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude arved ning on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kogusummas 435 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivust summas 15 eurot ning õigusabikuludest summas 420 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule arve nr 190057 summas 210 eurot ja näidanud arve alusel osutatud õigusabi toimingutena materjalidega tutvumine, analüüs, arutelu kliendiga, kaebuse ettevalmistamine ja esitamine– ajamahuga 2,5 h. Samuti on esitanud kaebaja kohtule arve nr 190076 summas 210 eurot ja näidanud arve alusel osutatud õigusabi toimingutena tutvumine vastustaja vastusega, analüüs 0,5h, arutelu kliendiga 0,5h, osalemine kohtuistungil 21.

1. 1,5 h - kokku 2,5 h. Kaebajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 70 eurot tund (koos käibemaksuga 84 eurot tund). 18.12.2019 on kaebaja esitanud kohtule täiendava 01.12.2019 õigusabikulu arve nr 190087 summas 168 eurot, millel on õigusabi toiminguna märgitud vastuse koostamine kohtule 18.12, juriidiline konsultatsioon 2 tundi. Seega nõuab kaebaja õigusabikulude tasumist kogusummas 603 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuistungil osalemise ajakulu 1,5 tundi. Vastavalt 21.10.2019 kohtuistungi protokollile algas kohtuistung 11:01 ja lõppes 12:
2. Seega on põhjendatud kohtuistungil osalemise ajakulu 1 tunni eest. Muude kuludokumentidel näidatud toimingute ajakulu on kohtule esitatud dokumentide mahtu ja asja sisu arvestades põhjendatud. Seega on põhjendatud menetluskulu summas 561 eurot. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu kogusummas summas 576 eurot, sh kulud õigusabile summas 561 eurot ja riigilõiv summas 15 eurot. Kaebajal tuleb vastustajale teatada andmed, mille alusel saab vastustaja kulud hüvitada. /digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik 10 11