Obsah (8)

§ 155§ 38§ 45§ 121§ 151§ 43§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-662 Haldusasi XX ja YY kaebus tunnistada Saue valla tegevus

§ 155lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus võttis 18.04.2019 määrusega menetlusse XX ja YY kaebuse tunnistada Saue valla tegevus ja tegevusetus ebaseaduslikuks ning kohustada Saue valda vastama XX ja YY 12.02.2019 avaldusele.
2. Vastustaja vastas kaebusele 20.05.
3. Vastustaja leidis, et kaebus on esitatud samasugustel asjaoludel ja analoogsete nõuetega nagu haldusasjas 3-17-
4. Vahepeal ei ole ilmnenud uusi asjaolusid. Kaebajate kohustamiskaebus on lubamatu, kuna selle ese on ära langenud enne kaebuse esitamist (vastustaja on kaebajate 12.02.2019 avaldusele vastanud). Uue ehitusjärelevalve auditi läbiviimise nõue on lubamatu, kuna sisuliselt on tegemist samas asjas uue kaebusega. Seetõttu tuleb kaebus jätta sisuliselt läbi vaatamata. Alternatiivselt leiab vastustaja, et kuna ehitusjärelevalve küsimus lahendati haldusasja nr 3-17-1138 raames ammendavalt, Tipivärava 5 hoone omanik on asunud teostama auditist nähtuvaid ehitustöid, vastustaja poolt läbi viidav ehitusjärelevalve on kestev ning kuna kaebajad ei ole esitanud tõendeid väidetava ohu hindamiseks ega tõendamiseks, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
5. Kaebajad esitasid 20.09.2019 kohtule täiendava avalduse (tl 33–34), milles paluvad esiteks välja nõuda vastustajalt dokumentide koopiad, mis tõendavad: 1) lintvundamendi, mis asetseb 3-19-662 aiamajade nr 4, nr 5 ja nr 6 piirkonnas, uuringuid, mõõdistusi, arvestusi, mille alusel vastustaja poolt oli koostatud ja kinnitatud aiamaja nr 5 rekonstrueerimise projekt ja väljastatud antud aiamaja ehitus- (rekonstrueerimis)luba; 2) aiamajade nr 4 ja nr 6 omanike kirjaliku nõusoleku olemasolu aiamaja nr 5 rekonstrueerimiseks vastustaja poolt koostatud ja kinnitatud projekti alusel; 3) aiamajade nr 4, nr 5 ja nr 6 piirkonnas pinnase, põhjavee uuringuid, mille alusel vastustaja poolt oli koostatud ja kinnitatud aiamaja nr 5 rekonstrueerimise projekt ja väljastatud antud aiamaja ehitus- (rekonstrueerimis)luba; 4) vastustaja poolt 06.2010 ehitusprojekti kinnitamise aeg ning aiamaja nr 5 omanikule aiamaja nr 5 rekonstrueerimiseks kinnitatud 06.2010 projekti (millesse olid tehtud muudatused
6. a) alusel loa väljastamise aeg. Samuti taotlevad kaebajad kohtuliku ekspertiisi määramist. Kaebajad on sõnastanud 14 küsimust eksperdile. Kuna kaebajate avaldusest nähtus, et kaebajad on pöördunud kompromissettepanekuga vastustaja poole, küsis kohus vastustaja kompromissettepanekule. 01.08.2019 seisukohta
7. Vastustaja vastas 07.10.2019, et ei nõustu kompromissettepanekuga. Vastustaja leiab, et tegemist ei ole kompromissiga, vaid kaebajate sooviga, et vastustaja võtaks vastutuse kõikide probleemide eest, mis kaebajatel Tipivärava AÜ aiamajade nr 4 ja 6 kasutusega on tekkinud, olenemata sellest, kas ja kes on kahju tekitanud. Kohalik omavalitsus ei saa võtta vastutust ega hüvitada kolmanda isiku poolt tekitatud kahjusid.
8. Kohus lõpetas 09.10.2019 määrusega haldusasja 3-19-662 menetluse nõudes kohustada Saue valda vastama XX ja YY 12.02.2019 avaldusele (resolutsiooni p 1). Kohus leidis, et Saue vald on kaebajate avaldusele vastanud. Kohus kohustas kaebajaid vastama kohtumääruse p-des 9-11 tõstatatud kohtu küsimustele hiljemalt 23.10.
9. Samuti kohustas kohus vastustajat esitama seisukoht kohtumääruse p-des 9-11 toodu kohta ning teave Tipivärava AÜ aiamaja nr 5 ehitamise hetkeseisu kohta hiljemalt 30.10.
10. Kohus märkis 09.10.2019 määruse p-des 9‒ 11 kokkuvõtvalt järgmist. 1) Kohus tõi juba 18.04.2019 määruses välja, et kaebus on küllaltki lühike ning ebaülevaatlik. Kaebuse eesmärgid ei olnud kohtu jaoks selged. Kaebajate 04.05.2019 avaldus ei kõrvaldanud kohtu jaoks seda ebaselgust. Tuvastamisnõude esitamine ei aita kaasa kaebajate rikutud õiguste taastamisele, sest see ei kõrvalda haldusaktide (ehitusluba, kasutusluba) õigusjõudu ega kompenseeri ega heasta toimunud õigusrikkumisi. Viimasel juhul võib eesmärgipärasteks nõueteks olla hüvitamis- või heastamiskaebuse esitamine. Neid nõudeid kaebajad ei ole esitanud. Tuvastamisnõude esitamiseks seab

aga täiendavad piirangud. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4).

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2).

Kohtule jäi ebaselgeks, mis on kaebajate esitatud tuvastamisnõude esitamise eesmärk ja seaduslik alus. 2) Kohus nägi kahte võimalikku lahendusteed. Esiteks on kaebajatel võimalik vaidlustada haldusaktid, mille alusel toimub ehitamine ja hoone kasutamine (ehitusluba või kasutusluba). Kui viidatud haldusaktid rikuvad naabrite õigusi, on võimalik viimastel neid vaidlustada (järgides kaebetähtaegasid). Teine võimalus on vaidlustada vastustaja tegevust ehitusjärelevalve teostamisel. Siin on aluseks ehitusseadustik ja korrakaitseseadus. Kui naabrid näevad, et ehitamine toimub kehtivaid õigusakte eirates ja/või naabritele ohtu tekitades, võivad naabrid pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega teostada ehitusjärelevalvet. Ehitusjärelevalve läbiviimisel on kohalikul omavalitsusel aga suur kaalutlusruum. Kohus ei saa siin ette kirjutada, kuidas ehitusjärelevalvet tuleb läbi viia või milliseid meetmeid tuleb tarvitusele võtta. Kaebuse esitamine võib olla põhjendatud siis, kui kohalik omavalitsus jääb 2 3-19-662 tegevusetuks, st jätab isikute taotlustele reageerimata või lõpetab põhjendamatult menetluse. Käesoleval juhul ei saa väita, et vastustaja oleks olnud tegevusetu. Käesolevas asjas ei ole võimalik selliselt menetlust läbi viia, nagu kaebajad seda soovivad. Kaebajad on esitanud asjassepuutumatuid ja menetlust tarbetult koormavaid taotlusi. 3) Kohus jagas vastustaja seisukohta, et kaebust ei ole teadaoleva info valguses võimalik ka ülejäänud nõuetes (st lisaks kohustamisnõudele vastata 12.02.2019 avaldusele) menetleda. Kohus ei näinud ka alust kohtuliku ekspertiisi tellimiseks, kuna kaebajatel ei ole mingeid takistusi tellida enda nimel ehituslik ekspertiis ja esitada selle tulemused vastustajale või kohtule. Kohtu arvates ei ole tuvastamisnõuete osas kaebuse menetlemine esitatud kujul põhjendatud ega eesmärgipärane. Kohus määras kaebajatele täiendava tähtaja kaebuse põhjendamiseks või esitatud kaebusest loobumiseks. 6. Saue vald vastas 09.10.2019 määrusele 30.10.2019. Kaebajad kohtunõuet ei täitnud. 7. Vastustaja nõustus oma 30.10.2019 vastuses 09.10.2019 kohtumääruse punktides 9-11 kohtu poolt esitatud seisukohtadega. 1) Kaebajate tähelepanu on korduvalt juhitud vajadusele täpsustada kaebust ja tuua välja oma selgelt väljendatud nõue. Kahjuks kaebajad seda teinud ei ole. Vastavalt

§ 121

lg 1 ple 2 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebajad ei ole 09.10.2019 kohtumääruse p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul kohtu poolt esitatud küsimustele vastanud ega kaebuses esinevaid puuduseid kõrvaldanud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kaebajaid esindab õigusteadmistega isik, tuleb kohtul kaebus selle esitajale

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

2) Saue Vallavalitsus on tellinud Finantsplaneerimise OÜ-lt Tipivärava AÜ nr 5 asuva hoone osas erakorralise auditi. Lähtuvalt auditis märgitud puudustest, tegi Saue Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik

1. juunil 2019 Kaasiku külas asuva Tipivärava AÜ nr 5 aiamaja omanikule ettekirjutuse nr 5-5/
2. Ettekirjutuse kohaselt tuli ZZ kõrvaldada hiljemalt
3. juuliks 2019 Täpivärava AÜ nr 5 asuval ehitisel tuvastatud puudused. Tipivärava AÜ nr 5 asuva ehitise omanikku hoiatati, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse tema suhtes ehitusseadustikus ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud korras asendustäitmist. Saue Vallavalitsuse ametnik kontrollis Tipivärava AÜ nr 5 asuva hoone osas tehtud ettekirjutuses sätestatud kohustuste täitmist. Vastustaja on seisukohal, et Tipivärava AÜ nr 5 hoone omaniku tegevus puuduste kõrvaldamisel ei ole olnud piisav. Arvestades eeltoodut peab Saue Vallavalitsus vajalikuks algatada asendustäitmise menetluse vastavalt ATSS-le. Hetkel on vastustajal pooleli asendustäitmise maksumuse väljaselgitamine. Asendustäitmise maksumuse selgumisel teavitatakse sellest ettekirjutuse adressaati ja juhul, kui adressaat ei ole jõudnud selleks ajaks hoonel olevaid puuduseid kõrvaldada, korraldab puuduste kõrvaldamise vastustaja asendustäitmise korras.
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.12.2019 määrusega kaebajate määruskaebuse Tallinna halduskohtu 09.10.2019 määrusele rahuldamata ning see jõustus edasi kaebamata. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast 3 3-19-662 kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 10. Kohus leiab, et kaebus tuleb

§ 151lg 1 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

Kohus on kahel korral juhtinud kaebajate tähelepanu vajadusele läbi mõelda ja esitada nõuded, mis aitaksid kaasa kaebajate eesmärkide täitmisele. Olukorras, kus peamise kaebuse nõude osas on menetlus lõppenud ning teiste nõuete osas ei ole kaebajad kaebust täpsustanud, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kaebus on ebaselge ning sellega ei ole võimalik saavutada kaebajate eesmärki. Enamik probleeme seondub kohtule nähtuvalt kaebajate naabri ebakvaliteetse ehitamisega tekitatud kahjudega. Sellisel juhul tuleb kaebajatel pöörduda hüvitamisnõudega naabri poole või esitada hüvitamisnõue vastustaja vastu. Seda pole kaebajad teinud. Kohtule ei nähtu, et tuvastusnõude esitamine oleks kaebajate õiguste kaitseks vajalik, mistõttu ei ole see

§ 45lg 2 kohaselt lubatav.

Kuna ehitusjärelevalve Tipivärava AÜ nr 5 hoone osas alles käib ning vastustaja järelevalve all toimub probleemide kõrvaldamine, ei ole kohtu hinnangul eesmärgipärane ega lubatav järelevalvemenetluse kohtulik kontroll, kuna see menetlus on alles pooleli. Puudub kindlus väitmaks, et kaebajate õigused jäävad kaitseta. Kohus on menetluse kestel kaebajate tähelepanu korduvalt juhtinud sellele, kuidas nad saavad efektiivselt oma õigusi kaitsta. Kaebajatel on esindajaks ka õigusteadmisi omav isik, mistõttu volitatud esindaja eelduslikult suudab kaebajatele selgitada seda, kuidas oma õigusi tuleb kaitsta. Kohus ei näe mõtet antud haldusasja menetlusega jätkata, kuna esitatud kujul ei võimalda kaebus kaebajate probleeme lahendada. Eesmärgipäratu oleks asuda täiendavaid selgitusi küsima, kuna kaebajad on jätnud 09.10.2019 kohtunõude täitmata. 11.

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

§ 108lg 4 kohaselt kannab kaebaja kohtukulud kaebuse läbi vaatamata jätmisel.

Kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele lähtuvalt

§ 104lg 5 p-st 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Laidvee kohtunik 4