2-20-125/36

2-20-125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-125 Tsiviilasi Alaealiste B.E, I.E ja M.E hagi M.I vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks Hagihind hagi esitamise seisuga B.Ei nõude osas 360 eurot I.E-I nõude osas 360 eurot M.E-Inõude osas 360 eurot Hagejad: I. alaealine B.E (isikukood XXXXXXXXXXX); II. alaealine I.E(isikukood XXXXXXXXXXX); III. alaealine M.E(isikukood XXXXXXXXXXX); Hagejate seaduslik esindaja (ema) M.D XXXXXXXXXXX) Kostja: M.I (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik (isikukood Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada B.Ei hagi osaliselt ning muuta Pärnu Maakohtu 06.11.2018 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-18-13491 märgitud elatise suurust alljärgnevalt: M.I kohustub alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuma B.Ei ülalpidamiseks igakuist elatist 180 eurot kuus kuni B.Ei täisealiseks saamiseni so kuni 08.01.
4. Rahuldada I.E-I hagi osaliselt ning muuta Pärnu Maakohtu 06.11.2018 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-18-13491 märgitud elatise suurust alljärgnevalt: M.I kohustub alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuma I.E-I ülalpidamiseks igakuist elatist 180 eurot kuus kuni I.E-I täisealiseks saamiseni so kuni 15.07.
6. Jätta rahuldamata M.E-Ihagi M.I vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 1 2-20-125 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue
8. Hagejad paluvad suurendada väljamõistetud elatise suurust, sest hagejad I ja II on haigestunud ning sellega seoses on suurenenud nende väljaminekud igas kuus nii ravile kui transpordile. Hagejad I ja II on haigestunud juveniilsesse artriiti. Hageja I haigestus 2018 aasta sügisest ja 2018/2019 õppeaastal puudus ta põhimõtteliselt pidevalt koolist ja oli kodus, kuna ta ei saanud liikuda. Juveniilne artriit on liigesehaigus, mis hõlmab kõiki liigeseid, neist ühte kõige rängemalt. Haigus tekitab valu ja häirib last kõndimisel ja muudes iga päevastes toimingutes. Selle haiguse tõttu jäi hageja I ka oma
9. klassi kordama. Hageja ema oli pisikese vennaga vanemapuhkusel ja sai tema eest hoolitseda, kuna sellises seisus laps vajab ka kõrvalist abi. Õnneks on hageja I suhtes haigus muutunud peale kurgumandli operatsiooni stabiilsemaks, laps saab käia nüüd koolis. Ravi on peal, kuid hagejaga I tuleb käia väga tihti raviarsti vastuvõtul (Tallinnas). Hageja I ei ole terve. Hageja II haigestus 2019 aasta oktoobris samasse haigusesse. Temaga on olukord sama, mis oli eelnevalt hagejaga I, kuid siiski raskemal kujul. Lasteaias ta enam käia ei saa, kuid kohatasu peab hageja II ema ikka maksma, et kohta hoida. Hageja II on hetkel emaga ning kahe väikevennaga kodune. Kostja II vajab samamoodi kõrvalist abi söömisel, WC-s käimisel, riietumisel ja liikumisel. Hommikul tuleb mul hagejat II toita ja seejärel ravim anda. Iga päevaselt ravim ei aita ja nii võib olla päevi, kus hageja II ise endaga hakkama ei saa ning peab kannatama valu. Tihti aitab hagejate ema teda süles viia ühest kohast teise. Hageja II sai süsti paremasse põlve ning veebruaris tuleb lapsega uuesti Tallinnasse arsti juurde minna. Kostja II suhtes ei ole teada, kuidas tema paranemine kulgeb. Laste haigestumisega seoses on oluliselt suurendanud väljaminekuid transpordiga Kuressaarest Tallinna ja sealt tagasi. Lisaks on ravimid, mida varasemalt polnud hagejatel I ja II tarvis võtta. Hagejad leiavad, et kostjal on võimalik teenida kuus vähemalt 1300-1400 eurot neto, kui ta ei oleks haiguslehel või palgata puhkusel. Kostja väide, et tal ei ole võimalik maksta ühele lapsele 200 eurot kuus ei pea paika, kui ta käiks korralikult tööl. Hagejad leiavad, et kostja on kodus haiguslehel väikese tütrega ja niisama palgata puhkusel seetõttu, et hagejatele jääks näha, et tema palk on väiksem kui ta tegelikult on võimeline teenima. Hagejad soovivad saada elatisraha kolme lapse peale kokku 600 eurot kuus (st 200 eurot lapse kohta) kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni lapsed käivad koolis. Kostja vastuväited
10. Pärnu Maakohtu 06.11.
11. a kohtumäärusega 2-18-13491 on kostja ja hagejate vahel sõlmitud elatise maksmise kompromiss, milles lepiti kokku igakuiselt maksta tulevas elatises 160 eurot hageja kohta kuni nende täisealiseks saamiseni. Eelmise elatise suuruse muutmise kohtuasja algatas kostja, kuivõrd kostja kasvatab ka
12. aastal sündinud N.E. Samal tasemel on ka kostja varanduslik ja majanduslik olukord, mis ei võimalda maksta elatist ja anda ülalpidamist kokku neljale lapsele suuremasulatuses. Elulised asjaolud on võrreldes eelmise kohtumenetlusega samad ning toimunud pole mingeid sisulisi muudatusi. Praegu kehtiva elatise kohtumääruse järgi maksab kostja hagejatele igakuiselt 480 eurot perioodilist elatist ning 50 eurot elatise võlgnevuseks, kokku 530 eurot kuus. Kostja sissetulek pole võrreldes eelmise kohtumenetlusega muutunud. Kostja peres on jätkuvalt suuremad kulutused ja arvete 2 2-20-125 maksmine kostja elukaaslase kanda, sest suur osa sissetulekust kulub elatisele. Üldine hinnatõus mõjutab sarnaselt hagejate perele ka kostja pere kulutusi - näiteks
13. aastast tõusis N.E-I lasteaia kohatasu. Jõudumööda püütakse teha ka remonti, sest korteris elab peale ühise lapse ka elukaaslase kaks last. Kuna N.E (2a.8k) on tihti haige, siis haiguslehel viibib temaga kostja, sest lapse ema kaotaks rahaliselt väga palju. Kostja on pakkunud hagejate emale ka, et võib vanemad lapsed võtta endale kasvatada, mis hagejate ema kulutusi vähendaks, kuid siiani pole hagejate ema sellega nõus olnud. Kostja 5-liikmelise pere kuludeks on korteri laenumakse 200 eurot kuus, kommunaalkulud keskmiselt 150 eurot kuus, elektrikulu 38 eurot, sidekulud 4 inimesele kokku 60 eurot, lasteaia kohatasu 60 eurot, transpordikulud tööle kostjal 22,75 eurot, elukaaslasel 50 eurot, toidukulu koos majapidamiskuludega 500 eurot, hügieenikulu 20 eurot, riided kuni 40 eurot inimesele, elatisraha hagejatele 480+50 eurot, vaba aja kulutused kuni 20 eurot inimesele. Kostja maksab hagejatele tekkinud elatise võlgnevust, mis on tänaseks
14. aastal 15 155,13 euroga võrreldes pisut, kuid mitte oluliselt vähenenud, jäädes 15 000 euro piiresse (12 500 eurot võlg ja 2500 eurot hagejate emale elatisabina makstu kui kostja oli töötu). Kokkuvõttes, kostja sissetulek ei ole piisav, et maksta hagejatele PKS § 101 lõikes 1 sätestatud suuruses elatist enese elementaarset toimetulekut kahjustamata ning hagejaga koos elava alaealise lapse kehvemasse olukorda sattumata. Hagejad on praeguses menetluses märkinud oma vältimatud kulutused miinimummääras nõutavast madalamaks ning teiseks on paljud kulutused ülepaisutatud ja kostja vaidleb seetõttu nendele vastu. Näiteks arvestades asjaolu, et hagejate peres elab kokku 8 inimest, siis pole selge, kuidas kujuneb ühe hageja eluasemekuluks 72 eurot kuus, kostja arvab, et eluasemekulud on pahatahtlikult märgitud tegelikest suuremaks ja on ka tõendamata. Hagejatega ei sõideta iga kuu Saaremaalt Tallinnasse arstile, vaid tegelikkuses ilmselt kord-paar aasta jooksul, seega on vajalik hagejate transpordikulu hagiavaldusse märgitud üleliia suure summana. Laste tervisekulud ei ole reaalses elus samuti ilmselt 25 eurot lapse kohta, kuna haigekassa kompenseerib tavaliselt enamuse lastele vajalikest ravimitest. Ilmselt ülepaisutatud on hagejate hügieenitarvete kulu 20 eurot hageja kohta – kostja peab mõistlikuks ja vajalikuks igakuiseks kuluks 5 eurot hageja kohta. Laste hariduskulud on samuti näidatud liiga suurena – kostja hinnangul on hageja I mõistlik koolikohustuse täitmisega kulu 15 eurot kuus, hagejal II lõppeb suvest lasteaiatasu ja sellega seoses kahaneb ka tema kulu haridusele. Igakuine hagejate riiete ja jalatsite kulu on märgitud 120 eurot hageja kohta, mis on põhjendamatult kõrge – kohtupraktikas on siiani peetud mõistlikuks lapse riidekuluks 40-50 eurot kuus, mis teeb kokku maksimaalselt 600 eurot aastas ja selle summa eest on võimalik lapsele osta nii suve kui ka talveriided. Hagejate seaduslikule esindajale laekub igakuiselt riigilt laste kasvatamiseks 820 eurot peretoetuseid. Kostja on seisukohal, et nii tema majanduslikku olukorda, ülalpeetavat alaealist ning hagejate emale laekuvaid peretoetuseid arvestades on põhjendatud elatise muutmata jätmine. Riiklike peretoetuste arvelt on võimalik kanda hagejate ülalpidamiskulusid, mille tulemusel on vanema enda rahaline panus hagejate vajaduste katmise osas väiksem. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et esitatud hagi tuleb hageja I ja II osas osaliselt rahuldada ning hageja III osas jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
15. Hagejad ja kostja on varasemalt kahel korral pöördunud kohtusse seoses elatise maksmisega. Esimesel juhul pöördusid kohtusse hagejad kostjalt elatise väljamõistmiseks, milline hagi rahuldati Pärnu Maakohtu 03.11.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-
16. Kohus mõistis kostjalt iga hageja kasuks välja elatise miinimummääras. Neli aastat hiljem, 10.09.2018, esitas kostja kohtule hagiavalduse väljamõistetud elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr 2-18-13491). 06.11.2018 3 2-20-125 määrusega kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille järgi tuli kostjal igale lapsele tasuda elatist 160 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Käesolevas asjas on kohtusse pöördunud hagejad, et elatis suurendada selliselt, et igale lapsele mõistetakse elatis välja 200 eurot kuus. Elatise suuruse muutmist on võimalik nõuda TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Selle sätte kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu
17. 10.
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 11). Seda seisukohta on täpsustatud 09.06.2017 otsuses asjas nr 3-2-1-35-
19. Riigikohus osundas, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Poolte vahel sõlmitud kompromissis ei ole välja toodud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-1813491 06.11.2018 kohtulahendi tegemisel. 3.
20. Tsiviilasja nr 2-18-13491 toimikust nähtub, et kostja keskmine sissetulek oli ca 905 eurot kuus (Maksu- ja Tolliameti 01.10.2018 tõend, dtl 97). Kostja 4 liikmelise pere igakuised kulud olid hagiavalduse kohaselt ca 923 eurot. Hagejate ema varalise olukorra kohta võib esitatud tõendite pinnalt järeldada seda, et tema sissetulekuks oli 710 eurot peretoetus, 500 eurot vanemahüvitis, elatisraha 200 eurot (hagejate ema teise lapse eest), ebaregulaarsed maksed kohtutäiturilt kostja elatisvõlgnevuse katteks ning hagejate ema elukaaslase ülekanded toidukulutuste katteks. Laste osas eraldi kulusid välja toodud pole, kuid asja materjalidest nähtuvalt kulus pere toidule 700 eurot kuus, kütteks 120 eurot, üüriks keskmiselt 425 eurot kuus, sidekulude katteks keskmiselt 55 eurot kuus, järelmaksude katteks 118,30 eurot, lasteaia tasudeks 80 eurot ning lapse trenniks 25 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis saab kohus eeldada, et laste isa oli kompromissi sõlmimise ajal majanduslikult suuteline elatist kokkulepitud summas laste ülalpidamiseks tasuma ning kokkulepitud summa oli ka laste ülalpidamiseks piisav.
21. Järgnevalt tuleb kohtul analüüsida, kas hagejate poolt väljatoodud asjaolud on aluseks elatise suuruse muutmiseks, st kas mõni hagejate poolt väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt muutunud. Sealjuures peab kohus hindama asjaolude muutmist iga hageja osas eraldi (TsMS § 207 lg 2, Riigikohtu 09.06.2017 otsus asjas nr 32-1-35-17, p 14). 4.
22. Hageja I osas on hagiavalduses välja toodud, et ta haigestus 2018 sügiselt juveniilsesse artriiti, millega seonduvalt on lapse ülalpidamiskulud tõusnud võrreldes kompromissi sõlmimise ajahetkega. Kohtule esitatud ambulatoorsest epikriisist nähtub, et hagejal I on diagnoositud oligoartikulaarne noorte artriit. Anamneesist nähtuvalt on lapsel teostatud seoses haigusega alates 4 2-20-125 detsembrist 2018 erinevaid meditsiinilisi protseduure ning lapsele on määratud ravimid (tl 27-32). Hagis on välja toodud, et suurenenud on kulud ravimitele ning transpordile, sest lapsega peab käima Tallinnas arsti juures. Kohtu hinnangul on hageja I osas õigustatud elatise suurendamise hagi esitamine, sest muutunud on hageja I tervislik seisund võrreldes kompromissi sõlmimise ajahetkega. On usutav, et lapse haigestumise tagajärjel kasvavad tema ülalpidamiskulud. Hageja I ema on palunud elatist suurendada 40 euro võrra, et katta tekkinud kulud. 4.
23. Hageja II osas on hagiavalduses välja toodud, et ta haigestus 2019 aasta oktoobris juveniilsesse artriiti, millega seonduvalt on lapse ülalpidamiskulud tõusnud võrreldes kompromissi sõlmimise ajahetkega. Kohtule esitatud ambulatoorsest epikriisist nähtub, et hagejal II on diagnoositud oligoartikulaarne noorte artriit. Anamneesist nähtub, et esimene tervisega seotud kaebus ilmses novembris 2019 (tl 33-36) ning lapsele on määratud raviks retseptiravim. Kohtu hinnangul on hageja II osas õigustatud elatise suurendamise hagi esitamine, sest muutunud on hageja II tervislik seisund võrreldes kompromissi sõlmimise ajahetkega. On usutav, et lapse haigestumise tagajärjel kasvavad tema ülalpidamiskulud. Hageja II ema on palunud elatist suurendada 40 euro võrra, et katta tekkinud kulud. 4.
24. Hageja III osas pole hagiavalduses välja toodud konkreetseid asjaolusid, mis oleksid muutunud võrreldes kompromissi kinnitamise ajahetkega. Kohus märgib, et hagejate ja kostja vahel sõlmiti kompromissi 2018 novembris ning elatise suurendamise hagi on kohtule esitatud 1 aasta ning 1 kuu hiljem. Nagu kohus eelnevalt osundas, siis käesoleva asja lahendamisel lähtub kohus eeldusest, et kompromissina kokkulepitud summa pidi olema lapse ülalpidamiseks piisav. Hageja III osas pole kohtu ette toodud veenvaid asjaolusid, millest nähtuks, et hageja III osas on sedavõrd lühikese aja jooksul ülalpidamiskulud tõusnud. Seetõttu jääb hageja III osas esitatud hagiavaldus rahuldamata.
25. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 5.
26. Kostja on seisukohal, et tal puudub varaline võimekus hagejatele rohkemas ulatuses elatist anda, sest tema majanduslik olukord pole muutunud. Samuti toob kostja välja, et tal on ka teine ülalpeetav laps, kellele poleks tal võimalik enam elatise suurendamise korral ülalpidamist tagada. Maksu- ja Tolliameti 13.04.2020 tõendi kohaselt on kostja keskmine sissetulek ca 1000 eurot kuus (tl 80). Seega teenib kostja iga kuus keskmiselt 100 eurot rohkem võrreldes kompromissi kinnitamise hetkega. Kostja tasub iga kuu hagejate ülalpidamiseks 480 eurot ning elatisvõlgnevuse katteks 55,12 eurot (tl 60). Seega jääb kostjal pärast praeguse elatise tasumist igal kuul kätte 464,88 eurot. Nendest vahenditest peab kostja pidama üleval enda ning oma teise alaealise lapse, kes temaga koos elab. 5 2-20-125 Kohus on palunud kahel korral kostjal välja tuua enda teise lapse ülalpidamiskulud (25.02.2020 kohtunõue ja 25.03.2020 kohtunõue), kuid eraldi kulusid kostja kohtule välja toonud pole. Samas on kostja osundanud, et nende pere on 5-liikmeline (kostja, tema elukaaslane, nende ühine laps ning elukaaslase 2 last). Pere igakuiste kulude osas on kostja osundanud, et need on 1300,75 eurot (hagivastuse p 2.7). Jagades igakuised kulud kõigi pereliikmete vahel, teeb see iga pereliikme kuluks 260,15 eurot. Seega on kostja enda igakuised ülalpidamiskulud 260,15 eurot ning kostjaga koos elava alaealise lapse kulud kostjale langevas osas ca 130 eurot (260,15/2). Kohus märgib täiendavalt, et kostjal ei lasu kohustust enda elukaaslase lapsi ülal pidada, mistõttu ei arvesta kohus neid kulusid kostja igakuiste kulutuste hulka. Kokku kulub kostjal lapse ja enda ülalpidamiseks seega umbes 390 eurot kuus. Kohtule arusaadavalt on nii hageja I kui hageja II igakuised kulud suurenenud nende haigestumise tõttu 80 euro võrra, millises ulatuses soovib hagejate ema elatise suurendamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud elatise suurendamine mõlema lapse osas 20 euro ulatuses, sest poole suurenenud kulutustest peab kandma laste ema. Elatise suurendamist ei välista kostja majanduslik olukord, sest kohtu hinnangul jääb kostjale pärast enda ja temaga koos elava lapse ülalpidamist kätte piisavalt vabu rahalisi vahendeid, mille arvelt suurendatud ulatuses elatist tasuda (1000-480-55,12-390). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Pärnu Maakohtu 06.11.2018 määrust tuleb muuta selliselt, et kostjalt tuleb välja mõista hageja I kasuks elatis igakuiselt summas 180 eurot ning hageja II kasuks tuleb välja mõista elatis igakuiselt summas 180 eurot. Kuivõrd hagejad on soovinud, et elatise suurenemine seotakse kohtuotsuse jõustumisega, siis mõistab kohus suurenenud elatise välja alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud
27. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 6