← Eesti

1-16-9171/1411

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS 1-16-9171

  1. juuni 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Jevgeni Medunitsa vahistuse elektroonilise valvega asendamata jätmine Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Jevgeni Medunitsa kaitsjad vandeadvokaat Küllike Namm ja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Teised määruskaebemenetluse Taavi Pern pooled
  4. mai 2020, kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. märtsi
  9. a määrus.
  10. Teha uus määrus, millega asendada Jevgeni Medunitsa vahistus kohustusega alluda elektroonilisele valvele aadressil Xxxx XX/X-XXX, Tallinn.
  11. Määruskaebus rahuldada.
  12. Mõista Eesti Vabariigilt Jevgeni Medunitsa kasuks välja 350 eurot (sh käibemaks) Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Menetluse varasem käik
  13. Harju Maakohtu
  14. detsembri
  15. a määrusega kohaldati Jevgeni Medunitsale tõkendina vahistamist. Ta peeti kinni
  16. detsembril 2015 ja ta viibib sellest ajast alates vahi all. Kohtu alla anti J. Medunitsa
  17. oktoobril
  19. J. Medunitsale on esitatud süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 256 lg 1 ja § 184 lg 21 järgi. Kokkuvõtlikult süüdistatakse J. Medunitsat selles, et ta lõi koos eeluurimisel tuvastamata isikutega kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud suures koguses narkootilise aine käitlemisele. Kuritegelik ühendus tegeles hašiši salakaubaveoga Hispaaniast Venemaale. J. Medunitsa ülesannete hulka kuulus transiidi korraldamine ja ühendusse isikute värbamine.
  20. Harju Maakohus kontrollis kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 275 lg 2 alusel J. Medunitsa vahistuse põhjendatust kohtumenetluses
  21. detsembril 2016,
  22. mail ja
  23. novembril 2017,
  24. juunil ja
  25. detsembril 2018 ning
  26. juunil ja
  27. novembril
  28. Kohus hindas vahistust jätkuvalt põhjendatuks.
  30. novembril 2019 esitas süüdistatava kaitsja kohtule taotluse asendada vahistamine elektroonilise valvega. Maakohtu määrus
  31. Harju Maakohtu
  32. veebruari
  33. a määrusega jäeti taotlus tõkendi asendamiseks rahuldamata. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised. 1-16-9171 5.
  34. J. Medunitsa vahistus on jätkuvalt põhjendatud. Süüdistatava kuritegelik potentsiaal on märkimisväärne tulenevalt tema pikaajalisest tegutsemisest kuritegeliku ühenduse hierarhia tipus. Elektroonilise valve tingimustes võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Sealhulgas ei saa välistada ka õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Kaitsja on esitanud taotluse täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks. Olukorras, kus kõiki isikuid ei ole kohtumenetluses üle kuulatud, tuleb välistada igasugune võimalus nende mõjutamiseks. 5.
  35. Samuti on oht, et J. Medunitsa hakkab menetlusest kõrvale hoidma. Tal on sidemed Hispaanias ja Venemaal. Kuna kohus ei ole saanud tõenditega tutvuda, oleks ennatlik hinnata, kas elektrooniline valve võiks olla selle ohu minimeerimiseks piisav. 5.
  36. Ehkki süüdistatav on viibinud vahi all pikka aega, ei ole selle mõistlikkuse piiri veel ületatud. Kohtumenetlust on toimetatud piisavalt intensiivselt. Arvesse tuleb võtta menetletava kriminaalasja eripära – tegemist on hästi organiseeritud kuritegeliku ühenduse tegevusega, mida iseloomustab piiriülesus ning läbimõeldud ja süstemaatiline tegutsemine. Arvestades paika pandud istungite ajagraafikut, on asjas võimalik lahendini jõuda mõistliku aja jooksul. Määruskaebus
  37. Maakohtu määruse vaidlustasid J. Medunitsa kaitsjad, kes taotlesid määruse tühistamist ja vahistuse asendamist elektroonilise valvega. Ringkonnakohtu määrus
  38. Tallinna Ringkonnakohtu
  39. märtsi
  40. a määrusega jäeti maakohtu lahend muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus märkis järgmist. 7.
  41. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et jätkuvalt on olemas J. Medunitsa vahi all pidamise eeldused – põhjendatud kuriteokahtlus ja vahistamisalus. Elektrooniline valve ei võimalda maandada J. Medunitsa isikust tulenevaid riske. Alust elektroonilise valve rakendamiseks ei anna ka asjaolu, et süüdistatav on viibinud pikka aega vahi all. Vahistuse kestust õigustavad erandlikud asjaolud: kaalukas avalik huvi, kriminaalasja mahukus (11 süüdistatavat) ja keerukus (kõrgetasemeline organiseeritus, piiriülesus, tõendamiseseme asjaolude tuvastamise eripära). Riigipoolseid olulisi eksimusi menetluse läbiviimisel ei esine ja prognoosi kohaselt on võimalik viia kohtupidamine aastaga lõpule. 7.
  42. Kohtumenetlus on oluliselt veninud seetõttu, et kriminaalasja arutamisega saadi alustada alles
  43. aasta alguses, kuna varasemad istungiajad kaitsjatele ei sobinud. Maakohus andis J. Medunitsa kohtu alla vähem kui aasta möödumisel tema vahi alla võtmisest ja kohus tegi kõik mõistlikult eeldatava, et arutamisega varem alustada. Kohtu pingutustele vaatamata algas kohtumenetlus alles ajal, kui süüdistatav oli vahi all viibinud juba üle kahe aasta. Kriminaalasja arutamise venimise on põhjustanud eelkõige eelistungil kokku lepitud tõendite uurimise viisist kõrvalekaldumine J. Medunitsa ja tema kaitsjate taotlusel. Lisaks on süüdistatav ja tema kaitsjad esitanud vähemalt neljal korral maakohtu kohtukoosseisu suhtes taandamistaotluse. Selline tegevus on olnud obstruktsionistlik. Teisisõnu on J. Medunitsa pikal vahistusel olnud kaalukaim roll süüdistataval endal ja tema kaitsjatel. Nii ei saa väita, et J. Medunitsa tuleks vabastada vahi alt ja panna elektroonilise valve alla, kuna on möödunud tema vahi all pidamise mõistlik aeg. Ringkonnakohus möönab, et kohati on ka kohtu tegevus olnud küsitav. Ennekõike puudutab see
  44. aasta kevadest kuni talveni toimunud menetluse juhtimist, mil kohtul puudus selge menetluslik plaan. Samas on Riigikohus andnud uuele kohtukoosseisule juhise toimetada menetlust edaspidi kindlakäelisemalt. 7.
  45. Üldjuhul on ulatuslikku liikumisvabaduse piirangut kohaldades ehk kohustades süüdistatavat viibima ööpäev läbi elukohas, kasutades seejuures GPS-seadet, võimalik kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu minimeerida. Praeguses asjas on tuvastatud, et J. Medunitsale kuritegelikus ühenduses allunud S. Kuznetsovi valdusest leiti seadeldis, mis võimaldas erinevaid signaale, sh GPSsignaali, segada. Seega kaasneks ka GPS-seadme rakendamisega oht, et J. Medunitsa võiks sellega manipuleerida ja liikumispiirangut vältida. Samuti ei võimalda elektrooniline valve piirata J. Medunitsa suhtlemist, sh võimalust anda kuritegeliku ühenduse liikmetele juhiseid ja korraldusi ning seeläbi kuritegude toimepanemist jätkata. 2

(5)1-16-9171 7.
  1. Süüdistuse asjaolud on erakordsed ja viitavad J. Medunitsa unikaalsele kuritegelikule potentsiaalile. Elektrooniline valve ei võimalda süüdistatava märkimisväärset kuritegelikku potentsiaali maandada, mistõttu on selle kohaldamine välistatud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. Ringkonnakohtu määruse vaidlustasid J. Medunitsa kaitsjad, kes taotlevad selle tühistamist ja asja tagastamist apellatsioonikohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsjad leiavad kaebuses ja selle täienduses järgmist. 8.
  3. Riigikohtu praktika kohaselt vahistamisaluse kaal aja jooksul väheneb ning kui isiku vahi all pidamise mõistlik aeg on ületatud, tuleb ta sõltumata vahistamisaluse olemasolust vabastada. Seega tõik, et eelnevatel kordadel on kohtud pidanud J. Medunitsa jätkuvat vahi all pidamist põhjendatuks, ei tähenda, et aja möödudes on see endiselt õigustatud. Eeltoodut arvesse võttes asus Riigikohus
  4. novembri
  5. a määruses seisukohale, et S. Kuznetsovi suhtes, kellele on samas kriminaalasjas samuti esitatud süüdistus KarS § 256 lg 1 ja § 184 lg 21 järgi, oli kätte jõudnud kriitiline piir, millest edasi ei saanud süüdistatava vahistust enam proportsionaalseks pidada. Samale seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus
  6. novembril 2019 J. Medunitsa kaassüüdistatava D. Uritskiy ning
  7. märtsil 2020 kaassüüdistatava R. Verenitši suhtes, vabastades isikud vahi alt ning kohaldades neile elektroonilist valvet. 8.
  8. J. Medunitsa vahi all viibitud aeg on pikk. Ringkonnakohus käsitles juba
  9. septembri
  10. a määruses S. Matini vahistuse jätkuvat põhjendatust kontrollides küsimust, kas kriminaalasjas vahistatud isikute kinnipidamise aega saab veel mõistlikuks pidada.
  11. detsembril 2018 tehtud määruses asus ringkonnakohus seisukohale, et S. Matini vahistuse mõistlik aeg on möödunud, ning asendas tema vahistuse elektroonilise valvega. S. Matini vahistamise asendamine näitas, et peagi tekib ka teiste süüdistatavate osas küsimus, ega nende vahi all pidamise mõistlik aeg ole möödunud. 8.
  12. Alusetu on ringkonnakohtu seisukoht, et J. Medunitsa vahistuse mõistlikkuse piir ei ole ületatud. Määruses puuduvad põhjendused selle kohta, miks kohtud hälbisid Riigikohtu
  13. novembri
  14. a määruses nr 1-16-9171/1206 väljendatud seisukohtadest. Sama süüdistuse saanud isikute ebavõrdset kohtlemist ei saa aktsepteerida. 8.
  15. Süüdistatavate kaitsjad ei ole põhjustanud ühegi istungi tühistamist ning kaitsjate tegevuses ei ole esinenud obstruktsionismi. Puudub kindlus, et aastaga jõutakse asja arutamise lõpuni.
  16. märtsil 2020 teavitas maakohus menetlusosalisi, et kriminaalasjas tühistati 12 istungit. Samuti valitseb riigis eriolukord. Seetõttu on süüdistatav tuleviku osas ebakindlas olukorras ning kohtumenetluse edasine kulg ei ole prognoositav. See suurendab vabadusõiguse riivet veelgi. J. Medunitsa vabastamisega kaasnev oht ei ole nii kaalukas, et õigustada tema jätkuvat vahi all pidamist. J. Medunitsa tuleb vahi alt vabastada ja kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet.
  17. Prokuratuur esitas kaebusele vastuse, milles leiab, et J. Medunitsa jätkuvat vahi all pidamist õigustavad erandlikud asjaolud. J. Medunitsast tulenev uute kuritegude toimepanemise oht pole vähimalgi määral vähenenud. Elektrooniline valve ei ole selle ohu maandamiseks piisav. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  18. KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires. Määruskaebuses ei vaidlustata kohtute järeldusi J. Medunitsa vahistamise aluste jätkuvast olemasolust. Kaitsjate hinnangul on J. Medunitsa vahistus veninud ebamõistlikult pikaks. Seega tuleb Riigikohtul hinnata, kas süüdistatavalt vabaduse võtmine on jätkuvalt proportsionaalne.
  19. Viimati tegeles Riigikohus vahistuse kestva põhjendatuse küsimusega, arutades J. Medunitsa kaassüüdistatava S. Kuznetsovi vahistuse põhjendatuse kontrolli menetluses esitatud kaebust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. novembri
  21. a määrus nr 1-16-9171/1206). Kolleegium selgitas koos viidetega varasematele lahenditele, et vahistamise puhul on kriminaalmenetluses tegemist põhiõiguste kõige intensiivsema riivega. Teisisõnu tähendab see, et isikut tohib pidada vahi all üksnes siis ja nii kaua, kui see on kriminaalmenetluse tagamiseks vältimatult vajalik. Erinevalt kohtueelsest menetlusest, kus KrMS § 1311 lg-st 1 tulenevalt on kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamise kestus üldjuhul piiratud tähtaegadega, ei ole kriminaalasja kohtuliku arutamise 3
(5)1-16-9171 staadiumis vahistamise kestus seadusega reguleeritud. Sellele vaatamata on Riigikohus toonitanud, et vahistuse proportsionaalsust tuleb mõõta ja hinnata ka kohtumenetluse ajal. Seega ei ole ka kriminaalasja kohtuliku arutamise staadiumis aktsepteeritav süüdistatava mistahes kestusega vahi all pidamine ning vahistamisaluse kaal väheneb aja jooksul.
  1. Vahistuse proportsionaalsust hinnates tuleb muu hulgas otsustada, kas vahistamisaluse olemasolule vaatamata ning arvestades riigi aktiivsust kriminaalmenetluse korraldamisel, ei ole pikaajalise vahistusega jõutud siiski sellise õigusriiklikult lubamatu valuläveni, millest alates on vabadusõiguse riive igal juhul välistatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a määrus nr 1-16-2411/677, p 22). Sellises olukorras peab kohus kaaluma isiku vahi all pidamise asendamist mõne kergemaliigilise tõkendiga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. veebruari
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-9-12, p 13 ning
  6. veebruari
  7. a määrus asjas nr 3-1-1-110-10, p-d 11 ja 15). Sellega seoses osutab kolleegium järgnevale.
  8. J. Medunitsa viibib vahi all alates
  9. detsembrist 2015, mil ta kohtueelses menetluses kinni peeti. Kohtu alla anti süüdistatav
  10. oktoobril
  11. Järelikult on J. Medunitsa kohtumenetluses vahi all olnud juba üle kolme ja poole aasta ja koos kohtueelses menetluses vahi all viibitud ajaga ületab tema vahistus nelja ja poolt aastat. Tegemist on isegi menetletava kriminaalasja eripära arvestades märkimisväärselt pika ajaga.
  12. Vaatamata kohtumenetluse mitmeaastasele kestusele ei ole asja sisulise arutamisega maakohtus kuigi kaugele jõutud. Kuni
  13. aasta lõpuni tegeles kohus kirjalike tõendite (sh jälitustoimingute protokollide) uurimisega, kuulas üle kolmandad isikud ja alustas prokuröri tunnistajate küsitlemist. Kaitsetunnistajate ja süüdistatavate ülekuulamiseni kohus ei jõudnudki ning detsembris 2019 jagati kriminaalasi seni asja menetlenud kohtuniku pensioneerumise tõttu uue kohtuniku menetlusse.
  14. jaanuaril 2020 peetud istungil määras kohtunik asja arutamise alguseks
  15. märtsi 2020 arvestusega, et istungeid peetakse igal nädalal teisipäevast neljapäevani. Istungiajad määrati kindlaks aasta lõpuni. Määratud ajal asja arutamisega riigis välja kuulutatud eriolukorra tõttu alustada ei saadud ja avaistung peeti
  16. mail
  18. Kolleegiumi hinnangul on J. Medunitsa vahistusaja mõistlikkuse piir ületatud. Ehkki kaitsjatel on olnud kohtumenetluse venimises vaieldamatult oma kaalukas osa (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  19. novembri
  20. a määrus nr 1-16-9171/1206, p-d 7.
  21. ja 14 ja käesoleva määruse p 7.2), siis menetluse niivõrd pika kestuse juures ei saa mingil juhul jaatada riigi parimat tegutsemist. Kriminaalasja arutamisega on praeguseks küll uuesti algust tehtud, kuid otsuseni jõudmise võimalik aeg pole isegi umbkaudselt selge. See omakorda tähendab, et J. Medunitsa vahistusaeg, mis on niigi ebamõistlikult pikk, pikeneks veel määramata aja võrra. Seetõttu tühistab kolleegium nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega asendab J. Medunitsa vahistuse elektroonilise valvega.
  22. Kaitsjad on taotlenud elektroonilise valve kohaldamist aadressile Xxxx XX/X-XXX, Tallinn. Tegemist on V. M-ile kuuluva korteriga. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakond on kontrollinud korteri vastavust elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja tunnistanud selle sobivaks.
  23. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 1371 lg-st 1, tühistab Riigikohus Harju Maakohtu
  24. veebruari
  25. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  26. märtsi
  27. a määruse ja teeb uue määruse, millega asendab J. Medunitsa vahistuse kohustusega alluda elektroonilisele valvele aadressil Xxxx XX/X-XXX, Tallinn. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  28. J. Medunitsa kaitsjad on esitanud taotluse määruskaebemenetluse kulude riigi kanda jätmiseks. Taotluse kohaselt kulus kaebuse koostamisele viis tundi. Õigusteenuse tunnihinnaks on 180 eurot (sh käibemaks). Kokku paluvad kaitsjad hüvitada 900 eurot (sh käibemaks). KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Võttes arvesse, et suures osas kattuvad kaebuse argumendid kaitsjate poolt varasemates kaebustes esitatutega, ei ole selline ajakulu põhjendatud. Samuti on taotletud tunnitasu ebamõistlikult suur. Kolleegium loeb mõistlikuks kaitsjatasuks määruskaebemenetluses 350 eurot (sh käibemaks) ja mõistab selle KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt J. Medunitsa kasuks välja. 4
(5)1-16-9171 (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.