← Eesti

2-19-20515/26

Obsah (6)§ 230§ 438§ 459§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20515 Tsiviilasi P. P.i ja M. P.i hagi A.

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (

§ 230

lg 3).

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada.

  1. Hagejad on esitanud kohtule nõude elatise saamiseks alates
  2. detsembrist 2019 kehtivas miinimummääras. Kohus on tuvastanud, et P. P. ja M. P. on G. P.i ja A. B. ühised lapsed. Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad G.P.iga ning on tema vahetul ülalpidamisel. Seetõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist perioodilise rahamaksmise teel. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka nt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
  5. PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse
  6. detsembri
  7. a määruse nr 117 järgi on
  8. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ½ on 270 eurot ning
  9. detsembri
  10. a määruse nr 115 järgi on
  11. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
  12. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendis nr 2-16-100215 selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu
  13. märtsi
  14. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18). Riigikohus on leidnud, et PKS § 102 lg 2 järgne mõjuv põhjus võib mh seisneda ka vanema halvas varalises seisundis (vt Riigikohtu
  15. juuni
  16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).
  17. Edasi märgib kohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (Riigikohtu
  18. veebruari
  19. a otsus tsiviilasjas nr 2-164

(7)2-19-20515 2343, p 13). Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10).
  3. Kostja selgitas kohtule eelistungil, et sai koondamisteate selle kohta, et ta on
  4. maist 2020 koondatud. Kohus tegi päringu Maksu- ja tolliametisse kostja sissetuleku kohta ning sellest nähtub, et
  5. aastal on kostja sissetulek olnud 427 eurot 50 senti kuus (tl 65). Kostja kontoväljavõttest ei nähtu, et kostjale laekuks muud tulu (tl 36-57). Kostja pangakontolt nähtub, et kostja on käinud regulaarselt Vene Föderatsioonis, kuid selle kohta selgitas kostja kohtule, et ta käib ostmas sealt soodsamalt ravimeid endale ja enda emale ning autot tankimas. Seetõttu leiab kohus, et Vene Föderatsiooni külastus ei ole pillav kulutus, kui kostjal on võimalik sealt saada ravimeid soodsamalt. Kostja ise selgitas eelistungile kohtule, et ta võttis 4000 eurot enda ema sõbrannalt laenu, et osta endale korter, sest kusagil on elada vaja. Sularaha sissemaksed kontole, mille kohta kohus küsis, oli kostja isalt jäänud raha, kuid seda praeguseks enam ei ole. Kaks korterit on tal seepärast, et ühes elab tema ema ja teises tema. Kohus ei sedastanud, et kostjal oleks varjatud sissetulekuallikaid või vara, mille arvelt ülalpidamist hagejate nõutud ulatuses tasuda. Kostjale kuulub küll kaks korterit, kuid põhjendatud ei ole sundida kostjat loobuma elatise tasumiseks enda eluasemest. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja siiski ei ole keeldunud elatise tasumisest, vaid pooltel on vaidlus elatise suuruse üle. Vaatamata kohtulahendi tegemise ajal kehtivale COVID-19 pandeemia leviku tõkestamiseks kehtivale piirangule, mis omakorda toob kaasa tööjõuturul raske olukorra, on kostjal kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada. Kohus selgitab väljamõistetava elatise suurust allpool.
  6. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kostja on tuginenud sellele, et tegelikkuses ei kulu laste ülalpidamiseks kuus 600 eurot lapse kohta (miinimumpalk + lapsetoetus), seega on kostja vastu vaielnud hagejate kuludele. Kuivõrd kostja on vaidlustanud elatise suuruse, tuli hagejatel kohtule esitada oma vajaduste suurus (vt selle kohta Riigikohtu
  7. veebruari
  8. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14). Hagejad on oma vajaduste suurust kirjeldanud
  9. märtsi
  10. a menetlusdokumendis (tl 26) ning esitanud tõendid Eesti Energia AS-le elektrienergia eest tasumise kohta (tl 30), lasteaiatasu kohta (tl 31), Tele 2 Eesti AS-le tasumise kohta (tl 32).
  11. Kohtul on võimalik PKS § 102 lg 2 alusel vähendada elatise suurust kostja taotlusel. Kostja on sellekohase taotluse esitanud. PKS § 102 lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, st kohtu kaalutlusotsus. Kohus leiab, et kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistetav 175 eurot kuus on mõistlik ja vastab üldisele arusaamale laste vajaduste kohta. Lisaks kostja tasutavale elatisele arvestab kohus ka kostja nõudel hagejatele tasutava lapsetoetusega (pool 60 eurost), ehk sellisel juhul on kostja panus kummagi hageja kohta 205 eurot kuus. See summa vastab hagejate esindaja soovitule kohtueelistungil. 5
(7)2-19-20515
  1. Kohus selgitab, et Riigikohus on mitmel korral märkinud oma lahendites, et seadusandja peaks kaaluma elatise alamäära vähendamist. Nii on näiteks
  2. märtsi
  3. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p-s 14 Riigikohus märkinud: „Seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava osa isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 2) ning vaid väikse osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).“ Samuti on Riigikohus
  4. juuni
  5. a lahendis tsiviilasja nr 3-2-1-35-17, p-s 30 märkinud: „Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE
  6. a uuring).“ Seega on kohtuvõim juhtinud seadusandja tähelepanu sellele, et kehtiv elatise regulatsioon vajab muutmist. Riigikohus on hinnanud ka elatise suuruse kindlaksmääramise sätte põhiseadusevastasust ning märkinud
  7. veebruari
  8. a lahendis tsiviilasjas nr 2-15-15909: „Kolleegium ei kahtle, et PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
  9. detsembri 2015 määrus nr 139 töötasu alammäära kohta on põhiseadusega kooskõlas. Kolleegium selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid kohtul on PKS § 102 lg 2 kohaselt võimalus vähendada mõjuval põhjusel elatist alla miinimummäära. Kuna kohtul on võimalik diskretsiooniõigust kasutades mõista välja elatis alla miinimummäära eeldusel, et pool tõendab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud, ei näe kolleegium vastuolu põhiseadusega.“ Seega on kohtupraktikas tõusetunud ka küsimus, kas nimetatud regulatsioon on põhiseadusega kooskõlas ning Riigikohtu hinnangul on regulatsioon põhiseadusega kooskõlas, kuivõrd võimaldab kohtul kasutades diskretsiooniõigust mõista elatis välja ka alla miinimummäära.
  10. Kohus on seisukohal, et seaduses sätestatud elatise suuruse regulatsioon, mille kohaselt kulub lapsele ühes kuus miinimumpalk, millele lisandub ka veel riiklik lapsetoetus, ei vasta üldisele arusaamale lastega perede kulutuste kohta. RAKE
  11. aasta veebruaris valminud uuringu kohaselt oleks uus miinimumelatis
  12. aasta lõpu seisuga 172 eurot kuus, so 343 eurot kokku lapsele. Uuring on leitav: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/miinimumelatis_lopparuanne.pdf. Seetõttu on kohtu väljamõistetav 175 eurot lapse kohta vastavuses laste vajadustega.
  13. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 6
(7)2-19-20515 21. Kohus selgitab, et

§ 459

alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus 22.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 23. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik jätta on menetluskulud poolte endi kanda. Isegi kui arutleda selliselt, et kohus rahuldas hagi ulatuses, millele tugines kostja, ei ole elatise nõuetes üldjuhul põhjendatud jätta menetluskulud alaealiste laste kanda. 24. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.