lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on E M hagi A Z vastu isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes. 27.05.2020 kohtuistungil sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kostja tasub hagejale igakuiselt 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 68% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Kostja sissetulek ning kostja enda elamiskulude suurus ei võimalda kostjal suuremat elatist hagejale maksta. Kostjal on hagi esitamisest kuni tänase päevani tekkinud ka elatise võlg, mida kostja ei suuda korraga tasuda. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub igakuiselt 50 eurot, et oma tekkinud võlgnevus likvideerida. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Tulenevalt
on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega määrab kohus, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber- Kivisoo kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.