TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-883 Määruse kuupäev 20. mai 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Igor Abdulajevi (Abdulajev) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks eemaldada menüüst asuu j

) § 47 lg 1, kuna asuus ja kalaseljankas on liiga suur maitseainete sisaldus tomatipasta ja marineeritud kurkidest tulenevalt. Kaebaja peab maitseainete kasutamist ebaprofessionaalseks ja kahjulikuks. Ühtlasi palus kaebaja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kaebaja avalduste tõlkimiseks.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul on vaidlustatud Tartu Vangla
2. märtsi
3. a vastus nr 6-43/407-2 toiming, millega keelduti kaebaja soovitud toimingu sooritamisest, s.t menüüst asuu ja kalaseljanka eemaldamisest. Kuna HKMS § 37 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik tühistada Tartu Vangla
4. märtsi
5. a vastust nr 6-43/407-2, saaks kaebaja oma eesmärgi saavutada kohustamiskaebuse esitamise kaudu. Kaebaja on küll vaidluse alla seadnud ka vaide tagastamise otsuse õiguspärasuse, kuid kaebusest ei ole välja loetav kaebaja mistahes soov vaidlustada nimetatud otsust vangla keeldumisest eraldiseisvalt. Seega tõlgendab kohus, et I. Abdulajevi on praeguses asjas esitanud kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks eemaldada menüüst asuu ja kalaseljanka.
6. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 11

lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Olukorras, kus kaebaja vaie on tagastatud, on kaebuse esitamine kohtule lubatav üksnes siis, kui vaie on tagastatud ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrus nr 3-3-1-30-12, p 18;
4. septembri
5. a määrus nr 3-18-32, p 10). Seega peab kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel hindama, kas Tartu Vangla
6. aprilli
7. a otsusega nr 1-11/234-2 kaebaja vaide tagastamine oli õiguspärane. 9.

§ 47

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst (

§ 47

lg 2).

§ 47

lg 3 kohaselt kindlustatakse arsti ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid. Sotsiaalministri

1. detsembri
2. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (määrus nr 150) järgi lähtutakse kinnipeetava toitlustamisel temaööpäevasest toiduenergiavajadusest, terviseseisundist, elanikkonna üldistest toitumistavadest ning võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavadest (määruse nr 150 § 1 lg 4). Sama määruse § 1 lg 5 kohaselt kindlustatakse tervishoiutöötaja ettekirjutusel erivajadustega kinnipeetava dieettoitlustamine või antakse tavalisele toidunormile lisaks igapäevast lisatoitu.
3. Kuivõrd kaebaja ei ole vanglale esitatud pöördumises välja toonud asjaolu, et ta vajaks dieettoitlustamist, tavalisele toidunormile lisaks igapäevast lisatoitu või tema religiooni toitumistavad ei luba asuud ega kalaseljankat süüa, puudub alus kaebajat toitlustada erimenüü alusel. Et määrusega ega ühegi teise õigusaktiga ega -normiga ei nähta ette, milliseid maitseaineid tuleb toidu tegemisel vältida, ning kaebaja ei ole vanglale esitatud taotluses ka väitnud, et asuu ja kalaseljanka pakkumisel jääksid tal vajalikud toitained saamata, nõustub kohus, et kaebajal puudub õigus taotleda menüüs muudatuste tegemist.
4. HMS § 71 lg 1 kohaselt isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Kuna kaebajal puudus õigus nõuda menüüs muudatuste tegemist, s.t vangla ei saanud kaebaja õigusi menüüst asuu ja kalaseljanka eemaldamata jätmisega rikkuda, on vangla õiguspäraselt kaebaja vaide HMS § 79 lg 1 p 1 alusel tagastanud vaideõiguse puutumise tõttu. Olukorras, kus kaebajal tekivad pakutud toidust kõrvetised, on võimalik väljastada vastav ravim (vt vangla
5. märtsi
6. a vastuses nr 6-43/407-2 toodud selgitus).
7. Seega ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kohus tagastab I. Abdulajevi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 2
8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise taotluse osas (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3