← Eesti

4-20-2253/15

Obsah (19)§ 63§ 68§ 66§ 83§ 2§ 16§ 32§ 29§ 30§ 15§ 18§ 47§ 48§ 56§ 57§ 60§ 424§ 4231§ 85

4-20-2253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2020, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2253 (233020001952) Väärteoprotokolli number AB1509914

§ 63

lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistada Maksim Ananjevit toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, s.o liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi arestiga 19 (üheksateist) päeva.

§ 68

lg 2 alusel arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 09.05.2020 kell 00:07 kuni 10.05.2020 kell 00:07, s.o 1 (üks) päev. Vabastada Maksim Ananjev VTMS § 44 lg 4 alusel kinnipidamiselt pärast kohtuotsuse kuulutamist. Ärakandmisele kuulub veel 18 (kaheksateist) päeva aresti.

§ 66

lg 1 alusel määrata, et Maksim Ananjevil on õigus kanda ülejäänud 18 (kaheksateist) päeva aresti ositi, 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris – Vahtra 3, Narva. Aresti kandmisele tuleb ilmuda 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Korraga ärakantava aresti kestus on minimaalselt 2 (kaks) päeva. Mitteilmumise korral kohaldada Maksim Ananjevi suhtes sundtoomist arestimajja karistuse kandmisele. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Maksim Ananjevile kuuluv mootorsõiduk BMW 530D, reg-märgiga XXX, VIN-kood XXX. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 11.05.

  1. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 01.06.
  2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe, andes selle kohta allkirja kohtuotsuse lõpposale. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Menetluse käik
  3. Väärteoprotokollis AB1509914 (tl 3) oleva väärteo kirjelduse kohaselt juhtis Maksim Ananjev, 09.05.2020 kell 00:07 Ida-Virumaal XXX mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,73 +/- 0,05 mg/l (seega oli mitte vähem kui 0,68 mg/l). Juht juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui tema juhtimisõigus kehtetuks on tunnistatud. Juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Seega pani menetlusalune isik toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 ning LKindlS § 81 järgi. 2
  4. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile (tl 4), peeti Maksim Ananjev kinni 09.05.2020 kell 00:07 VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel.
  5. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks koostades 09.05.2020 kohtualluvusse saatmise määruse (tl 30).
  6. Kohus kuulas 10.05.2020 toimunud kohtuistungil üle menetlusaluse isiku (tl 31 pöördel) ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: väärteoprotokolli (tl 3), isiku kinnipidamise protokolli (tl 4), VTMS §-st 19 tulenevate õiguste ja kohustuste tutvustamise kinnituslehe (tl 4 pöördel), indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 6), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos lugemi näiduga (tl 7-8), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 09.05.2020 (tl 9), sõiduki teisaldamise akti (tl 10), VTMS §-st 19 tulenevate õiguste ja kohustuste tutvustamise kinnituslehe (tl 11), vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 13-17), tõendi 09.05.2020 (tl 18), Maateeameti eteenindusest väljavõtte mootorsõiduki XXX (reg nr XXX) kohta (tl 19-20), menetlusaluse isiku isikutunnistusest tehtud koopia (tl 21), Politsei- ja Piirivalveameti teatise 09.05.2020 (tl 22), Politseija Piirivalveameti 14.08.2019 otsuse (tl 23-25) ja tõendi 09.05.2020 koos väljatrükiga veebilehelt auto24.ee (tl 26-29).
  7. Kohtus ei olnud vaidlust tõendite, teo toimepanemise ega süüküsimuse üle. Ka nõustus menetlusalune isik Maksim Ananjev kohtuistungil talle kuuluva mootorsõiduki XXX (reg nr XXX) konfiskeerimisega. II Kohtu põhjendused 6.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

  1. Kohus, uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et Maksim Ananjev pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 224 lg 2, § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi ning teda tuleb selle eest karistada. Ka on põhjendatud konfiskeerida talle kuuluv mootorsõiduk XXX (reg nr XXX) kui tahtlike väärtegude toimepanemise vahend. Maksim Ananjevi poolt väärteo toimepanemine 09.05.2020, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi Väärteokoosseis: objektiivne koosseis
  2. Väärteoprotokollis heidetakse Maksim Ananjevile LS § 224 lg 2 alusel ette seda, et ta juhtis 09.05.2020 kell 00:07 Ida-Virumaal XXX mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,73 +/- 0,05 mg/l (seega oli mitte vähem kui 0,68 mg/l).
  3. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõiduki, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0, 20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0, 10 milligrammi või rohkem.
  4. Kohtuistungil Maksim Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta oli tarvitanud enne seda kui asus mootorsõidukit juhtima alkoholi. Ta jõi ära purgi õlut ja suvilas jõi 3 70 grammilist pitsi viina. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud.
  5. Lisaks menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad tema poolt mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku kinnipidamise protokoll (tl 4), mille kohaselt peeti 3 Maksim Ananjev kinni VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel 09.05.2020 kell 00:07 XXX. Tulenevalt indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 6) 09.05.2020 XXX allutati kontrollile Maksim Ananjev. Selle protokolli kohaselt kasutati indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 nr A418777 ning indikaatorvahendi reaktsiooni näiduks oli 0,82 mg/l. Seda, et Maksim Ananjev juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas juhile keelatud seisundis tõendab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos selle lisaks oleva lugemi näiduga (tl 7-8), mille kohaselt kontrollile allutatud isikuks oli 09.05.2020 Maksim Ananjev. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati 09.05.2020 kell 00:36-00:
  6. Selle protokolli kohaselt oli tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,73 mg/l (laiendmääramatus +/-0,05 mg/l) ja lõplik mõõtetulemus 0,68 mg/l.
  7. Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9) haakub eeltoodud tõenditega ning tõendab Maksim Ananjevi poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist, kuna selle kohaselt 09.05.2020 XXX juures Maksim Ananjevi kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et esineb alkoholilõhn juhi suust ning otsustati kõrvaldada menetlusalune isik sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis alates 09.05.2020 kell 00:07 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Ka sõiduki teisaldamise akt 09.05.2020 (tl 10) tõendab seda, et 09.05.2020 juhtis Maksim Ananjev mootorsõidukit XXX (reg nr XXX), kuna see sõiduk asus sel kuupäeval aadressil XXX.
  8. Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistetavalt leidnud tõendamist see, et Maksim Ananjevi tegevus vastab LS § 224 lg 2 objektiivsele sisule: ta juhtis 09.05.2020 kell 00:07 IdaVirumaal XXX mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,73 +/- 0,05 mg/l (seega oli mitte vähem kui 0,68 mg/l), rikkudes LS § 69 lg
  9. Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis
  10. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Maksim Ananjev pani LS § 224 lg 2 objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud. Tal ammu polnud juhilubasid ning ta tahtis sõita. Enne seda kui ta asus mootorsõidukit juhtima jõi ta ära purgi õlut ja suvilas jõi 3 70 grammilist pitsi viina. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus.
  11. Kohus on seisukohal, et Maksim Ananjevi tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse tunnustele. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (

§ 16lg 3).

Käesoleval juhul tuleneb menetlusaluse isiku ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, et ta oli teadlik, et vahetult enne mootorsõiduki juhtimist oli ta tarvitanud alkoholi. Seega oli ta teadlik sellest, et juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kuid sellele vaatamata otsustas ta tulla vastu tuttavatele tüdrukutele ning nad suvilasse sõidutada. Nimetatu tähendab seda, et Maksim Ananjev teadis, et juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ning möönis seda. Õigusvastasus, süü 16.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
  3. Maksim Ananjev on süüvõimeline, s.t ta oli väärtegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (täpsemalt – sündinuna
  4. a märtsis, oli ta teo toimepanemise ajal 23-aastane). Nimetatut tõendab tema isikutunnistusest nr AA1019513 tehtud koopia (tl 21). Süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 4
  5. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (

§ 29

) ega kohustuste kollisiooni (

§ 30

). Menetlusalune isik enda süüd omaks võttes ei toonud välja, et miski oleks õigustanud tema poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist.

  1. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et Maksim Ananjev on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. Maksim Ananjevi poolt väärteo toimepanemine 09.05.2020, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi Väärteokoosseis: objektiivne koosseis
  2. Väärteoprotokollis heidetakse Maksim Ananjevile LS § 201 lg 2 alusel ette seda, et ta juhtis 09.05.2020 kell 00:07 Ida-Virumaal XXX mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui tema juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud.
  3. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
  4. Kohtuistungil Maksim Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta on teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud.
  5. Ka kohtule esitatud tõend 09.05.2020 (tl 18) tõendab seda, et Maksim Ananjevi juhtimisõigus on kehtetu alates 04.03.2020 ning nimetatud tõendi kohaselt kuulub talle muuhulgas ka mootorsõiduk XXX (reg nr XXX), mille juhtimist talle väärteoprotokolli kohaselt ette heidetakse.
  6. Seda, et menetlusalusel isikul puudus 09.05.2020 juhtimisõigus tõendab ka Politsei- ja Piirivalveameti 14.08.2019 otsus (tl 23), mille kohaselt määrati Maksim Ananjevile LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ja LS § 237 lg 1 alusel võeti talt ära juhtimisõigus kuueks kuuks. Viimati nimetatut tõendab ka Politsei- ja Piirvalveameti teatis (tl 22).
  7. Lisaks menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad tema poolt mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust isiku kinnipidamise protokoll (tl 4), mille kohaselt peeti Maksim Ananjev kinni VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel 09.05.2020 kell 00:07 XXX.
  8. Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9) haakub eeltoodud tõenditega ning tõendab Maksim Ananjevi poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist, kuna selle kohaselt 09.05.2020 XXX juures Maksim Ananjevi kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning otsustati kõrvaldada menetlusalune isik sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti sõiduki teisaldamise akt 09.05.2020 (tl 10) tõendab seda, et 09.05.2020 juhtis Maksim Ananjev mootorsõidukit XXX (reg nr XXX), kuna see sõiduk asus sel kuupäeval aadressil XXX.
  9. Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistatavalt leidnud tõendamist see, et Maksim Ananjevi tegevus vastab LS § 201 lg 2 objektiivsele sisule: ta juhtis 09.05.2020 kell 00:07 IdaVirumaal XXX mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis
  10. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Maksim Ananjev pani LS § 224 lg 2 objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud. Tal ammu polnud juhilubasid ning ta tahtis sõita. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus. 5
  11. Kohus on seisukohal, et Maksim Ananjevi tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse tunnustele. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. (

§ 16lg 3).

Käesoleval juhul tuleneb menetlusaluse isiku ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, et ta oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Seega oli ta teadlik sellest, et juhib 09.05.2020 mootorsõidukit isikuna, kelle juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Sellele vaatamata otsustas ta tulla vastu tuttavatele tüdrukutele ning nad suvilasse sõidutada. Nimetatu annab aluse järeldada, et Maksim Ananjev teadis, et juhib mootorsõidukit isikuna, kellele puudub juhtimisõigus ning tahtis seda. Õigusvastasus, süü 30.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
  3. Maksim Ananjev on süüvõimeline, s.t ta oli väärtegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (täpsemalt – sündinuna
  4. a märtsis, oli ta teo toimepanemise ajal 23-aastane). Nimetatut tõendab tema isikutunnistusest nr AA1019513 tehtud koopia (tl 21). Süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  5. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (

§ 29

) ega kohustuste kollisiooni (

§ 30

). Menetlusalune isik enda süüd omaks võttes ei toonud välja, et miski oleks õigustanud tema poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist.

  1. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et Maksim Ananjev on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. Maksim Ananjevi poolt väärteo toimepanemine 09.05.2020, mis on kvalifitseeritav LKindlS § 81 järgi Väärteokoosseis: objektiivne koosseis
  2. Väärteoprotokollis heidetakse Maksim Ananjevile LKindlS § 81 alusel ette seda, et ta juhtis 09.05.2020 kell 00:07 Ida-Virumaal XXX mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus.
  3. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus).
  4. Kohtuistungil Maksim Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta ei teadnud seda, et asudes mootorsõiduki juhtima 09.05.2020, et sellel sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus. Ta ei teinud midagi selleks, et välja selgitada enne mootorsõidukit juhtima asumist, kas mootorsõidukil on kehtiv liikluskindlustus. Ta mõtles, et see veel kehtib, sest ta tegi selle ligikaudu üheks kuuks ja ei arvanud, et kuu möödub nii kiiresti. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud.
  5. Lisaks tõendab menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist Maanteeameti e-teenindusest tehtud väljavõte mootorsõiduki XXX (reg nr XXX) kohta (tl 19-20), mille kohaselt 09.05.2020 seisuga sellel mootorsõidukil liikluskindlustuse leping puudub.
  6. Seda, et Maksim Ananjev juhtis mootorsõiduki XXX (reg nr XXX) 09.05.2020 aadressil XXX tõendab isiku kinnipidamise protokoll (tl 4), mille kohaselt peeti Maksim Ananjev kinni 09.05.2020 kell 00:07 XXX. Eeltoodud asjaolu tõendavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 6), 6 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 7-8), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9) ja sõiduki teisaldamise akt (tl 10).
  7. Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistatavalt leidnud tõendamist see, et Maksim Ananjevi tegevus vastab LKindlS § 81 objektiivsele sisule: ta juhtis 09.05.2020 kell 00:07 IdaVirumaal XXX mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis
  8. Kohus leiab, et Maksim Ananjev pani LKindlS § 81 objektiivsele koosseisule vastava teo toime ettevaatamatusest. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et ta ei teadnud seda, et asudes mootorsõiduki juhtima 09.05.2020, et sellel sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus. Ta ei teinud midagi selleks, et välja selgitada enne mootorsõidukit juhtima asumist, kas mootorsõidukil on kehtiv liikluskindlustus. Ta mõtles, et see veel kehtib, sest ta tegi selle ligikaudu üheks kuuks ja ei arvanud, et kuu möödub nii kiiresti. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtima asumiseks tal ei olnud. 41.

§ 15

lg-st 3 tuleneb, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus, lõike 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida ning lõike 3 alusel hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 42. Kohus on seisukohal, et Maksim Ananjev mitte teades sellest, et XXX (reg nr XXX) puudub kehtiv liikluskindlustus oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohustundliku suhtumise korral ette nägema ning enne sõidu alustamist kontrollima üle, kas liikluskindlustus on veel kehtiv. Nimelt tuleneb LS § 33 lg 2 p-st 9, et juht on kohustatud kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping, enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses (edaspidi liikluskindlustuse leping) ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus. Käesoleval juhul Maksim Ananjev pani toime väärteo seega hooletusest, kuna ta ei teadnud, et liikluskindlustus ei ole enam kehtiv, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Jättes täitmata juhile LS § 33 lg 2 p-st 9 tuleneva kohustuse ei olnud tema suhtumine tähelepanelik ja kohusetundlik. Õigusvastasus, süü 43.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
  3. Maksim Ananjev on süüvõimeline, s.t ta oli väärtegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (täpsemalt – sündinuna
  4. a märtsis, oli ta teo toimepanemise ajal 23-aastane). Nimetatut tõendab tema isikutunnistusest nr AA1019513 tehtud koopia (tl 21). Süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  5. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (

§ 29

) ega kohustuste kollisiooni (

§ 30

). Menetlusalune isik enda süüd omaks võttes ei toonud välja, et miski oleks õigustanud tema poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist.

  1. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et Maksim Ananjev on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LKindlS § 81 järgi. Karistuse mõistmine
  2. Esmalt määratleb kohus karistusraamid. LS § 224 lg 2 sätestab sanktsioonina mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 7 0,74 milligrammi rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
  3. LS § 201 lg 2 sätestab sanktsioonina mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku pool, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
  4. LKindlS § 81 sätestab sanktsioonina liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. 50.

§ 63

lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 47

lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47

lg 1 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

§ 48kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

Käesoleval juhul on Maksim Ananjev pannud toime ühe teo, mis vastab kolmele erinevale süüteokoosseisule ning seetõttu tuleb talle toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, s.o LS § 224 lg 2 järgi mõista karistus. 51. Kohtuväline menetleja palus karistada Maksim Ananjevit arestiga 20 päeva ja kohtuvälise menetleja esindaja pidas võimalikuks määrata aresti kandmine ositi. Menetlusalune isik palus, et ta võiks istuda osade kaupa, et mitte kaotada tööd ning ta tõi kohtuistungil välja, et homme tal on vaja kell 6 bussiga tööle minna. 52.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

  1. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RK 3-1-1-99-06, p. 15.1).
  3. Käesoleval juhul on Maksim Ananjev toime pannud ühe teoga kolm erinevat väärtegu, mis muudab tema süü keskmisest suuremaks, sest ühtegi mõjuvat põhjust tal 09.05.2020 mootorsõiduki juhtima asumiseks ei esinenud ning ta oli ka teadlik sellest, et ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi ning tal puudub juhtimisõigus, kuid sellele vaatamata otsustas ta enda sõnul tulla vastu tuttavate tüdrukute soovile, seades sellise käitumisega abstraktsesse ohtu nii enda kui ka kaasreisijad ja muud liiklejad. Paratamatult pärsib mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis isiku reaktsioonivõimet. Samas arvestades väärteo toimepanemise aega, siis saab eeldada seda, et liiklustihendus ei olnud väga suur. Arvestades aga seda, et väärtegude toimepanemine toimus linnasiseselt, siis see asjaolu suurendab jällegi isiku süüle antavat hinnangut. Nimelt üldteada on see, et linnas on enam liiklejaid kui mõnes 8 teises väiksema asustustihedusega kohas ning seega on ka oht rasketeks tagajärgedeks seal liiklusalaste rikkumiste korral suurem. Hinnates süüdlase käitumist, arvestab kohus ka kahetsust, mis selle väljendamise hetkel istungil tundus puhtsüdamlik (

§ 57lg 3 järgi on see karistust kergendav asjaolu).

Nimelt tõi menetlusalune isik välja, et saab aru, et jälle astus sama reha peale ning palus teda vabandada.

  1. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Maksim Ananjevi liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks olevate süütegudega ja neid tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta.
  2. Maksim Ananjevil on Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt (tl 22) kaks kehtivat väärteokaristust. Nimelt on teda karistatud Politsei- ja Piirvalveameti 14.08.2019 otsusega LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 240 eurot ja LS § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Enne seda karistati teda Viru Maakohtu 28.03.2019 otsusega LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 4 alusel arestiga 15 päeva. Arvestades seda, et Maksim Ananjevit on varasemalt karistatud samalaadse väärteo (s.o mootorsõiduki juhtumises juhile keelatud seisundis) eest juba raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga, siis ka käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki rahatrahviga. Kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10) märgib kohus, et samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise süüteo toimepanemise eest minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus pole mõju avaldanud. Nimetatust tulenevalt ning hinnates Maksim Ananjevi süü suurust, mis on keskmisest suurem, ning arvestades ka karistust kergendava asjaolu esinemist peab kohus põhjendatuks karistada teda 19 päeva pikkuse arestiga.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega tuleb

§ 68

lg 2 alusel arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 09.05.2020 kell 00:07 kuni 10.05.2020 kell 00:07, s.o 1 päev. Ärakandmisele kuulub veel 18 päeva aresti. 57. Karistuse mõistmisel tuleb vaieldamatult lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning ühiskonna põhiväärtustest ja nendes kehtivatest õigushüvede vahetust kaitsest. Eeltoodud motiividel ei pea kohus põhjendatuks Maksim Ananjevile mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuna kohtu hinnangul selline karistus eripreventiivset eesmärki, s.o seda, et menetlusalune isik tulevikus ei paneks toime samalaadseid väärtegusid ei saavutaks, sest teda on juba varasemalt karistatud keskmääras raskemaliigilise karistusega, kuid selline karistus soovitud eripreventiivset eesmärki ei saavutanud. 58.

§ 60

lg 1 kohaselt mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohtuistungil taotles Maksim Ananjev seda, et ta võiks istuda osade kaupa, et mitte kaotada tööd ning homme tal on vaja kell 6 bussiga tööle minna. Ka tõi ta välja, et praegu on selline olukord, et kriis, koondamised. Kohtuvälise menetleja esindaja pidas võimalikuks määrata aresti kandmise ositi. 59. Kohus leiab, et põhjendatud on süüdlase tööalast seisundit arvestades määrata karistuse kandmine ositi. Nimelt selgus kohtuistungil, et Maksim Ananjev on töötanud peaaegu juba neli aastat XXX ASis, mis viitab sellele, et töökohustuste täitmisega saab ta kenasti hakkama ning teda oodatakse töösse 9 panustama. KrMS § 60 lg 3 (ja VTMS § 2) kohaselt võib kohus tunnistada üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Kõikidest meediakanalitest kuuldub ja nähtub see, et iga päev lisandub seoses majanduskriisiga uusi töötuid ning eriti keeruline on olukord Ida-Virumaal. Kohtu poolt mõistetava karistuse eesmärgiks ei ole kindlasti see, et menetlusalune isik kaotaks enda töökoha, kuna see võib tema edasisele elukäigule ja õiguskuulekusele soovimatut negatiivset mõju avaldada. Ka ühiskonna kaitsmist silmas pidades tuleb sellist tagajärje vältida. Seega

§ 66

lg 1 alusel määrab kohus, et Maksim Ananjevil on õigus kanda ülejäänud 18 päeva aresti ositi, 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris – Vahtra 3, Narva. Aresti kandmisele tuleb ilmuda 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Korraga ärakantava aresti kestuseks on minimaalselt kaks päeva.

  1. VTMS § 44 lg 4 kohaselt kui selgub, et isikut ei ole põhjust kinni pidada, vabastatakse ta viivitamata. Kuna kohus pidas põhjendatuks anda Maksim Ananjevile võimalus karistust kanda ositi, siis tuleb ta vabastada VTMS § 44 lg 4 alusel kinnipidamiselt pärast kohtuotsuse kuulutamist.
  2. VTMS § 43 lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kutse kätte saanud ja jäänud kohtuvälise menetleja juurde või kohtusse ilmumata, võib kohtuväline menetleja või kohus määrusega kohaldada tema sundtoomist. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt sundtoomist teostab politsei. Kui Maksim Ananjev ei ilmu arestimajja karistuse kandmiseks tuleb tema suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja karistuse kandmisele.
  3. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Mootorsõiduki kui väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine
  4. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles

§ 83

lg 3 alusel mootorsõiduki BMW kui süütegude toimepanemise vahendi konfiskeerimist. 64.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

  1. Menetlusalune isik Maksim Ananjev tõi kohtuistungil välja, et põhjendatud on talt mootorsõiduki konfiskeerimine kui ta on süüdi. Küsimusele, kas menetlusalune isik on ka varasemalt sama mootorsõidukiga BMW väärtegusid toime pannud, vastas ta, et liiklusõnnetuses seal oli tema sõiduauto, siis kui teda peeti alkoholijoobes kinni, siis mitte. Ta hindab mootorsõiduki BMW (reg märgiga XXX) turuväärtuseks 2300 eurot.
  2. Kohtule esitatud tõend 09.05.2020 (tl 18) tõendab seda, et Maksim Ananjev on mootorsõiduki XXX (reg nr XXX) omanik ning ka nähtub sellest tõendist see, et selle mootorsõiduki väljalaskeaasta on
  3. Lisaks nähtub sellest tõendist see, et Maksim Ananjev on veel ühe sõiduki omanikuks (BAOTIAN BT49QT-20C – reg nr XXX) ning ühe sõiduki kasutajaks (Ford Mondeo – reg nr XXX).
  4. Mootorsõidukit, mis on käesolevas väärteoasjas väärtegude toimepanemise vahendiks, on vaadeldud vaatlusprotokollis koos fototabeliga 09.05.2002 (tl 13-17). Nimetatud protokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks m/s XXX (reg-nr XXX). Sõiduki esistange on kriimustatud ning kohati kinnituskohtadest lahti, esitiivad mõlgitud, vasakpoolne külg läbi kriimustatud, tagastangel mõlgid, läbi kere on hulgaliselt rooste kahjustusi. Sõiduki pakiruumis on subwoofer ning erinevad seadmed, juhipoolne uks on seest lahti kisutud. Eeltoodu nähtub ka sellele protokollile lisatud fototabelist.
  5. Nähtuvalt kohtule esitatud tõendist 09.05.2020 koos lisaga, milleks on veebilehelt auto24.ee tehtud väljavõte (tl 26-29), on mootorsõiduki XXX (reg märgiga XXX) keskmine hind 1300-3500 eurot. Samal veebilehel sarnaste andmetega müügil on üks mootorsõiduk, mille hind on 3090 eurot. Kõrvutades eeltoodud andmeid Maksim Ananjevi poolt antud hinnanguga enda mootorsõiduki BMW 10 (reg märgiga XXX) turuväärtuse kohta saab asuda seisukohale, et ta ei ole endale kuuluva vallasasja väärtust, millel on ka mitmeid eeltoodud defektne, üle hinnanud. Seega tuleb otsustada seda, kas põhjendatud on menetlusaluselt isikult konfiskeerida eeltoodud väärtuses vara, kuna ta on tahtlikult toime pannud väärteod.
  6. Nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti 14.08.2019 otsusest pani Maksim Ananjev 13.07.2019 kell 18:57 XXX toime sama mootorsõidukiga, s.o XXX (reg nr XXX) väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi. Selles väärteoasjas ta ei veendunud oma manöövri ohutuses ja sõites parkimiskohale riivas oma sõiduki vasaku esiosaga kõrvale pargitud sõidukit, millega tekitas selle omanikule varalist kahju. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus ta sündmuskohalt ja ei teavitanud politseid, kui teavitamine on kohustuslik.
  7. Riigikohus on selgitanud (RK 3-1-1-88-15, p 10), et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Süüteo toimepanemise vahendiks on Riigikohus lugenud ka sõiduautot, märkides, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, millest järeldub, et mootorsõiduk on

§-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend (vt RK 3-1-1-37-07, p 16). Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on aga põhjendatud juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus (RK 3-1-1-78-13, p. 8). Seega tuleb kohtul esitada tulevikuprognoos joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta. 71. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud teha negatiivne tulevikuprognoos Maksim Ananjevi edasise õiguskuulekuse osas. Kohtul puudub veendumus selles, et mõistetava karistusega on võimalik Maksim Ananjevit mõjutada selliselt, et ta enam kunagi tulevikus ei astu n-ö sama reha otsa ja ei pane toime uusi samalaadseid liiklusalaseid väärtegusid. Välistatud ei ole ka tema varasema karistatuse valguses see, et ta paneb toime sama mootorsõidukiga

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo või

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Nimelt tuleneb selle väärteoasja materjalidest, et mingit mõjuvat põhjust Maksim Ananjevil ei esinenud asumaks 09.05.2020 mootorsõidukit juhtima. Tema enda ütluste kohaselt tingis tema poolt vähem kui ühe aasta möödumisel viimaste väärtegude toimepanemisest uute raskete väärtegude toimepanemise valmisolek tulla tüdrukutele vastu transporditeenuse osutamisel. Seega kui jätta XXX (reg nr XXX), mis on välimuse poolest pigem edev sõiduvahend ning seetõttu pälvib ka enam noorte tähelepanu ja suurendab soovi sellega sõita, Maksim Ananjevilt konfiskeerimata, siis esineb küllaltki suur tõenäosus, et menetlusalune isik ei suuda enda tuttavatele ära öelda seoses palvega neid sõidutada ning ka ise hoiduda rooli taha istumast. Nähtuvalt käesoleva väärteoasja asjaoludest ja Maksim Ananjevi varasemast karistatusest Viru Maakohtu 28.03.2019 otsusega pole välistatud menetlusaluse isiku vastutulelikkuse või selle sõiduauto kasutuseeliste kasutamise korral kõige raskemate väärtegude toimepanemine ning täielikult ei saa välistada ka eelnimetatud kuritegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt.

  1. Riigikohus on andud juhise, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt põhjendatud alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast samalaadsetest süütegudest hoiduma (31-1-37-07, p 23). Nähtuvalt menetlusaluse isiku varasematest karistusandmetest (tl 22) on tema puhul suunamaks teda edaspidisele õiguskuulekusele rakendatud juba erinevaid leebemaid meetmeid nii rahatrahvi, juhtimisõiguse äravõtmise kui ka aresti näol. Paraku nimetatud karistused enda eesmärki ei saavutanud ning Maksim Ananjev jätkas väärtegude toimepanemist ja kasutas selleks sama sõiduvahendit, millega ta oli juba varasemalt rasked väärteod toime pannud. Sellest johtuvalt esineb risk, mis ei ole millegagi minimaliseeritud, et Maksim Ananjev võib asuda taaskord sama mootorsõidukit juhtima ning teha seda ka joobeseisundis. Sellest lähtuvalt, vältimaks raskeid 11 tagajärgi, mis nii sõiduki juhtimisõiguseta kui ka joobes juhtimine endaga kaasa võivad tuua, on sõiduauto konfiskeerimine kohtu hinnangul igati põhjendatud.
  2. Kohtu hinnangul arvestades konfiskeeritava vara väärtust ning seda, et menetlusalusele isikule kuulub veel üks sõiduk ning ta on ka ühe sõiduki kasutaja (tl 18), siis ei ole käesoleval juhul konfiskeerimise kohaldamine ka ebaproportsionaalne meede, kuna ei riiva ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust. Ühiskonna õiglus-, ohu- ja turvatunne on sedavõrd kaalukamad, kui isiku õiguste riivamine tema omandis olevale sõiduautole. Seega, vältimaks uute samalaadsete, aga veel raskemate süütegude toimepanemist sama süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub ainuisikuliselt Maksim Ananjevile (tl 18), tuleb süüteo toimepanemise vahend, s.o sõiduauto XXX (reg nr XXX)

§ 83

lg-st 1 tulenevalt konfiskeerida.

§ 85

lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse ja lõike 3 kohaselt toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.