lg 2 - 113 järgi üldmenetluses Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatav A.B elukoht xxxx, ik xxxxxxxxxxx, xxx, keskharidus, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi A.B
järgi ja mõista
sätteid kohaldades Vastavalt
kuni 18.03.2008 so 3 päeva, ärakandmisele kuulub vangistus 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 2 Välja mõista A.Balt riigituludesse sundraha 10875 krooni ja menetluskulud 47027,80 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista A.Balt 2200 krooni C.Di (ik xxxxxxxxxxxx) kasuks. Asitõendid hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD A.Ba süüdistatakse selles, et tema, 16.03.2008.a. kella 03.10 paiku xxxx asuvas korteris lõi C.Dit ehitusnoaga alakõhu piirkonda, millega tekitas C.Dile eluohtlikud tervisekahjustused kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool alakõhul koos peensoole vigastuse ja verikõhuga, misjärel lõi C.Dit veel kolm korda ehitusnoaga - vasakule poole rangluualusesse piirkonda, vasakule poole rindkerele alumiste roiete piirile ja vasakule õlavarrele, tekitades kehaõõntesse mitteulatuvad elule ohtu mittekujutavad torke-lõikehaavad, samuti lõi C.Dit rusikaga näkku. Sellega pani A.B toime teise inimese tapmise katse, s.o.
lg 2 - 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo Süüdistatav A.B end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et 16.03.2008.a. tarvitas alkoholi. Ta viibis A. V korteris, kus oli varem samuti käinud. Õhtul oli koos A.Vi, C, Pi, K, L ja veel ühe noormehega klubis. Sealt läksid xxxx korterisse. Korteris vesteldi ja kannatanu tegi ettepaneku alkoholi tarvitada. Ta võttis mõned napsud. Narkootilisi aineid ei tarbi. Tal olid jalas teksapüksid ning seljas jope, kapuutsiga pusa ja triiksärk. Need riided olid tal kogu aeg seljas. Korteris tal oli konflikt Piga. C küsis, kas tal on naistega probleeme. Ta hakkas C peale karjuma ja seejärel läks ta koridori. Koridoris tundis ta tõuget. Keegi tõukas teda vastu seina ning pöördudes nägi ta Ct ja seejärel tulid teised ka vahele. Mingi hetk sai ta vabaks ja läks välja. Teise ja kolmanda korruse vahel jõudis järele A.V ja palus tagasi tulla. Ta läks tagasi korterisse, kus tuli P talle kallale. Kui P rahunes, siis ta küsis miks ta tagasi kutsuti. Tahtis ära minna, kuid A ütles, et ootame politseid. Ta läks istus diivanile ja mingil hetkel märkas enda kõrval verist nuga. Ta läks istus kapi peale ja nägi kannatanut istumas seina ääres. P kükitas kannatanu kõrval. G.T ja L rääkisid midagi omavahel. Ta ei teagi kõike, mis toimis. Siis tuli politsei. Kõike korteris toimuvat ta ei mäleta. Tõuget tundis, kui oli korterist lahkumas. Keegi teda ei takistanud. C nõudis viski eest raha. Ta andis 75 krooni, kuid kannatanu jätkas raha nõudmist. Ta ei mäleta noa võtmist ega noaga löömist. Ta ei kasutanud peale korterisse naasmist vägivalda. C istus seina ääres. 3 Kannatanu C.Di ütluste kohaselt süüdistatavat nägi esimest korda 16.03.2008.a. Süüdistataval oli ühe tütarlapsega mingi tüli. A.B tüütas ühe tütarlast. Ta ütles süüdistatavale, et ära räägi nagu homo. Seejärel hakkas A.B pidevalt korrutama, et keegi ei ütle talle nii. Tema jaoks intsident lõppes. A.B hakkas koju minema ja A.V läks ust avama. Ta hakkas minema koridori poole. Järsku lõi süüdistatav teda noaga kõhtu. Ta jooksis korterist välja. Ajal, mil ta püüdis korteri ust sulgeda, lõi A.B teda veel kolm korda noaga. Ta ei nõudnud süüdistatavalt raha. Esimene löök alakõhtu toimus toa ja koridori vahelisel alal. Löök oli täiesti ootamatu. Ta jooksis uksest välja ja süüdistatav jooksis järgi ja järgmised kolm hoopi tulid juba seal ukse juures. Ta ei näinud, kust A.B noa võttis. Tegemist oli tavalise ehitusnoaga. Ta jooksis poolteist korrust ülespoole. Mõne aja pärast tuli talle keegi järgi. Tüdrukud üritasid temaga rääkida ning ta sai käterätiku, mille surus haavale. A.B tuli tagasi ja suundus tema poole. Tal läks silme eest mustaks. Siis nägi, et tüdrukud olid A.Bal kallal. Tunnistaja P. P ütluste kohaselt oli ta 16.03.08 A.Vi juures. Korteris nad istusid ja rääkisid juttu. A.B ja C.D läksid suures toas kaklema. A.V läks vahele ning saatis tema ja G.T kööki. Kaklus kandus edasi koridori. Nad hakkasid G.Tiga tuppa minema ja nägid diivani ees veretilku. A.B ja A.V olid koridoris ja A.V hoidis A.Ba kinni Koridoris oli ka veri. Uks oli lahti ja trepikojas poolteist korrus kõrgemal seisis C.D, kellel jooksis kõhust verd. Ta aitas kannatanu korterisse, kus kannatanu jäi seina äärde seisma. A.B tuli uuesti kannatanule kallale ja kannatanu kaotas teadvuse ning vajus kokku. Tema jooksis teise tuppa ja äratas A. K. Raha A.Balt keegi ei nõudnud. Noaga löömist ta ei näinud, kuid peale seda, kui A.B oli teist korda C.Dile kallale läinud, läks A.B diivani poole ja tal oli nuga käes. A.B valas pudelist noa peale vett. G.T võttis kilekotiga noa ära. A.B karjus: „ Paras sulle! Minule ei tule keegi midagi ütlema. Kui su kätte saaksin, siis tapaksin täiesti ära“. Peale A.Ba teist rünnakut kaotas C.D teadvuse ja kukkus kokku. Tunnistaja G.Ti ütluste kohaselt 16.03.08 viibis ta A.Vi juures. Seal olis veel P.P, K. Juhkam, A.K, L Mägi. L.M ja A.K magasid teises toas. P.P, C.D ja A.B istusid diivanil ja rääkisid. Tema käis köögis ning konflikti ei kuulnud. Ta nägi kannatanut uksest välja jooksmas ja A.Ba kannatanule järele jooksmas. Enne seda A.B ja C.D vaidlesid ja sõimasid teineteist. Põhjusest oli raske aru saada. A.B ütles kannatanule, et sina ei tule mulle nii ütlema. C ei saanud nagu aru, miks A.B nii käitub. Tema ja P püüdsid A.Ba rahustada. A.B nagu rahunes maha ja ta läks kööki. Järgmine hetk A.B ja kannatanu jooksid ja A.V püüdis neid lahutada. Kõike ta täpselt ei mäleta, kuna kõik toimus nii kiiresti. C tuli korterisse, ta oli verine. A.B järgnes ja läks uuesti Cle kallale. A.B lõi kannatanut jalaga ja rusikaga kõhtu ning annatanu kukkus. Nemad tirisid A.Ba ära. Ta helistas politseisse ja kiirabisse. A.B istus diivanil ja üritas nuga puhtaks pesta. Nuga oli diivanil ja A.B valas sellele vett peale. Ta võttis kilekotiga noa ära. Kannatanu kaotas peale teist rünnakut suhteliselt kiiresti teadvuse. Saks lubas kannatanut veel rünnata ja ta ära tappa. Saks püüdis lahkuda, kuid na ei lasknud ja keerasid uksese lukku. Kui politsei saabus, siis A.B ütles, et tegin ja mis siis, kuid seejärel hakkas kõike eitama. Tunnistaja A.Vi ütluste kohaselt 16.03.08.a. tekkis A.Ba ja C.Di vahel sõnavahetus, kuid ta ei pööranud sellele tähelepanu. A.B ja C.D istusid sellel ajal suures toas. Sõnavahetus lõppes vahepeal ära siis algas uuesti. Ta nägi A.Ba käes nuga siis kui C.D jooksis uksest välja. A.B jooksis C.Di järel. Seejärel läks A.B suurde tuppa ja C.Doli koridoris. Ukse juures ei toimunud eriti midagi. C.D tuli juba tuppa tagasi ja vajus kokku. A.Balt raha ei nõutud ja A.B ei andnud C.Dile mingit raha. A.Bal oli käes punast värvi ehitusnuga, mis oli võetud 4 tema köögist. Tema ise kedagi korterisse ei toonud ja vist ei väljunud korterist. P.P aitas kannatanu korterisse tagasi. A.B püüdis nuga vastu diivanit puhtaks hõõruda. G.T võttis noa diivani pealt ära. Nuga oli verega. A.B lõi kannatanut rusikaga peale seda, kui kannatanu oli juba korterisse tagasi aidatud. C.D ei kasutanud A.Ba suhtes vägivalda. A.B avaldas kahetsust, et kannatanu ei surnud, kuid ta ei mäleta, kas enne politsei tulekut või hiljem. A.K elas tema juures. Kui nemad saabusid, siis A.K juba magas teises toas ning konflikti ajal samuti magas. Tunnistada A. K ütluste kohaselt 16.03.2008.a. ta magas ja ärkas tüdrukute karjete peale. Tüdrukud jooksid tuppa ja ütlesid, et on vaja politsei kutsuda. Ta läks suurde tuppa, kus oli paanika. Põrandal oli verd. C.D oli seina vastas ja hoidis kõhust kinni. Tema ei näinud mingit vägivalda. C.D ütles, et tal hakkab pilt ähmaseks minema ja kukkus siis pikali. A.B istus diivani peal. Nägi toas punase peaga ehitusnuga. Ta ei mäleta täpselt, kus see nuga oli. Noal oli nagu verd. Võimalik, et ta on seda nuga korteris näinud. Tunnistaja L.M ütluste kohaselt 16.03.2008.a. magas ta A.Vi korteris. Ta kuulis karjumist ja vaidlemist. A.B karjus kannatanu peale pederasti teemal ning tüdrukud rahustasid A.Ba. Jäi vaiksemaks ning ta uinus uuesti. Ta ärkas, kui tuppa tormasid G.T ja P.P ning karjusid, et kellegi on nuga antud. Ta tõusid üles ja läks teise tuppa. P.P aitas tuppa C.Di, kellel oli rindkeres haav. Kutsuti politsei ja kiirabi. A.V tuli tuppa koos A.Baga. A.B püüdis lahkuda, kuid nad panid ukse lukku. A.B läks kannatanule kallale ja haaras tal rinnust kinni. Peale seda püüdis A.B noalt sõrmejälgi ära pühkida varruka ja veega. Pani noa diivani äärele, valas vett peale ja hakkas hõõruma. Tunnistaja S.P ütluste kohaselt 16.03.2008.a kella 0300 paiku kuulsid nad sõbrannaga tugevat lööki naaberkorteri ukse vastu. Ta vaatas uksesilmast ja nägi, et vastaskorteri uks oli pärani lahti. Trepikojas seisid kaks meest, kellest üks hakkas minema trepist üles ja teine trepist alla. Korterist tuli välja tütarlaps, vaatas üles ning ehmus ja jooksis uuesti tuppa telefoni järg. Noormees, kes oli trepist üles läinud, tuli alla ja ta nägi, et noormehe külg on verine. Mees läks korterisse tagasi. Mõne aja pärast tulid treppidest üles kaks meest, suundusid korterisse ja ning üks neist lõi kannatanut käega vastu pead. Kannatanu kukkus ja ta ei näinud, et kannatanu oleks tõusnud. Ta läks ukse juurest ära ja kuulis hiljem, et saabus kiirabi ja politsei. Kui mees kannatanut lõi, siis ta püüdsid üks noormees ja tütarlaps teda peatada. Lööja oli väga purjus. Tunnistaja A. A ütluste kohaselt 2008.a. märtsis oli väljakutse seoses sellega, et mehele oli tekitatud noahaav. Kohale jõudes leidsid nad kannatanu, keda oli korduvalt noaga löödud. Tunnistajad näitasid kahtlustatavat A.Ba. Kahtlustatav ütles, et tema ei ole midagi teinud, seda tegid teised. Kahtlustatav oli rahulik ning rääkis autos lapsepõlvest. Tunnistajad osutasid noale, mille nad võtsid kaasa. Tundus, et kahtlustatav on joonud, kuid ta ei olnud väga purjus ja tajus ümbritsevat normaalselt. 16.03.2008.a sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaatluse objektiks korter asukohaga, xxxx. Vaatluse käigus tuvastati välisukse juures ja põrandal jalamatil olid verejäljed, neljanda/viienda korruse vahel trepil olid samuti verejäljed. Elutoas põrandal, seinal ja diivanil olid verejäljed. Diivani vaskpoolne iste oli märg, vereplekid diivani eest viisid välisukseni ja sealt edasi neljandale ja viiendale korrusele. /kd I t/l 4-12/ 16.03.2008 protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et A.Bal tuvastati 04.02 ajal alkoholijoove (1,54 %). A.B nõustus tuvastamise tulemusega ega 5 taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. /kd I t/l 40/ 16.03.2008 joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1056/242 nähtub, et A.Bal esines kliinilise pildi järgi täpsustamata psühhoaktiivsetest ainetest joove. /kd I t/l 61/ 06.05.2008 isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 100 eksperdiarvamuse kohaselt C.Dil tuvastati 16.03.2008 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool alakõhul koos peensoole vigastuse ja verikõhuga, kehaõõntesse mitteulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool rangluualuses piirkonnas, vasakul pool rindkerel eesmisel kaenlajoonel alumiste roiete piiril, ning torke-lõikehaav vasakul õlavarrel. Kõhuõõnde tungiva vigastuse tõttu osutus vajalikuks erakorraline kirurgiline ravi. Kohtuarstlikul läbivaatusel 03.04.2008.a. kohtuarstlikul läbivaatusel tuvastati C.Dil paranemisjärgus haavaarmid vasakul pool rindkere eespinnal rangluualuses piirkonnas koos imendumisjärgus nahaaluse verevalumiga haavaarmi ümbruses, vasaku õlavarre ülemises kolmandikus sirutuspinnal, vasakul pool roidekaare kõrgusel rangluukeskjoonel ja vasakul pool alakõhul. Tervisekahjustused on eksperdiarvamuse kohaselt eluohtlikud, nende paranemise kestus on orienteeruvalt 2-3 kuud, tervisekahjustustega ei kaasne püsivat töövõimekaotust 40 % ulatuses. Ekspert leiab, et tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja kannatanu poolt kirjeldatud viisil - 16.03.2008 löökidest torke-lõikevahendiga (näiteks noaga). Võttes arvesse haigusloos kirjeldatud vasakul pool rangluualuses piirkonnas paikneva haavakanali suunda ning alakõhus paikneva nahahaava ja peensoolevigastuse lokalisatsiooni leiab ekspert, et, on alust arvata, et nende vigastuste tekitamisel on löökide suund olnud eest ülevalt taha alla, ülejäänud torke-lõikevigastuste haavakanalite suunad ravidokumentidest ei selgu. Enesekaitsele viitavaid tervisekahjustusi C.Dil ravidokumentide andmetel ega kohtuarstliku läbivaatuse käigus ei tuvastatud. C.Dil leiti SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 16.03.2008 kell 04.15 võetud verest 2,70 % etüülalkoholi. Selline alkoholi kontsentratsioon veres vastab eksperdi arvamuse kohaselt raskele alkoholijoobele. /kd I t/l 102-106/ 04.06.2008 isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 9 eksperdiarvamuse kohaselt C.Dil 16.03.2008 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tuvastatud kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool alakõhul koos peensoole vigastuse ja verikõhuga on eluohtlik tervisekahjustus. C.Dil 16.03.2008 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tuvastatud kehaõõntesse mitteulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool rangluualuses piirkonnas, vasakul pool rindkerel eesmisel kaenlajoonel alumiste roiete piiril, ning torke-lõikehaav vasakul õlavarrel ei ole elule ohtlikud tervisekahjustused. Kõhuõõnde tungivate torke-lõikevigastuste haavakanalite sügavused (eriti, kui on tegemist ainult soolte või soolekinnisti vigastusega ja haavakanal ei ulatu kõhukelmetagusesse ruumi või nimmelihastesse) ei ole reeglipäraselt piirkonna anatoomiliste iseärasuste tõttu hinnatavad. Ekspert leiab, et antud juhul ei kajastu ühegi C.Dil sedastatud torke-lõikevigastuse haavakanali sügavus ekspertiisiks esitatud ravidokumentides (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr 2836231 koopia andmetel piirdub torke-lõikehaav vasakul pool rangluualuses piirkonnas nahaaluskoega, torke lõikehaav rindkerel alumiste roiete piiril tungib roieteni). /kd I t/l 110-112/ 03.04.2008 ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 69 eksperdiarvamuse kohaselt A.B ei põe vaimuhaigust, temal ei esine vaimse tegevuse ja isiksusliku arengu häireid. Inkrimineeritava teo ajal oli tema tavalises alkoholijoobes ja situatsioonist tulenevalt emotsionaalselt erutatud seisundis, mis ei takistanud temal aru saamast oma teo keelatusest ja vastavalt sellele oma käitumist juhtimast, s.t. tema oli süüdivusseisundis. A.B on oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja 6 süüdimõistmisel kandma karistust. Tema suhtes ei ole vajalik psühhiaatrilise sundravi kohaldamine. /kd I t/l 115-116/ 28.04.2008 koostatud ekspertiisiakti nr GE-0577-08/1600 DNA eksperdiarvamuse kohaselt noa tera parempoolselt küljelt (pakend nr 1), noa käepideme seljalt (pakend nr 1), noa käepidemelt (alt poolt; pakend nr 1), markeeringult nr 3 (karp nr 1, tampoon nr 2), markeeringult nr 6 (karp nr 2, tampoon nr 2) ja jope vasakpoolselt hõlmalt (pakend nr 3) DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) määratletud DNA profiilid olid kokkulangevad C.D'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte A.B'a ega G.T ega P P'e ega A.V'i ega A.K´i ega K.K'u võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. C.Di võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 2,5 x 10~14. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 4,0 x 1013 inimese kohta. Noa käepideme vasakpoolselt küljelt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) oli eksperdi hinnangul segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärines enam kui ühelt inimeselt. Samas oli selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärines isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil oli kokkulangev C.D'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa eksperdi hinnangul välistada ka A.K'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik A.K´il esinevad DNA alleelid. Ekspert leiab, et saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A.B'alt ja/või G.T'ilt ja/või P.P'elt ja/või A.V'ilt ja/või K.K'ult pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. Markeeringult nr 7 (karp nr 2, tampoon nr 1) ja jope parempoolselt hõlmalt (pakend nr 3) DNA analüüsiks võetud proovid (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) olid eksperdiarvamuse kohaselt segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärines enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel eristatavad peamised DNA profiilid olid kokkulangevad C.D'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A.B'alt ja/või G.T'ilt ja/või P.P'elt ja/või A.V'ilt ja/või A.K´ilt ja/või K.K'ult pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides. /kd I t/l 122-125/. 27.05.2008 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks ehitusnuga, ehitusnoa tupp ja jope. Jope eespinnal, tagapinnal, samuti vasakul ja paremal varrukal näha visuaalsel vaatlusel määrdumisi, mis meenutab verekahtlast määrdumist. /kd I t/l 138-139/. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiaktid, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et A.Ba süü on leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist. Süüdistava A.B ütluste kohaselt ei mäleta ta kõike korteris toimunut. Mäletab sõnalist konflikti kannatanuga, kuid noaga löömist ei mäleta. Süüdistatava süü on leidnud tõendamist kannatanu C.Di ütlustega, mille kohaselt A.B lõi teda noaga kõhtu. Ta jooksis korterist välja ja püüdis korteri ust sulgeda, kuid A.B lõi teda ukse vahelt veel kolm korda noaga. Keegi viis ta korterisse tagasi ning A.B tuli samuti korterisse ja suundus tema poole, peale seda läks tal silmade eest mustaks. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad, kelle ütluste kohaselt tekkis sõnaline konflikt A.Ba ja C.Di vahel. A.B karjus C.Di peale ning teised rahustasid teda. Mõne aja pärast tekkis kaklus, kannatanu jooksis koridori. Kannatanu riided olid kõhu piirkonnas verised ning ta aidati korterisse 7 tagasi. Ka A.B tuli korterisse tagasi ning ründas uuesti kannatanut ja lõi teda rusikaga ning jalaga, peale mida kannatanu kaotas teadvuse ja kukkus. A.B avaldas, et ta sooviks kannatanut surnuna näha. Teised tirisid A.Ba eemale. A.B hakkas puhastama nuga, valades sellele vett ja hõõrudes vastu diivanit. A.B tahtis ka korterist lahkuda, kuid teda takistati. Tunnistaja A.Vi ütluste kohaselt nägi ta A.Ba käes nuga ajal, mil C.D jooksis uksest välja ja A.B talle järgnes. Kannatanu ja tunnistajate ütlused riimuvad ka kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. DNA ekspertiisi aktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt noalt ja A.Ba jopelt võetud proovides eristatavad DNA profiilid on kokkulangevad C.Di võrdlusproovist määratletud DNA profiilidega. Eksperdiarvamusest nähtuvalt oa käepideme vasakpoolselt küljelt proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) oli eksperdi hinnangul segaproov ning saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A.Balt. pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovis. Ülaltoodud tõenditega on täielikult tõendatud, et A.B lõi korduvalt kannatanut noaga ja tekitas talle kehavigastusi. Kohtuarstliku ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt on C.Dil kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool alakõhul koos peensoole vigastuse ja verikõhuga eluohtlik tervisekahjustus. Kehaõõntesse mitteulatuvad torkelõikehaavad vasakul pool rangluualuses piirkonnas, vasakul pool rindkerel eesmisel kaenlajoonel alumiste roiete piiril, ning torke-lõikehaav vasakul õlavarrel ei ole elule ohtlikud tervisekahjustused. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) /RK otsus nr 3-1-1-128-06/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt noaga elutähtsatesse organitesse – kõhu ja rindkere piirkonda – ning möönis igasuguste tagajärgede, sh ka surma põhjustamise võimalikkust, tegutsedes vähemalt kaudse tahtlusega. Seejuures lüües kannatanut noaga elutähtsate organite piirkonda, ei kontrollinud ta mingilgi viisil sündmuste edasist käiku ning tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu. Tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje kannatanu surma - hoidis ära vaid meditsiinitöötajate sekkumine. Seega C.Di surm ei saabunud süüdistatava tahtest mitteolenevatel asjaoludel, kuna selle hoidis ära meditsiinitöötajate sekkumine ning A.Ba tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. A.Ba karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. A.Ba näol on tegemist noore, varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kes on töövõimetu.
lg 6 kohaselt võib kohus süüteokatse puhul kohaldada
sätestatut.
Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ning kuriteo toimepanemise 8 asjaolusid leiab kohus, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada kohaldamisega mõistetud karistusega.
MS § 306, 311, 312, 313, 315, Eha Popova Kohtunik Kadi Stalmeister Rahvakohtunik Ülle Sirkas Rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.