Tsiviilasi nr 2-18-13933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13933 Hagi

§ 442lg 5 alusel lahendab kohus esmalt poolte veel seni lahendamata taotlused.

Hageja avaldas 22.03.2019 kohtuistungil, et loobub asjaõigusliku tehingu tagasipööramisest ning teda rahuldaks rahaline kompensatsioon. Kostja hinnangul on tegemist nõudest loobumisega. Pärast luhtunud kompromissläbirääkimisi kohtule esitatud esimeses menetlusdokumendis jäi hageja oma varasemate nõuete juurde ning soovis ka asjaõigusliku tehingu tagasipööramist. Sellega on hageja kohtu hinnangul oma nõudest osalise loobumise tagasi võtnud, mistõttu kohus taotlust sisuliselt ei lahenda.

1. Hageja on taotlenud poolte vahel 30.03.
2. a sõlmitud notariaalse kaasomandi jagamise kokkulepe punkti 3 tühisuse tuvastamist. Hageja hinnangul on kokkuleppe tühisuse aluseks asjaolu, et hagejale kaasomandiosa kaotuse eest makstud kompensatsioon oli ebaproportsionaalselt väike. Võlaõigusliku kohustustehingu tühisus ei too aga kaasa kaasomandiosa hagejalt kostjale üleandmise kui käsutustehingu kehtetust. Abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) tulenevalt ei olene käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 22). Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Erandina võib käsutustehing osutuda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt RKTKo 10.12.2012, 3-2-1-156-12, p 11; RKTKo 23.09.2005, 3-2-1-80-05, p 26; RKTKo 13.02.2008, 3-2-1-140-07, p-d 30‒31). Hageja esitatud väited kaasomandiosa eest saadud hüvitise suuruse osas võivad viidata üksnes kohustustehingu tühisusele ega puuduta asjaõigusliku käsutustehingu kehtivust.

§ 423

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus on seisukohal, et hageja nõue, tuvastada poolte vahel 30.03.

1. a sõlmitud notariaalse kaasomandi jagamise asjaõigusliku kokkuleppe tühisus, tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja ei ole väitnud ega põhistanud, et kaasomandi osa võõrandamise käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise oli heade kommete vastane. Hageja nõude osalise läbivaatamata jätmise tõttu ei ole asjakohane kostja taotlus AS Swedbank kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna.
2. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:

§ 230lg 1 kohaselt hagejal kui asjaolule tugineval poolel. Ts

ÜS § 86 lg 2 kohaldamine eeldab, et tehingu sõlminud isiku elus esinevad äärmiselt erakordsed ja suure mõjuga asjaolud, mille tõttu ei ole isik võimeline oma tahet vabalt kujundama ning sõlmib tehingu tingimustel, mida ta muidu ei teeks. Hageja ei ole praegu selliste äärmiselt erakordsete asjaolude esinemist kohtule tõendanud. Hageja on erakorralise vajadusena või muu sellesarnase asjaoluna välja toonud selle, et tal oli tehingu tegemisel ajal (märtsis 2017) diagnoositud XXX ja ta viibis sellega XXX. Samuti soovis ta võimalikult kiiresti katkestada igasugused suhted kostjaga XXX lõpetamisel kogetud XXX. Seetõttu ei olnud hageja enda hinnangul võimeline mõistma, kui kahjulik tehing tema jaoks on. Hagejal XXX esinemine märtsis 2017 on tõendatud XXX kinnituskirjaga (II kd, tlk 88). Samas ei ole hageja aga kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta et XXX takistas temal tehingu kahjulikkusest aru saada või et XXX põdemata oleks ta sõlminud teistsuguse sisuga tehingu. Kohtule ei ole tõendatud, et ambulatoorselt ravitav XXX iseenesest mõjutaks tavaliselt isiku arusaamist ja võimet oma tegusid juhtida sellisel määral, et tooks kaasa tehingu tühisuse. Sellise väite hindamine eeldab meditsiinilisi eriteadmisi, tegu ei ole üldiselt teadaoleva faktiga ega asjaoluga, mida kohus saaks hinnata üksnes oma elukogemusest ja siseveendumusest lähtudes. Kohtul puuduvad vajalikud meditsiinilised eriteadmised väite tõepärasuse hindamiseks. Üksnes hageja soov kostjaga kõik suhted võimalikult kiiresti katkestada ei ole käsitletav erakorralise vajadusena tehingu tegemiseks. Erakorralise vajadusena oleksid käsitletavad äärmiselt ebatavalised asjaolud, milliste ilmnemist ei ole praegusel juhul kohtule tõendatud ega põhistatud. Üksnes XXX eel ja/või selle tagajärjel halvenenud isiklikud suhted ei ole selliseks asjaoluks. Hageja väidetud perevägivald ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane, kuna vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine annaksid aluse tehingu tühistamiseks TsÜS § 96 alusel, mitte ei too kaasa tehingu tühisust selle heade kommete vastasuse tõttu TsÜS § 86 alusel.

1. Samuti on kohtu hinnangul täitmata teine eeldus: tehing tehti äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või on vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sätte sõnastus viitab sellele, et üksnes tehingu tegemine turuhinnast mõnevõrra kahjulikumatel tingimustel ei anna alust tehingu tühistamiseks. Selleks peab tehing olema tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Äärmiselt ebasoodsaks võib kohtu hinnangul pidada tehingu tingimusi siis, kui on ilmselge, et tehinguhind erineb turuhinnast mitmekordselt ning tehingu olemust ja eesmärki arvestades on niivõrd suur soorituse ja vastusoorituse väärtuse erinevus keskmise õiglase ja mõistliku inimese jaoks ilmselgelt ebaõiglane ja heade kommetega vastuolus. Kohus nõustub kostjaga, et tehingu tühisuse ning soorituse ja vastusoorituse väärtuste võrdlemisel tuleb hinnata 30.03.2017 lepingu sisu tervikuna, mitte üksnes kaasomandiosa üleandmist puudutavat punkti
2. Tehingu olemusest tuleneb, et pooled soovisid pärast kosselu lõppemist ammendavalt ning uue elulise olukorraga sobivalt reguleerida oma varalised suhted ning lõpetada ühis- või kaasomandi kõigi varaesemete suhtes.
3. Selleks, et kohus saaks võtta seisukoha, kas soorituse ja vastusoorituse erinevus on tehingu asjaolusid ja eesmärki arvestades niivõrd oluline, et õigustab tehingu lugemist heade kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks, peavad kohtule olema tõendatud soorituse ja vastusoorituse väärtused. Praegusel juhul tähendab see, et kohtule tuleb tõendada hageja kaasomandiosa väärtus 4 Tsiviilasi nr 2-18-13933 kaasomandi jagamise lepingu sõlmimise ajal. Pooled on kohtule kinnitanud, et üleandmise hetkel puudus kaasomandis oleval kinnistul asuval majal kasutusluba. Kohus on korduvalt (22.03.2019 istungil ja 09.10.2019 e-kirjaga (II kd, tlk 118)) juhtinud hageja tähelepanu vajadusele tõendada kaasomandiosa väärtust juhul, kui elamul puudub kasutusluba. Ehkki kaasomandiosa väärtuse tõendamiseks on kohtule esitatud mitmeid tõendeid, ei tõenda neist ükski üheselt ja selgelt hagejalt kostjale üle läinud kaasomandiosa tegelikku väärtust tehingu tegemise hetkel. Hageja poolt kohtule esitatud täiendatud eksperthinnangust (II kd, tlk 121-171) ei nähtu, milline on kaasomandi turuväärtus kinnistul asuva elamu kasutusloa puudumisel. Hindamisaktis on loetletud toimingud, mida oleks eksperthinnangu tellijale (s.o hagejale) teadaolevalt vaja kasutusloa saamiseks teha. Samuti on lisatud eksperthinnangu tellija poolt kogutud hinnapakkumised, mille alusel on hindaja arvestanud kasutusloa saamiseks vajalike tööde ligikaudse maksumuse märtsis 2017 (II kd, tlk 146-147 ja 162-169). Ka kostja on esitanud omapoolse käsitluse võimalike tööde maksumuse osas (II kd, tlk 97 ja 100-106). Kohus leiab, et selliselt ei ole võimalik kaasomandi väärtust kasutusloa puudumisel tõendada. Kaasomandi turuväärtust ei saa kohtu hinnangul tuletada üksnes väidetavate vajalike tööde loetelu ja hinnapakkumiste esitamisest. Selline kulupõhine lähenemine sobib pigem kahjuhüvitise arvestamiseks. Praegu ei ole tõendatud, et kasutusloa saamiseks piisab ainult nimetatud tööde tegemisest. Juba loetletutele võib lisanduda täiendavaid töid, samuti lisanduvad riigilõivud jms asjaajamiskulud ning tasud, mida praegune hinnang arvesse ei võta. Ilma kasutusloata kinnistu turuväärtuse määramine eeldab eksperthinnangut, millisest nähtuks selgelt ja konkreetselt, milline on kasutusloata elamuga kinnistu turuväärtus. Hageja ei ole tõendanud võõrandatud kaasomandiosa tegelikku väärtust kasutusloa puudumisel. Seetõttu ei saa kohus hinnata ka, kas tehinguhind ja turuhind erinesid teineteisest niivõrd oluliselt, et tooksid kaasa võlaõigusliku kokkuleppe tühisuse selle heade kommete vastasuse tõttu.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A. O. ja S. M. 30.03.
5. a sõlmitud notariaalse kaasomandi jagamise kokkuleppe punkt 3.2.1, st võlaõiguslik kokkulepe ei ole tühine ning hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kada. Kohus peab otstarbekaks määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesolevas ajas lõpplahendi jõustumist eraldi määrusega

§ 174lg 4 alusel.

1. Hagejale on tema esindamiseks käesolevas tsiviilasjas määratud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi osutamise tasu ja kaasnevad kulud täielikult osamaksetena (Tartu maakohtu 13.08.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-10496). Osamaksete täpse arvu ja suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.
2. Tartu Maakohtu 21.11.2018 määrusega käesolevas tsiviilasjas vabastas kohus hageja riigilõivu tasumisest osaliselt 600 euro ulatuses. Riigilõivu 600 eurot määras tasumisele kahe 300-eurose osamaksena, mis on ka praeguseks tasutud.

§ 190

lg 1 kohaselt ei välista menetlusabi andmine ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Tulenevalt

§ 190

lõikest 4 kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb A. O. riigi tuludesse välja mõista riigilõiv summas 600 eurot, mille tasumisest ta oli hagi esitamisel vabastatud. 5 Tsiviilasi nr 2-18-13933 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6