Tsiviilasi nr 2-20-6879 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-20-6879 Tsiviilas

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 4. Tartu Maakohtu 05.09.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-47 on osaliselt rahuldatud YYY i hagi CCC ja XXX vastu elatise vähendamiseks. Kohus on muutnud Tartu Maakohtu 21.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11497 kinnitanud kompromissi järgi makstava elatise suurust järgmiselt: YYY kohustub tasuma alates 01.05.2020 lapsele CCC elatist 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja lapsele XXX le elatist 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 5.

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

1. Ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduses toob YYY esile, et isa soovib lapse CCC enda juurde elama võtta. Seega elavad mõlemad lapsed käesoleval ajal emaga ning ema peab neid vahetult ülal.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus on esitatud ennatlikult. Lapsed elavad ema juures ja ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse menetlusse võtmist alles otsustatakse. Seega ei ole hooldusõiguse küsimus veel lahendatud. Elatise maksmise lõpetamise nõude esitamiseks aluseks peab olema muutunud olukord laste hooldusõiguse küsimuses, nt üks laps elab ühe, teine teise vanema juures. Hageja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ning hooldusõiguse küsimus ei ole veel lahendatud.
3. Eeltoodust tulenevalt kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. 9.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4 teine lause).

11.

§ 372

lg 6 järgi kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2