Obsah (14)

§ 33§ 1§ 31§ 29§ 39§ 35§ 36§ 40§ 44§ 85§ 87§ 23§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-20-3959 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.05.2020, Võru kohtumaja Põlvas Ts

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
3. Määrata pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 540 eurot (sh maksud) ja kulude suuruseks 21,44 eurot (sh käibemaks).
4. Ajutise halduri tasu ja kulud tuleb tasuda pankrotivara arvel.
5. Ajutise halduri tasu kanda Karin Antsovi arveldusarvele nr EE272200221024535521 Swedbank AS ning kulud kanda Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele nr EE182200221016424543 Swedbank AS. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus OÜ Põlva OOM (edaspidi võlgnik) esitas 12.03.2020 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegeleb võlgnik elektrienergia müügi ja elektrijuhtmete ning -seadmete paigaldamisega. Praegu on võlgnikul aktiivseks jäänud vaid põhitegevus – elektrienergia müük. Kõrvaltegevus, mis ettevõtet ülal pidas, on ära langenud, sest tellimusi ei tule. Elektrienergia müügist saadav tulu ei ole piisav ning võlgnik ei ole enam jätkusuutlik. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on elektrienergia müügist saadav kasu 100 eurot. Igakuised kulud on 1875 eurot. Võlgnikul on täitmata kohustusi 19 465 eurot. Võlgnikul puudub vara enda kohustuste täimiseks. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse 25.03.2020.a määrusega menetlusse ja määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Vara:
6. Raha ja pangakontod – SEB Pank AS-i kontol 0,18 eurot ja Swedbank AS-i kontol 590,45 eurot;
7. Sõidukid – kaubik Opel Combo Van (v.l 1992, registrikanne peatatud 01.10.2014) ja kaubik Mitsubishi Galant (v.l 1994, registrikanne peatatud 01.10.2014). Võlgniku sõnul on mõlemad sõidukid kasutuskõlbmatud ning utiliseerimiseks ja mõlemad sõidukid on registrist maha võetud juba 2008 ja 2009.a.
8. Kolm elektrivõrku – võimalik väärtus 1093 eurot.
9. Nõuded klientide vastu, mille summa on igakuiselt muutuv. Kokku võimalik vara 1093 eurot, millele lisandub raha pangakontol ja klientidelt laekuvad maksed. Kohustused Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgnikul järgmised kohustused:
10. Eesti Energia AS – 17 210,37 eurot;
11. Töötasud töötajatele – 3900 eurot;
12. Kontori üür – 1065 eurot. Kohustused kokku vähemalt 22 175,37 eurot. Kohustuste summa on muutuv, sest elektrienergia tarbimise eest esitatakse iga kuu arveid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgnikku võimalik tervendada ega tema tegevust jätkata, sest jätkamiseks vajalikud elektrivõrgud tuleb elektrituruseaduse kohaselt üle anda tegevusloaga võrguettevõtjale ning senine kõrvaltegevus on võlgnikul täielikult ära langenud. Ajutise halduri sõnul on alalised makseraskused tekkinud käesoleva aasta alguses ning seonduvalt Eesti Energia AS-le arvete tasumisega. Nimetatud arvete tähtaegne tasumine on oluline põhjusel, et oleks tagatud tarbijate elektrienergiaga varustamine. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu, rasket juhtimisviga või muud asjaolu. Samas võib maksejõuetuse põhjuseks olla juhtimisviga seoses juhatuse liikme tegevusega vahetult enne pankrotiavalduse esitamist võlgniku rahaliste vahendite kasutamisel. Juhatuse liige ei kandnud tarbijatel saadud raha edasi Eesti Energia AS-le, vaid enamuses (Swedbankist kokku summas 9877,04 eurot ja SEB pangast 3827,63 eurot) juhatuse liikmele endale. Põhjused selleks pole tuvastatavad. Nimetatud tehingud võivad potentsiaalselt olla tagasivõidetavad. Ajutise halduri hinnangul esines alus menetluse raugemiseks kui keegi ei maksa menetluskulude katteks deposiiti. 28.04.2020 toimunud kohtuistungil selgitas võlgniku juhatuse liige, et väljamaksed olid töötasud temale ning ülekannetel oli selgitusena palk. Raamatupidamist teeb teine juhatuse liige, kes on samuti kassapidaja. Raamatupidamist tehakse käsitsi. 1800 eurot oli palgafond. Juhatuse liikme sõnul ei võtnud ta enda palka välja täies ulatuses ning võlg talle peaks olema veel 2000 eurot. Eesti Energia AS-le kandis ta enda isiklikult arvelt üle-eelmine kuu 2400 eurot. Võlgnik andis Eesti Energiale esimesed kaks objekti üle ja nad leppisid hinnaks 2600 eurot. Need objektid ei olnud paremas korras kui praegused elektrivõrgud. 29.04.2020.a määrusega määras kohus võlgniku pankrotiavalduse raugemise vältimiseks deposiidi summaks 2000 eurot. Eesti Energia AS tasus 12.05.2020 kohtu deposiiti 2000 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik OÜ Põlva OOM on käesolevalt püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on hetkel püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 22 000 euro ulatuses. Võlgnikul puudub kiirelt realiseeritav vara. Võlgniku vara koosneb üksnes elektrivõrkudest, mille täpne väärtus on teadmata. Samuti kontol olevast rahast ca 590 eurot ja klientidelt saadud summadest, mis iga kuu muutuvad. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga

§ 29

lg 1 mõttes.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Võlausaldaja Eesti Energia AS on maksnud deposiiti 2000 eurot. Seega on asjas võimalik viia läbi pankrotimenetlus, sest selle kulud on ette tasutud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 11.06.2020 algusega kell 10.30 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Karin Antsovi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

§ 39

lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid - menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 40lg 1).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

-ses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu ja kulude katteks hüvituse määramiseks.

§ 23

lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lg 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine pankrotihaldur on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 6 h. Ajutine pankrotihaldur palub määrata tema tasu suuruseks 540 eurot (sh maksud). Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 90 eurot tunnis. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tegevused on olnud vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Halduri nimetatud ajakulu on põhjendatud. Ajutine haldur taotleb töötasu ühe tunni eest 90 eurot. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu 90 eurot on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kuivõrd kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud, tasu jääb alla

§ 23

lg-ga 3 sätestatud ülemmäära piiri ning valdavalt ajutised haldurid ka samas suurusjärgus tasu taotlevad, siis määrab kohus ajutise halduri tasuks 540 eurot (6h x 90€), mis sisaldab maksusid. Kohtu hinnangul on halduri poolt tehtud kulud summas 21,44 eurot (sh käibemaks) põhjendatud ja taotlus tuleb selles osas rahuldada.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

§ 150

lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kindlaks määratud tasu tuleb ajutise halduri taotlusel maksta ajutisele haldurile ja kulud tuleb maksta advokaadibüroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik