Obsah (4)

§ 155§ 121§ 152§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-252 Määruse kuupäev 28. mai 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Tartu Vangla vastu seoses teiste kinnipeetavate rünnakutes

§ 155lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule
2. veebruaril 2020 kaebuse ning kohus mõistis, et kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist kontrollida asjaolusid, s.o viia läbi menetlus seoses teiste kinnipeetavate rünnakutega, ja Tartu Vangla
3. jaanuari
4. a vaideotsuse nr 1-11/4682 tühistamist. Kaebaja kirjeldab kaebuses, et alates
5. a novembrist hakkasid esinema juhtumid, mis seadsid kaebaja elu ja tervise ohtu. Kaebajat ründas teine kinnipeetav, kelle suhtes kohaldati hiljem täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuigi teabe- ja uurimisosakond teadis eeltoodut, toimus uus intsident meditsiiniosakonna koridoris kaaskinnipeetavaga
6. jaanuaril
7. Kaebaja on alates
8. detsembrist 2019 teabe- ja uurimisosakonda kirjalikult ja suuliselt teavitanud verbaalsetest ja ohtlikest rünnakutest, kuid vangla on olnud passiivne ning oodati konflikti füüsiliseks muutumist. Kaebuses on esitatud mh esialgse õiguskaitse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused.
9. Tartu Halduskohus lõpetas
10. veebruari
11. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse Tartu Vangla kohustamisnõude osas, kuna kaebaja on oma eesmärgi saavutanud, arvestades, et Tartu Vangla viib läbi menetluse seoses kaebaja kirjeldatud intsidentidega, ning kuna kohus leidis, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole tuvastamiskaebusele üleminek vajalik (resolutsiooni p 1). Ühtlasi tagastas kohus

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebuse Tartu Vangla 20.

jaanuari

1. a vaideotsuse 3-20-252 nr 1-11/468-2 tühistamisnõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3).
2. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule
3. veebruaril 2020 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
4. veebruari
5. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 tühistamiseks.
6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
7. aprilli
8. a määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt ja saatis asja kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku osas menetluse jätkamiseks halduskohtule, muus osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on kaebusega soovitud eesmärgi kohustamisnõude osas saavutanud, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et tuvastamisnõudega menetluse jätkamiseks puuduks kaebajal põhjendatud huvi preventiivsel eesmärgil. Kaebaja on märkinud, et järjekordne intsident kaaskinnipeetavaga leidis aset
9. jaanuaril 2020 ning halduskohus on nimetatud väite tähelepanuta jätnud.
10. Tartu Halduskohus palus
11. mai
12. a kohtunõudega Tartu Vanglal selgitada, kas ja milline intsident toimus kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel
13. jaanuaril 2020, kuidas vangla intsidendile reageeris ning milliseid toiminguid juhtumijärgselt tegi.
14. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale
15. mai
16. a kohtunõudega, et puudub vaidlus selles, et kaebaja on kaebuses esitatud kohustamisnõude osas oma eesmärgi saavutanud ning et võimalik on haldusasja menetluse lõpetamine. Kui kaebaja ei soovi menetluse lõpetamist, siis on tal võimalik üle minna tuvastamisnõudele, kuid tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal olema põhjendatud huvi. Kohus andis kaebajale tähtaja, et teatada, kas ta nõustub menetluse lõpetamisega või soovib ta haldusasja menetluse jätkamist tuvastamisnõudes.
17. Tartu Vangla teatas kohtule
18. mai
19. a vastusega, et
20. jaanuaril 2020 kaebaja ja kaaskinnipeetav rääkisid ning füüsilist konflikti ei toimunud, kuid kuna kaebaja tundis ohtu, siis kehtestati alates
21. jaanuarist 2020 isikute vahel tekkinud tüli ja võimaliku füüsilise konflikti ohu tõttu isolatsioon. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on kaebuses esitatud kohustamisnõude osas oma eesmärgi saavutanud (vt ka Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2020. a ja Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli 2020. a määruseid), mistõttu kohus hindab vastavalt

§ 152

lg-le 2, kas on võimalik ja põhjendatud haldusasja edasi menetlemine tuvastamisnõudes.

§ 152

lg-st 2 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kohus andis kaebajale
2. mai
3. a kohtunõudega võimaluse esitada seisukoht menetluse lõpetamise osas ning taotlus tuvastamisnõudele üleminekuks seitsme päeva jooksul arvates kohtunõude saamisest. Kaebaja sai kohtunõude e-toimiku infosüsteemi kaudu kätte
4. mail 2020 ning kohtule vastamise tähtaja viimane päev oli seega
5. mai
6. Kaebaja ei ole kohtule vastanud, sh ei ole kaebaja esitanud kohtule taotlust, milles avaldaks soovi jätkata 2 3-20-252 haldusasja menetlust tuvastamisnõudes. Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks vajalik olla.
7. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi
8. novembri
9. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Esiteks, kui kaebaja ja kaaskinnipeetavate vahel toimusid konfliktid, siis vangla reageeris neile ning puudub alus eeldada, et vangla ei tagaks kaebaja julgeolekut ka edaspidi.
10. a detsembris toimunud intsidentidega seoses on Tartu Vangla
11. jaanuari
12. a vaideotsuses nr 1-11/468-2 ja vastuses nr 2-3/10-2 kinnitanud, et kaebajaga konflikti sattunud kinnipeetav paigutati teise eluosakonda, kaaskinnipeetavate toime pandud rikkumised on fikseeritud ning need vaadatakse läbi distsiplinaarmenetluse korras. Samuti on vangla kaebaja julgeoleku taganud pärast
13. jaanuaril 2020 toimunud intsidenti, kohaldades kinnipeetavate vahelist isolatsiooni. Samuti on oluline, et kaebaja
14. mai
15. a avaldusest tulenevalt on ta käesolevaks hetkeks Tartu Vanglast vabanenud. Ka kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohus vabastas kaebaja
16. aprilli
17. a määrusega kriminaalasjas nr 1-19-1718 karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Puudub alus eeldada, et kaebaja paigutatakse uuesti Tartu Vanglasse. Eeltoodust tulenevalt on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.
18. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse Tartu Vangla kohustamisnõude osas. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 12. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3