TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2238 Määruse kuupäev 2. juuni 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Andrea Eiche kaebus Lüganuse Vallavolikogu 26. septembri 2019. a ot

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 5.

§ 4

lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb esmalt hinnata, kas vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik.

1. SA Kiviõli Tervisekeskus kaasasutaja on Kiviõli linn (nähtub Lüganuse Vallavolikogu
2. oktoobri
3. a otsusest nr 214). Kiviõli linna ühinemisel Lüganuse valla ja Sonda vallaga moodustati uus haldusüksus nimega Lüganuse vald. Lüganuse vald on seega Kiviõli linna üldõigusjärglane (Vabariigi Valitsuse
4. juuni
5. a määrus nr 102 „Kiviõli linna, Lüganuse valla ja Sonda valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse
6. aprilli
7. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 lõiked 1 ja 2, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lg 2). SA Kiviõli Tervisekeskus on eraõiguslik juriidiline isik (SA Kiviõli Tervisekeskus põhikiri punkt 2.1, sihtasutuste seaduse § 1 lõige 1). KOKS § 35 lõike 4 esimesest lausest tuleneb Lüganuse vallale pädevus otsustada SA-s Kiviõli Tervisekeskus osalemine või selle lõpetamine. KOKS § 35 lõike 4 teise lause järgi saab Lüganuse vald muid sihtasutuse asutajaõigusi teostada Lüganuse vallavalitsuse (või enne omavalitsuste ühinemist Kiviõli linnavalitsuse) poolt nimetatud isiku kaudu. Nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise täpsem kord on vastavalt sihtasutuste seaduse § 27 lõikele 1 sätestatud SA Kiviõli Tervisekeskuse põhikirja punktis 4.2.
9. Kohtupraktikas on järjepidevalt kinnitatud, et nõukogu liikmete (eraõigusliku) sihtasutuse nõukogust tagasi kutsumisel ei teosta riik ega kohaliku omavalitsuse üksus avalikku võimu ning vastava otsuse korral ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks halduskohtumenetluses vaidlustada. Kohtupraktika kohaselt on eelnimetatud olukorras tegemist eraõigusliku suhtega, mistõttu vastavad vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. (Vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
10. veebruari
11. a määrus asjas nr 3-3-1-53-99; Tartu Halduskohtu
12. juuni
13. a määrus asjas nr 3-18-1143, punktid 6 ja 8; Tartu Halduskohtu
14. märtsi
15. a määrus asjas nr 3-20-424, punktid 6 ja 7.)
16. Kuna kohaliku omavalitsuse poolt sihtasutuse nõukogu liikme tagasikutsumise otsuse tegemise korral ei ole tegemist avaliku võimu teostamisega, vaid sihtasutuse asutaja õiguste teostamisega, siis ei saa ka nimetatud otsust ega vaidena pealkirjastatud pöördumisele antud vastust vaidlustada halduskohtumenetluses. Kohus märgib, et kuigi vaidlusalustel Lüganuse Vallavolikogu otsustel on eksitav vaidlustamisviide, ei mõjuta see kohtu pädevust ning kaebajal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda siiski maakohtu poole.
17. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb

§ 121lõike 1 punkti 1 alusel tagastada.

10. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb pärast praeguse määruse jõustumist tagastada (

§ 104lõike 5 punkt 2).

Kohus kannab tagastamisele kuuluva riigilõivu selle tasunud isiku arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt)