(6)3-20-1044 kogutud teabe võrdlemise põhjal. Vestlus kulges väga hästi, kui tehnilised probleemid kõrvale jätta. Kaebajale esitatud julgeolekukontrolli tulemuste kokkuvõttest ega isiksuseomaduste ja väärtuste testide tulemustest ei selgu, et kaebaja ei vasta kohtunikult nõutud isiksuseomaduste kriteeriumidele. Muu teabega, millega otsuse tegemisel arvestati, pole kaebaja saanud tutvuda, sest psühholoogide suulisi selgitusi ja vestlusi kohtunikega ei protokollitud ega helisalvestatud. Seega ei tagatud kaebajale õigust tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega täies ulatuses. Kaebaja andis nõusoleku kohtunikukonkursi ajal tema kohta taustauuringu tegemiseks, et teha vajaduse korral järelepärimisi senisele ja varasematele tööandjatele ning koguda muud kohtunikuametisse kandideerimisel vajalikku teavet. Sellest ei saa aga teha järeldust, et kaebaja on loobunud õigusest nende andmetega tutvuda ja saada kogutud andmetest täielik kokkuvõte arusaadaval kujul, mis võimaldab tal saada andmetest teadlikuks ning kontrollida, kas need on õiged ja kas neid töödeldakse isikuandmete kaitse seaduse kohaselt. Kui psühholoogide suuliste selgituste ja kohtunikega peetud vestluste kohta ei olnud võimalik kaebajale andmeid esitada, siis ei võinud komisjon neid andmeid kaebaja isiksuseomaduste hindamisel arvesse võtta. Info küsimisel tuleb eeldada, et ka infot edastav isik küsib kaebajalt tema andmete avaldamiseks nõusoleku. Kohtunikud, kellega komisjon vestles, ei ole kaebajalt nõusolekut küsinud. Komisjon on ilmselt lasknud ennast mõjutada nende kohtunike arvamustest, arvestamata võimalusega, et selline info võib kergesti olla ebaõige või subjektiivne. Kohtunikel võimaldati avaldada oma arvamusi kaebaja seisukohalt anonüümselt ning ei ole teada, millisel viisil kontrolliti andmete õigsust. Kaebaja hinnangul on tema menetlusgrupi koostöö olnud viimase nelja aasta jooksul väga tõhus ning menetlusgrupi kohtuniku hinnang tema tööle on vähemalt varem olnud positiivne. Komisjon oleks pidanud andma kaebajale võimaluse esitada avaldatu kohta oma seisukoht või küsima täiendavaid arvamusi teistelt kolleegidelt. Kaebajale ei antud võimalust tutvuda kogu konkursi käigus kogutud teabega ka pärast seda, kui ta andis teada komisjoni otsuse vaidlustamise kavatsusest. Seepärast ei olnud menetlus seadusega kooskõlas; 4) otsus ei ole usaldusväärne, sest KEK ei kohtunud kaebajaga isiksuseomaduste hindamise vestluse läbiviimiseks. Vestlus toimus sisuliselt telefonikõnena, mistõttu ei tajunud komisjoni liikmed kaebajat vahetult ega videopildi teel. Lisaks olid küsimused pinnapealsed ja puudutasid valdavalt kaebaja tööd kohtujuristina. Sel viisil ei olnud võimalik kaebaja isiksuseomadusi hinnata. Olukorras, kus komisjonil tekkis üksnes kahtlus kaebaja isiksuseomaduste mittevastavuses, oleks tulnud enne negatiivse otsuse langetamist võtta kasutusele lisameetmed, nt kaebajaga kohtuda või anda talle võimalus tekkinud kahtlused muul viisil ümber lükata; 5) kohtunike isiksuseomaduste hindamise menetlus ei ole läbipaistev. Kandidaati on võimalik konkursilt eemaldada isiksuseomaduste hindamise vestluse tulemuste põhjal, kuid juristid ei ole pädevad teise isiku isiksuseomadusi hindama. 7. KEK ei nõustu oma vastuses kaebusega, põhjendades oma seisukohta järgmiselt: 1) KEK-i liikmetele on enne isiksuseomaduste hindamise vestluse toimumist kättesaadavad julgeolekukontrolli tulemusel kogutud andmed, isiksuseomaduste ja väärtuste küsimustikule vastamise kokkuvõte ning kandideerija tausta kontrollimisel saadud teave. Enne vestluse toimumist kogutud teabel ei ole isiksuseomaduste sobivuse hindamisel määravat rolli. Tegemist on eelkõige abimaterjaliga. Kandideerijatele seda teavet enne vestlust ei avaldata, sest tegemist ei ole süüdistusmenetlusega ja vestluse eesmärk ei ole võimalike vaidluste või vastuväidete lahendamine ega kandideerija kaitsepositsiooni ärakuulamine; 2) kandideerija tausta kontrollimisel on KEK lähtunud arusaamast, et kandidaadi kirjalik nõusolek taustauuringu tegemiseks ei hõlma pelgalt KEK-i õigust küsida kandidaadi kohta andmeid, vaid hõlmab ka küsitletava õigust vastata KEK-i küsimustele kandidaadilt selleks luba küsimata. Samuti 3

(6)3-20-1044 on komisjon taganud taustauuringu tegemisel küsitletava anonüümsuse nii kandideerija kui ka teiste isikute ees, sest see võimaldab saada kandideerija kohta põhjalikumat teavet. KEK ei ole pidanud vajalikuks taustauuringu käigus peetud vestlusi ja psühholoogide selgitusi isiksuseomaduste ja väärtuste testide tulemuste kohta salvestada, stenografeerida ega protokollida; 3) kaebaja isiksuseomaduste hindamise vestluse korraldamisel järgis KEK kohtute seaduse ja KEK-i töökorra nõudeid ning komisjoni pikaajalist praktikat. Varem on KEK korraldanud kohtunikuks kandideerijaga vestluse läbiviimiseks alati kohapealse istungi, kuid eriolukorra tõttu ei olnud selline korraldus võimalik. Kuigi kaebajaga läbi viidud vestluse ajal ei olnud tehnilise tõrke tõttu videopilti, ei leidnud komisjoniliikmed, et see puudus oleks takistanud kaebaja isiksuseomaduste kohtunikuametisse sobivuse hindamist. Vestlus oli sisuline ja polnud kerge, sest osa küsimuste juurde tuli tagasi pöörduda ning mõningatest vastustest arusaamiseks tuli esitada lisaküsimusi. KEK-i liikmed ei tegele üksnes kandidaadi isiksuseomaduste väljaselgitamisega, vaid hindavad, kas need omadused on kohtunikutööks sobilikud. Raske on ette kujutada sobilikumat kogu kui selline, mille enamik liikmetest on kohtunikud; 4) KEK võtab otsuse vastu koosseisu häälteenamusega. Kohtunikult eeldatavad isiksuseomadused ei ole üksteisest eraldi vaadeldavad, vaid on omavahel seotud. Seepärast ei ole nende eraldi hindamine ega puudujääva osa äranäitamine võimalik. Komisjoni küsimused kaebaja töö kohta kohtujuristina võimaldasid välja selgitada kohtunikutööks vajalike isiksuseomaduste olemasolu. Komisjon ei lasknud end mõjutada kellegi teise arvamusest ega otsustanud mõtlematult. Komisjon võttis pärast kaebajaga peetud vestlust ühendust selle kohtumaja juhiga, kus kaebaja töötab, kuid ka see vestlus ei hajutanud kaebajaga peetud vestluse käigus tekkinud sügavaid kahtlusi. 8. Üldkogu istungil jäi kaebaja oma seisukohtade juurde. ÜLDKOGU SEISUKOHT 9. Üldkogu leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning kaebaja kohta tehtud KEK-i 7. mai 2020. a protokolliline otsus, millega otsustati kaebaja lugeda isiksuseomadustelt kohtunikutööks mittesobivaks, tuleb tühistada. Üldkogu peab võimalikuks teha uue otsuse, millega lugeda kaebaja isiksuseomadustelt kohtunikutööks sobivaks. I 10. Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kellel on muu hulgas kohtunikutööks vajalikud võimed ja isiksuseomadused (

(6)3-20-1044 menetlusele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-41-07, p 11; nr 3-3-1-87-04, p 14). Seepärast peab isikule olema tagatud kohtulik kontroll sellise otsuse õiguspärasuse üle. II

1. Kaebuse peamise väite kohaselt on KEK rikkunud põhjendamiskohustust.
2. Üldkogu hinnangul tuleb praeguses asjas lähtuda kohtute seaduses erinormide puudumise korral haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetest (HMS § 112 lg 2; vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-30-09, p 10; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-15-07, p 18).
3. Kohtunikueksamikomisjoni otsus kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste mittesobivaks tunnistamise kohta peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Põhjendused peavad olema sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt nt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 26). Üldkogul peab sedalaadi otsuste peale esitatud kaebuste lahendamisel olema võimalik kontrollida, et hinnangut ei ole antud meelevaldselt.
4. Vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduste kohaselt tekkisid komisjonil kaebajaga läbi viidud vestluses saadud teabe ja muude andmete võrdlemise põhjal kahtlused kaebaja minapildi adekvaatsuses kohtujuristina või tema püüdes näidata end paremana. Komisjonil ei tekkinud menetluses kogutud teabe põhjal veendumust, et kaebajal on kohtunikuametisse sobilikud isiksuseomadused.
5. Üldkogu nõustub kaebajaga, et KEK rikkus vaidlustatud otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Otsuse üldsõnalistest põhjendustest ei selgu, millise isiksuseomaduse tõttu on kaebaja komisjoni hinnangul kohtunikutööks sobimatu. Ainuüksi eespool nimetatud kahtlused ei võimalda üldkogu hinnangul teha järeldust, et isikul puuduvad kohtunikutööks vajalikud isiksuseomadused.
6. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt tuleb haldusakti põhjendus esitada haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohtu praktika kohaselt peavad haldusaktis siiski olema ära toodud vähemalt põhimotiivid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 25). Praeguses asjas ei selgu komisjoni seisukoht, millistele isiksuseomadustele kaebaja ei vasta, ning millistele asjaoludele tuginedes komisjon oma hinnangu kujundas, ka muudest menetluse käigus kogutud materjalidest. Põhjendused, mis aitaksid komisjoni otsuse õiguspärasuses veenduda, ei selgunud ka üldkogule esitatud KEK-i vastusest.
7. Põhjendamispuudused ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt alati haldusakti tühistamise aluseks. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib jätta haldusakti kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Samamoodi on sätestatud HMS §-s
8. Kuna praeguses asjas ei ole üldkogu veendunud, et põhjendamiskohustuse järgimisel oleks tulnud teha samasisuline otsus, tuleb KEK-i
9. mai
10. a protokollilise otsuse nr 912/20-5 p 2.7 põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu tühistada.
11. Vaidlustatud otsuse tühistamise tõttu ei hinda üldkogu kaebaja ülejäänud väiteid. III 5

(6)3-20-1044 20.