KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-610 Hal

) §-le 28, § 32 p-le 5 ning Pärnu Linnavolikogu 2

§ 32

p 5 kohaselt ei anna omavalitsus välja projekteerimistingimusi, kui nende alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmandate isikute õigusi. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Kanali tn 11 kinnistu kaasomanikud XX ja YY on kaasomandis olnud hoone ehitanud omavoliliselt suuremaks ja kõrgemaks ilma kolmanda kaasomaniku nõusolekuta ning naaberkinnistu omaniku õiguste ja avaliku huviga arvestamata. Õigusaktidega sätestatud korra ja nõuete järgimine on avalik huvi, mis kaalub üles eraisiku loata ehitustegevuse. Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt soovitakse elamut veel laiendada ja viisil, millega kaasomanik ei ole nõus ja mille osas kehtib lammutamise ettekirjutus.

1. XX ja YY esitasid 20.09.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse 04.07.2018 ettekirjutushoiatuse (muudetud 14.09.2018 haldusaktiga) ja 10.09.2018 vaideotsuse tühistamiseks. XX esitas 03.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse 05.03.2019 otsuse tühistamiseks. Selleks, et ettekirjutus omandaks õigusliku tähenduse, peab see olema kantud ehitisregistrisse. Nimetatud nõue oli kaebuse esitamise aja seisuga täitmata. Vastustaja ametnik SS kinnitas
2. a-l XX-le, kes soovis esitada ehitusteatist elamu ümberehitamiseks, et kui katuseterrass jääb alla 20 m2, ei ole ehitusteatise esitamine vajalik. Tulenevalt õigusaktidest ning vastustaja halduspraktikast, ei ole terrassi rajamiseks, mille kõrgus ei ületa ühte meetrit, vajalik ehitusloa taotluse ega ehitusteatise esitamine, samuti pole vaja koostada ehitusprojekti. Ettekirjutuses on vastustaja lugenud valeandmete esitamiseks XX poolt esitatud garantiikirja, milles ta lubas ehitise välisseina valmis ehitada hiljemalt 26.06.
3. XX mõistis vastustaja varasemaid seisukohti selliselt, et tal tuleb ehitis viia vastavusse muudatusprojektiga. Kohane ja proportsionaalne oleks olnud sellise ettekirjutuse andmine, millega oleks nõutud kaebajatelt nõuetele vastava ehitusprojekti esitamist koos ehitusteatisega. Kui vastustaja eesmärgiks oli ettekirjutusega välja selgitada elamu ohutus ja vastupidavus, oleks vastustaja saanud kaebajaid kohustada esitama ehitise auditit või ehitusprojekti ekspertiisi. BB ja CC ei ole katuseterrassi kasutamisega seoses varem vastuväiteid esitanud. Seega on vastustaja etteheited kaasomaniku ja naaberkinnistu omaniku õiguste riivest arusaamatud. Vastustaja pole pidanud vajalikuks välja selgitada, kas nende õigused üldse saavad ülemäära riivatud. Vastustaja ei ole kuidagi põhjendanud, kuidas võiks üksnes kinnistu sisehoovist nähtav elamu teise korruse osaline laiendamine muuta ehitise arhitektuurset ilmet sedavõrd, et see rikub kaasomaniku õigusi. Tiheasustusalal ei ole võimalik naaberkinnistu omanike privaatsust tagada samadel tingimustel mis hajaasustuses. Juba praegu asub ehitise teise korruse aken CC kinnistu poole. Projekteerimistingimuste andmata jätmine oli õigusvastane. Projekteerimistingimused ei anna õigust teostada ehitustegevust ega saa seetõttu rikkuda kaasomaniku ja naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Vastustaja ei ole selgitanud, milles seisneb kolmandate isikute õiguste ülemäärane riive. BB pole oma arvamust projekteerimistingimuste menetluses andnud ning

§ 31lg 6 alusel tuleb lugeda, et ta on eelnõuga nõus. Vastustaja viitas vaidlustatud 3

§ 132

lg 3 kohaselt otsustatakse ehitise lammutamine eelkõige siis, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisel esitatavatele nõuetele ja sellega kaasne oluline või kõrgendatud oht; 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Sõna „eelkõige“ viitab, et ehitise lammutamist on võimalik kaaluda ka muudel juhtudel. N-ö tüüpsituatsioonist irduv olukord võib tekkida nt siis, kui ebaseaduslik ehitise laiendamine avastatakse n-ö algusetapis. Sel juhul puudub suure tõenäosusega veel alus rääkida olulisest või kõrgendatud ohust või ülemäärasest negatiivsest mõjust, kuid see ei välista lammutamise ettekirjutuse õiguspärasust. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt tuli lammutada kaheksa rea kõrguselt ehitatud väikeplokist sein. Selleks tegevuseks antud 1,5 kuu pikkune tähtaeg ei olnud liiga lühike. Ettekirjutuse põhjendamispuudused ei too kaasa selle tühistamist. Ettekirjutuses on kaalutud erinevate isikute huve, samuti arvestatud valeandmete esitamist XX poolt. Nimelt lubas XX, et lõpetab ehitusprojekti kohase ehitise laiendamise 15,5 m2 ulatuses hiljemalt 26.06.2018, kuid tegelikult asus ta hoopis teostama uut laiendust. Õige pole kaebaja seisukoht, et ettekirjutuse subjektiks oli alusetult märgitud YY. Kasutusloa taotluse esitasid mõlemad kaebajad ehitise kaasomanikena koos. Tegemist on ema ja tütrega, kes XX ütluste kohaselt suhtlevad igapäevaselt. Seega on eluliselt usutav, et isegi juhul, kui ebaseadusliku ehitise laienduse tellis XX, pidi selleks olema ka YY nõusolek. Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et ettekirjutuses ei saanud kaebajat kohustada lõpetama ehitusprojekti kohast ehitise laiendamist 15,5 m2 ulatuses hiljemalt 21.08.2018. Kuigi kasutusloa andmisest keeldumise kohta oleks vastustaja võinud koostada eraldi otsuse, oli otstarbekas lahendada see küsimus koos ettekirjutusega, sest kaks otsustust olid omavahel seotud. Ettekirjutuse kehtivus ei sõltu sellekohasest kandest ehitisregistrisse.

§ 61

lg 2 eesmärgiks on määratleda, millistel registris olevatel dokumentidel on õiguslik tähendus. See ei tähenda, et kui teatud dokumenti ei ole registrisse kantud, siis pole see haldusakt adressaatide jaoks siduv. Vastustaja 05.03.2019 otsus keelduda projekteerimistingimuste andmisest on õiguspärane. Kaebaja esitatud projekteerimistingimuste taotlus on käsitatav ebaseadusliku ehitise laiendamise seadustamise taotlusena. Ajal, kui kaebaja esitas taotluse, oli kehtiv lammutamise ettekirjutus. Kaebaja oli valdava osa ebaseaduslikust ehituse laiendusest valmis ehitanud. Seega pole loogiline kaebaja 21.01.2019 seisukoht, et ta esitas projekteerimistingimuste taotluse olemasoleva hoone laienduse projekteerimiseks. Kaebaja seisukoht, et projekteerimistingimused ei anna õigust ehitustegevuseks, on põhimõtteliselt õige, kuid tuleb arvestada, et kaebaja oli ehitise ebaseadusliku laiendamise juba teostanud. Seetõttu tuli vastustajal hinnata kaebaja õigust ehitustegevusele ja sellega kaasnevat kaasomaniku ja naaberkinnistu omaniku subjektiivsete õiguste riivet ning otsustada 5

lisa 1 ette loamenetluse kohustuse. Kaaludes ehitise seadustamise ja lammutamise vahel, on asjakohane lähtuda järgnevast. Ettekirjutusele vaatamata jätkasid kaebajad ebaseadusliku ehitustegevusega, võttes teadlikult riski, et neil tuleb vastav laiendus hiljem lammutada. Kaebajatel ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et ebaseaduslik laiendus seadustatakse. Ehitise laiendamine 19,7 m2 võrra ei ole kaebajate elutegevuseks vajalik, neil on piisavalt eluruume, mistõttu puudub lammutamisel vahetu mõju nende elutegevusele. Lammutamine ei ole seotud elamu kui terviku kandekonstruktsioonidega, mistõttu ei kujuta see endast ohtu. Ehitise laiendamine ei ole toimunud sellises mahus, et selle lammutamine oleks ülemäära koormav. Vastustaja juba seadustas ühe korra 2005-2007 toimunud ehitise laiendamise mahus 15,5 m2, vaatamata BB nõusoleku puudumisele. Oluline on ka avalik huvi seadusliku ehitustegevuse vastu. Vastustaja põhjendus naaberkinnisasja omaniku õigusest privaatsusele on projekteerimistingimuste menetluses küsitav. Samas ei oma selle põhjenduse kõrvalejätmine olulist tähendust. Vastustaja ei ole eksinud

§ 31lg 6 vastu.

Vastustajale oli enne projekteerimistingimuste andmist teada, milline on BB seisukoht ehitise ebaseadusliku laiendamise osas. Seda on oli BB üheselt väljendanud 28.08.

1. Lisaks saatis vastustaja BB-le projekteerimistingimuste andmisest keeldumise eelnõu. BB vastamata jätmist sellele eelnõule saab tõlgendada kui projekteerimistingimuste andmisest keeldumisega nõustumist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
2. XX ja YY paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.11.2019 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Lammutamisettekirjutus on õigusvastane. Ettekirjutuse kohaselt tuli lammutada kaheksa rea kõrguselt ehitatud väikeplokist sein. Ehitise lammutamist saab nõuda, kui üheaegselt on täidetud kaks eeldust – ehitis ei vasta nõuetele ning sellega kaasneb oluline või kõrgendatud oht (

§ 132lg 3 p 1).

Vastustaja ei ole põhjendanud, milles seisneb juurdeehituse oht. Vastustaja pole samuti astunud samme ohu kindlakstegemiseks, vaid on paljasõnaliselt sedastanud, et ehitise laiendamisel pole kontrollitud ehitise konstruktsioonide vastupidavust ja ohutust. Ohuga ei seondu vastustaja väited ehitamise mõjust teiste isikute õigustele. 6

§ 132lg 3 p 2).

Sellist mõju pole vastustaja kindlaks teinud. Lammutamisettekirjutuse näol on tegemist ulatusliku omandiõiguse riivega, mistõttu peavad selleks esinema erandlikud asjaolud. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei too ettekirjutuses sisalduvad olulised põhjendamispuudused kaasa ettekirjutuse kui haldusakti tühistamist. Halduskohus on asunud vastustaja eest ettekirjutust sisustama. Halduskohus jättis hindamata, kas ehitise laiendamist on võimalik seadustada. Kohus ei ole tuvastanud, et juurdeehitus oleks materiaalselt õigusvastane. Vastustaja keeldus projekteerimistingimuste andmisest üksnes kaasomaniku ja naaberkinnistu omaniku vastuseisu tõttu. Halduskohus leidis küll, et naabri privaatsusriive osas on vaidlustatud otsuse põhjendus küsitav, kuid ei põhjendanud, miks ei oma see kaalutlusõiguse teostamisel tähtsust. Projekteerimistingimuste andmise menetluses tuleb vastustajal analüüsida ja hinnata eelkõige kavandatava ehitustegevuse vastavust avalik-õiguslikele normidele. Ühtegi vastuolu nende normidega pole vastustaja välja toonud.

§ 32

näeb ette ammendava loetelu, millal saab projekteerimistingimuste andmisest keelduda. Vastustaja on tuginenud

§ 32p-le 5, mis räägib kolmandate isikute õiguste ülemäärasest riivest.

Samas ei nähtu otsusest asjaolusid, mis võiksid sellisele riivele viidata. Kaasomaniku nõusoleku puudumine on tsiviilõiguslik küsimus, mille lahendamisse ei saa kohalik omavalitsus sekkuda. Riigikohus on leidnud, et kohalik omavalitsus ei pea hakkama lahendama pooltevahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi selle üle, kas projektis ette nähtud kaasomandi eseme ümberehitused on lubatavad kaasomaniku tahte vastaselt või mitte (18.12.2019 otsus nr 3-17-1859). Halduskohus jättis hindamata, kas projekteerimistingimuste andmine tooks kaasa ülemäärase kolmandate isikute õiguste riive, asudes hoopis lahendama tsiviilõiguslikku küsimust kaasomaniku nõusoleku puudumise kohta. Vastustajal ei ole õigust otsustada kasutusloa andmisest keeldumist tingimuslikult. Vaidlust ei ole selles, et elamu esimene korrus vastab ehitusprojektile, seega oleks saanud kasutusloa anda osaliselt.

1. Pärnu linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus hindab esmalt apellatsioonkaebuse väiteid seoses 04.07.2018 ettekirjutus-hoiatusega ning sellega seotud 14.09.2018 hoiatusega ja 10.09.2018 vaideotsusega (I), seejärel peatub ringkonnakohus 05.03.2019 otsusel (II) ning viimaks jagab menetluskulud (III). I
3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 04.07.2018 ettekirjutus on õiguspärane. Ringkonnakohus põhjendab seda alljärgnevalt.
4. Kaebajatele oli ehitise laiendamiseks antud 15.10.2009 ehitusluba nr EL-3388 (I kd, tl 42), mis põhines 01.12.2008 koostatud rekonstrueerimise ja juurdeehituse projektil (II kd, tl 23 jj). 7

lisa 1 kohaselt on üle 60 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga elamu laiendamiseks kuni 33% ulatuses vajalik esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, kui laiendus on üle 33%, tuleb taotleda ehitusluba. Kaebajad asusid elamu teist korrust laiendama ilma igasuguste dokumentideta. Puuduvad tõendid, et enne 04.07.2018 ettekirjutuse tegemist oleksid kaebajad vastustajat teavitanud järjekordsest elamu laiendamise soovist. Kinnitust pole leidnud asjaolu, et ehitusloa nr EL-3388 aluseks olnud 01.12.2008 projekti muudatused esitasid kaebajad juba koos 06.02.2018 kasutusloa taotlusega. See poleks ka loogiline, sest selleks ajaks polnud nad veel asunud vaidlusalust verandat ehitama, mistõttu ei saanud kasutusluba seda hoone laiendust hõlmata. 11. Lammutamisettekirjutuse tegemisel tugines vastustaja

§ 130

lg 2 p-dele 1–5, kust tuleneb kohaliku omavalitsuse kontrollipädevus riikliku ehitusjärelevalve teostamisel. Ettekirjutuse põhjendavas osas on vastustaja välja toonud järgmist: tagatud ei ole ehitamisest mõjutatud isikute õigustega arvestamine; on oht, et kaasomaniku ja naaberkinnistute omanike õigused ja huvid saavad ülemääraselt riivatud; kontrollitud ei ole ehitise konstruktsioonide vastupidavust ja ohutust; laiendus võib visuaalselt reostada keskkonda, sest hoone sobivust pole hinnatud; kasutusloa taotlemisel esitati valeandmeid. Kaebajad viitavad, et puuduvad

§ 132

lg 3 nimetatud eeldused, et ebaseadusliku laienduse lammutamise nõuda, sest puuduvad tõendid, et ehitise nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht või et ebaseadusliku ehitamisega on kolmandatele isikutele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna

§ 132lg 3 reguleerib olukordi, mille puhul „eelkõige“ võib otsustada ehitise lammutamise, on lammutamisettekirjutuse tegemine 8

§ 132

lg-s 3 nimetatud kriteeriumidest, sest lammutamisettekirjutus puudutas vaid kaheksa rea ehitusplokkide kõrvaldamist, mis ei saanud kaebajate jaoks olla ülemäära koormav. Asudes elamut teadlikult õigusvastaselt laiendama, ei saanud kaebajad eeldada, et nende huvid on juba eelduslikult kaalukamad ning ehitamisest puudutatud isikud peavad oma õiguste arvesse võtmiseks esile tooma erakordse õiguste riive. Vastustaja on põhjendatult arvestanud asjaoluga, et kaasomanik ja naaberkinnistu omanik on elamu laiendamise vastu. Samuti on asjakohane kaalutlus, et kontrollitud pole ehitise konstruktsioonide vastupidavust ja ohutust. Siinkohal on oluline esile tuua, et kuna tegemist on pealeehitamisega, on konstruktsioonide vastupidavuse küsimus kindlasti tähelepanu vääriv. Tegemist on korterelamuga, kus kaebajad osutavad majutusteenust (26.04.2018 garantiikirjas toob XX välja, et ta pakub kodumajutust, majutuskohtade arv on 10 voodikohta). Ka hoone visuaalse sobivuse küsimus pole väheoluline. Muudatusprojektilt (II kd, tl 45) on näha, et võrreldes algse 01.12.2008 projektiga muutub muu hulgas elamu tänavapoolne vaade. Põhjendatud pole etteheide, et halduskohus asus vastustaja eest ettekirjutust sisustama. Asjaolu, et halduskohus on vastustaja seisukohti analüüsides neid täpsemalt avanud, ei tähenda, et kohus oleks arvesse võtnud kaalutlusi, mida vastustaja haldusakti andes oluliseks ei pidanud. 12. Vaidlustatud 04.07.2018 ettekirjutuse resolutsiooni p-d 1.2 ja 3 ei ole seotud veranda lammutamisega, vaid 06.02.2018 esitatud kasutusloa taotluse menetlusega. Vastustaja on kohustanud kaebajaid elamu ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt valmis ehitama ning hoiatanud, et kohustuse täitmata jätmisel keeldub vastustaja laiendusele kasutusloa andmisest. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et

ei näe ette võimalust nõuda kasutusloa taotlejalt ettekirjutuse vormis kasutusloa puuduste kõrvaldamist, s.o antud juhul elamu projektijärgset valmisehitamist. Kui esinevad

§-s 55 loetletud asjaolud, tuleb kasutusloa väljastamisest keelduda. Eeltoodu ei too aga kaasa 04.07.2018 ettekirjutuse tühistamist vastavas osas, sest vastustaja pole kaebajate õigusi kahjustanud, vaid on valinud neile soodsama lahenduse, andes neile enne keelduva haldusakti väljastamist võimaluse viia ehitis nõuetega kooskõlla. Kaebajaid ei ole ettekirjutuse resolutsiooni p 1.2 täitamata jätmise puhul hoiatatud sunnivahendite kasutamise võimalusega, vaid on selgitatud, et tulemiks on kasutusloa väljastamisest keeldumine (resolutsiooni p 3). Vastustaja näitas ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena

§ 55

p-e 3, 5 ja 10, mis reguleerivad, millal keeldutakse kasutusloa väljastamisest (ehitis ei vasta ehitusloale, projekti on oluliselt muudetud, kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid). Arvestades, et kaebajad ei olnud elamu laiendust 01.12.2008 projekti järgi lõpuni ehitanud (lõpetamata oli elamu välisseina soojustamine ja katuse räästakast), vaid olid asunud tegema uut, projektis mitte ette nähtud laiendust, esines õiguslik alus keelduda kasutusloa väljastamisest. Vastustaja oli, usaldades XX 26.04.2018 garantiikirja, 24.05.2018 peatanud kasutusloa menetluse, et kaebajad saaksid hoone fassaadi ja katuse ehitusprojekti kohaselt lõpuni ehitada (XX lubas seda teha hiljemalt 26.06.2018). Sellele vaatamata oldi 04.07.2018 seisus, kus lubatud töid polnud tehtud, vaid oli asutud ehitama verandat. Vastustaja käitus kooskõlas hea halduse 9

§ 54lg 3 võimaldab kasutusloa anda kõrvaltingimusega.

Tegemist on haldusorgani diskretsiooniga. Arvestades Kanali tn 11 elamu laiendamisega seotud probleeme, leiab ringkonnakohus, et vastustajale pole põhjust kõrvaltingimuse kohaldamata jätmist ette heita. II

1. XX ei asunud 04.07.2018 ettekirjutust täitma (halduskohus peatas ettekirjutuse täitmise 21.09.2018 määrusega käesolevas asjas), vaid esitas 22.11.2018 projekteerimistingimuste taotluse, soovides elamu laiendamist üle 33% (II kd, tl 46). Vastustaja keeldus sellest 05.03.2019 otsusega (II kd, tl 7).
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja üritab läbi projekteerimistingimuste menetluse saavutada elamu ebaseadusliku laienduse seadustamist.

§ 26

lg 2 p 2 kohaselt antakse projekteerimistingimused hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. Arvestades, et kavandatava veranda suurus on 19,7 m2 ning pärast 15.10.2009 ehitusloa realiseerimist on hoonealust pinda 321 m2 ja suletud netopinda 403,9 m2, pole põhjust rääkida hoone laiendamisest üle 33%. Elamu nii suures ulatuses laiendamine ei tuleks kõne alla juba põhjusel, et kui üldplaneeringu kohaselt on kinnistu maksimaalne lubatud täisehitusprotsent 25%, siis konkreetsel juhul on see niigi juba 42,3%. Kaebaja asus elamut õigusvastaselt laiendama hiljemalt 2005. a-l (vt 22.11.2005, 17.04.2006 ja 30.04.2007 ettekirjutus-hoiatused – I kd, tl 38-40). Vastustaja poolt 15.10.2009 väljastatud ehitusluba nr EL-3388 oli antud omavoliliselt laiendatud elamu seadustamiseks. Vastustaja pole projekteerimistingimuste taotlust samas

§ 30alusel läbi vaatamata jätnud, vaid on lahendanud taotluse sisuliselt.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et projekteerimistingimuste taotluse lahendamisel poleks vastustaja tohtinud muu hulgas arvestada 04.07.2018 tehtud lammutamisettekirjutusega. Halduskohus leidis õigesti, et kuna ehitise ebaseaduslik laiendamine oli juba toimunud, tuli vastustajal hinnata kaebaja õigust ehitustegevusele ja sellega kaasnevat kaasomaniku ja naaberkinnistu omaniku subjektiivsete õiguste riivet ning otsustada kas lammutamise või seadustamise kasuks. Vastustaja on otsuses tuginenud

§ 32

p-le 5, mille kohaselt ei anta projekteerimistingimusi, kui nende alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmandate isikute õigusi. Vastustaja on kaebaja ja puudutatud isikute huvisid kaalunud juba lammutusettekirjutuse andmisel. Põhjendatud pole projekteerimistingimuste väljastamine olukorras, kus taotletava ehitise laienduse osas on olemas kehtiv lammutamisettekirjutus. Kui 2009. a-l pidas vastustaja võimalikuks ebaseaduslik juurdeehitus ehitusloa väljastamise teel seadustada ning lammutamisettekirjutusi sundtäitmisele ei pööranud, siis käesoleval juhul see nii pole. Seega tuleb käesoleval juhul lähtuda mitte sellest, milline on 19,7 m2 suuruse veranda faktiline mõju kolmandatele isikutele, vaid asjaolust, et haldusorgan on juba langetanud otsuse veranda lammutamise kohta.

§ 32

p 5 tuleb sellisel juhul mõista nii, et kolmandatel isikutel on tekkinud usaldus 04.07.2018 ettekirjutuse suhtes, projekteerimistingimuste andmine tähendab sisuliselt lammutamisettekirjutuse kehtetuks tunnistamist ning see riivab 10