Obsah (8)

§ 286§ 226§ 285§ 164§ 170§ 1018§ 338§ 110

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2176 Tsiviila

285 lg-s

1. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et antud kooskõlastus oli tehtud. Arvestades esitatud tõendeid ja arvestusi järeldub, et OÜ 7 2-18-2176 Sotsiaalne Õppekeskus ei teinud ruumide parendusi ja muudatusi eelnevalt kostjaga kooskõlastades. Seoses sellega puudub OÜ-l Sotsiaalne Õppekeskus nõudeõigus parenduste ja muudatusete hüvitamise osas kostja vastu. Isegi kui nõustuda, et antud nõue eksisteerib, on võimalik lugeda „investeeringute“ tõendatuks summaks 7092,15 eurot.
2. Hagiavalduses ei olnud nimetatud ühtegi tõendit, millega tõendatakse, et kostja ei nõustunud kunagi sellega, et OÜ Sotsiaalne Õppekeskus teeb asjasse parendused. Seoses sellega pole võimalik käsitleda antud dokumente investeeringute ega parenduste tegemise heakskiiduna. Lisaks sellele, olid teadmiseks võetud investeeringud esitatud ühe summana nii OÜ Sotsiaalne Õppekeskus kui ka MTÜ Sotsiaalse Adaptatsiooni Keskuse poolt väidetavalt tehtud investeeringute osas. Antud dokumendist pole võimalik järeldada, et kostja kiidaks heaks OÜ Sotsiaalne Õppekeskus tehtud investeeringud summas, mis esitatakse käesoleva hagiavalduse nõudena.
3. Sõltumatult sellest, kas kostja kiitis heaks OÜ Sotsiaalne Õppekeskus poolt tehtud investeeringud või mitte, ei muutu

§ 286

lg 1 sätestatud nõue sissenõutavaks, kuna üüritud asja väärtus ei ole oluliselt suurenenud. Hageja ei selgitanud hagiavalduses antud juriidilise fakti tekkimist tõendavaid asjaolusid. Domus Kinnisvara poolt tehtud hindamisakt kajastab ainult ruumide väidetavat turuväärtust hindamisakti tegemise päeva seisuga. Selleks, et tuvastada, kas uuritud ruumide hind on suurenenud oluliselt, tuleb kõigepealt tuvastada ruumide väärtus enne väidetavate „investeeringute“ tegemist, võrreldes ainult ruumide väärtust enne ja peale „investeeringute“ tegemist. Seoses sellega pole antud tõendiga tõendatud, et aktis kajastatud renoveerimistööd olid teostatud kostja ja OÜ Sotsiaalne Õppekeskus vaheliste suhete raames.

1. Domus Kinnisvara aktist tuleneb, et akti koostamise kuupäeval oli ruumide turuväärtuseks 131 000 eurot. Hageja nõudeks on 82 081,30 euro hüvitamine. Võrreldes ruumide turuväärtust ja nõutava summa suurust on raske eeldada, et üürniku tegevuse tõttu suurenes vara turuväärtus 62,64% võrra. Sellel juhul tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue ei ole mõistlik.
2. 28.12.
3. a ülesütlemisavalduses ütles Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet üles OÜ Sotsiaalne Õppekeskus ja Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti vahel 11.09.2009 sõlmitud Äriruumi üürilepingu nr 1/517 alates 01.03.
4. Seoses sellega hakkas hageja nõue üürniku kulutuste hüvitamise kohta kulgema alates 01.03.2017 ja lõppes 01.09.
5. Hageja esitas hagivalduse alles 09.02.
6. Seoses sellega on antud nõude suhtes kehtestatud aegumistähtaeg möödunud enne hagiavalduse esitamist. Ajavahemikul, alates lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni, hageja ei ole teinud ühtegi TsÜS § 160 lg. 2 ettenähtud toimingut, mis viiks aegumistähtaja peatamiseni. Samuti ei tekkinud sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud asjaolu, mis võiks peatada aegumistähtaega. Kostja leiab, et kohus peab kaaluma kas OÜ Sotsiaalne Õppekeskus oli nõuet kostja vastu, mida loovutada. Kas nõue on aegunud ning kas nõude loovutamine oli lubatud ja on kehtiv. VASTUHAGI
7. Narva linn esitas Linnamajandusameti kaudu vastuhagi, milles palub välja nõuda MTÜ Otsuseotsija ebaseaduslikust valdusest Narva linnas aadressil A. Xi paiknevas hoones II korrusel asuvad ruumid nr 1-20 ja kohustada MTÜ-d Otsuseotsija üle andma need Narva linnale (Linnamajandusameti kaudu);
8. Vastuhagi kohaselt sõlmisid 29.01.2017 Narva linn Linnamajandusameti kaudu (edaspidi 8 2-18-2176 „üürileandja“) ja MTÜ Otsuseotsija (edaspidi „üürnik“) äriruumi üürilepingu nr 1/783 (hagi lisa nr 35). Üürilepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et üürileandja annab tähtajatult üürnikule tasu eest kasutamiseks lepingus sätestatud tingimustel Narvas, Xi ,
9. korrusel ruumid x üldpinnaga 307,9 m², üürnik aga kohustus selle eest tasuma üüritasu. Üürileandja on andnud üüritud asja üürnikule üle. Ruumide omanik on Narva linn. Üürileping on üles öeldud, mida ei ole vaidlustatud. Üürilevõtja ei ole üüripinda vabastanud. Vastus vastuhagile
10. MTÜ Otsuseotsija palub jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuse kohaselt jääb kostja (hageja põhihagis)oma hagiavalduses ning kostja vastusele varasemas menetluses esitatud 20.04.2018 kirjalike seisukohtade juurde. Kohtuistungid
11. 15.11.
12. a kohtuistungil leidis MTÜ Otsuseotsija (edaspidi põhihagis hageja), et leping poolte vahel ei ole lõpetatud. Võlgnevuse suhtes saab öelda, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu. Narva linn on aktsepteerinud iga kord hageja ettepaneku ruumide parandamiseks ja investeeringute kohta. OÜ Sotsiaalne Õppekeskus kulutas remondile kokku 1 541 152 Eesti krooni, millest Narva linn aktsepteeris 1 284 293.32 Eesti krooni, s.o 82 081.30 eurot. OÜ Sotsiaalne Õppekeskus on nõude loovutanud hagejale. Vastavalt TsÜS §-le 149 on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja esindaja selgituste kohaselt oli 23.08.2017 esitatud ülesütlemise taotlust ei ole vaidlustatud, seega on see jõus. Narva linnas kehtib linnavara kasutusse andmise kord, siis linnavara antakse kasutusse juhul kui vara ei kuulu võõrandamisele, avaliku enampakkumise alusel ja enampakkumisel ei saa osaleda isikud, kelle poolt oli rikutud linnavara kasutamise reeglid. Seega on hageja leping lõpetatud sel põhjusel, et hageja on rikkunud temaga varem sõlmitud lepingud. Kui hageja loovutas selle nõude edasi, siis selle nõude suhtes kehtib aegumistähtaeg. Enne kohtusse pöördumist aegumistähtaeg on juba aegunud.
13. 25.03.
14. a kohtuistungil hageja esindaja selgituste kohaselt on küte ja vesi välja lülitatud, kuid kõike on võimalik taastada. Leping on üles öeldud, kuid hageja on teinud investeeringud, mida kostja ei ole hüvitanud. MTÜ-le Otsuseotsija plaanis oli jätkata ruumide kasutamist, kuid suureks üllatuseks lõpetati kommunaalteenuste osutamine ja lõpus pitseriti ruumid. Kostja ei ole kordagi võimaldanud hagejal oma vara ära võtta. Remondi teostas Sotsiaalne Õppekeskus. Linn aktsepteeris lepingu Sotsiaalse Õppekeskuse OÜ kasuks. Kui leping on lõppenud, siis vara peab olema tagastatud. Kui üürnikul poolt oli tehtud parandusi, siis üürilepingu puhul ta võib esitada nõude paranduste hüvitamisest (

§ 226

lg 1) Kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Kostja leiab, et hageja ei vaidle lepingu ülesütlemise vastu, aga viitab sellele, et seoses ülesütlemisega on tal tekkinud hüvitamise nõude linna vastu. Üürileping on lõppenud, seega hagejal tekkis kohutus vabastada ruumid, luid ruumid on vabastamata. Antud ehitis on planeeritud nüüdseks riigigümnaasiumile. Hagejale on mitu korda teatatud, et ta peab vabastama ruumid. Pitser oli pandud pärast seda, kui hageja loobus oma asjade äravõtmisest. Juhul kui hageja nimetab päeva, millal ta on valmis ära võtta oma asju ruumidest, siis kostja kaasab selleks kõik abinõud. Seadus ei kohusta 9 2-18-2176 üürileandjat remondi maksumust hüvitama, vaid kohustab hüvitada väärtuse suurenemist. Selleks peab olema tuvastatud vahe. Kui isik tegi remondi, siis temal tekkis õigust esitada nõude hüvitise määramisest teatud aega jooksul peale lepingu lõpetamist. Kuid tähtaeg on juba möödunud. Remonditööd tegi kolmas isik, hiljem nõuded loovutati. Nõude loovutamise lepingust näen, et Sotsiaalne õppekeskus, kes on teine isik, loovutab Otsuseotsijale nõudeid. Sotsiaalse Adaptatsiooni keskus taotles ehitusloa andmist, kuid antud tööd teostati Sotsiaalse Adaptatsiooni keskuse huvides. Nõude loovutamise leping on sõlmitud juba peale seda, kui aegumistähtaeg on möödunud. Lõplikud seisukohad

1. Hageja jääb esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Hageja juhib tähelepanu, et ulatuslikud remondi tööd on teostatud kostja nõusolekul. Hageja nõue ei ole aegunud.
2. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud tõenditest ja menetluses esitatud väidetest tuleneb, et parenduste eesmärgiks oli OÜ Sotsiaalne Õppekeskus majandustegevuse arendamine. Parenduste tulemusena sai OÜ Sotsiaalne Õppekeskus õpperuumid, mis võimaldasid OÜ-l Sotsiaalne Õppekeskus tegeleda töötute õpetamisega. Hageja ei selgitanud kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses esitatud dokumentides, kuivõrd on OÜ Sotsiaalne Õppekeskus tegevuse arendamine Narva linna huvides. Kostja ei kiitnud hageja parendusi kunagi heaks. 28.12.
3. a ülesütlemisavalduses ütles Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet üles OÜ Sotsiaalne Õppekeskus ja Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti vahel 11.09.2009 sõlmitud äriruumi üürilepingu nr 1/517 alates 01.03.
4. Seoses sellega hakkas hageja nõue üürniku kulutuste hüvitamise kohta kulgema 01.03.2017 ja lõppes 01.09.
5. Hageja esitas hagivalduse alles 09.02.
6. Seoses sellega on antud nõude suhtes kehtestatud aegumistähtaeg möödunud enne hagiavalduse esitamist. Kostja taotleb jätkuvalt aegumistähtaja kohaldamist. Vastuhagi suhtes hageja ei vaidle sellele vastu, et ruumide valdamise aluseks olev üürileping on lõpetatud ja hagejal puuduvad igasugused õiguslikud alused selleks, et kostja vara jääks hageja valdusesse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus tutvunud tsiviilasjas esitatud tõenditega, esitatud nõudega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et MTÜ Otsuseotsija nõue tuleb jätta rahuldamata ja Narva linna nõue tuleb rahuldada. Esmalt annab kohus hinnangu, kas hagejal on nõue kostja vastu ning seejärel aegumise küsimusele.
8. Kostja leiab esimeses vastuses, et hagejal puudub kostja vastu nõue, kuna OÜ-l Sotsiaalne Õppekeskus puudus nõue, mida loovutada.
9. Kohtule esitatud nõude loovutamiseks (I kd, lk 33-34) sõlmisid OÜ Sotsiaalne Õppekeskus ja MTÜ Otsuseotsija 25.10.2017 sõlminud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt tuleneb nõue nõude loovutaja ja Narva Linnavalitsuse vahel 11.09.2009 sõlmitud äriruumi üürilepingust 1/
10. Nõude loovutaja on teinud äriruumides remonttöid 98 497,56 euro eest.
11. Kostja märgib vastuses, et kostja ei ole OÜ-le Sotsiaalne Õppekeskus ruumide paranduste või muudatuste tegemiseks nõusolekut andnud. Üürilepingu p 4.2.5 kohaselt tuli üürnikul eelnev nõusolek saada ning p 4.2.8 kohaselt on üürnik kohustatud tegema jooksvat remonti. 10 2-18-2176
12. Kohtule hageja esitatud kohtuvälise nõudekirja (I kd, lk 36-40) kohaselt on OÜ Sotsiaalne Õppekeskus teinud perioodil 2009-2010 üüritud ruumides ulatusliku remondi summas 98 497,56 eurot, mille tegemise on kostja kiitnud heaks. Nõue on loovutatud hagejale, seega on hagejal õigustatud alus nõuda remontööde maksumuse hüvitamist. Samuti on kohtule esitatud tõendid (I kd, lk 49, 83), mille kohaselt küsis 27.05.2009 vaidlusalustes äriruumides remontööde tegemiseks luba MTÜ Sotsiaalse Adaptsiooni Keskus. Remontööd, mida sooviti teha, hõlmasid elektrivarustuse, veevarustuse, ventilatsiooni ja tuletõrjesignalisatsiooni projekte. Seega oli tegemist ulatuslike remontöödega. Kostja andis 02.06.2009 nimetatud remonttöödeks heakskiidu (I kd, lk 50, 84). Nõusolekus märgib kostja, et nimetatud remonttööd tehakse taotleja huvides ning kulutuste hüvitamine ei ole nende poolt ette nähtud.
13. 11.09.
14. a üürilepingu ja 21.12.
15. a üürilepingu muudatuste kokkuleppe kohaselt asus OÜ Sotsiaalne Õppekeskus kasutama samu ruume, mida eelnevalt kasutas tasuta MTÜ Sotsiaalse Adaptsiooni Keskus (I kd, lk 53-58; 87-91). MTÜ Sotsiaalse Adaptsiooni Keskuse poolt on kostjale 07.05.2010 edastatud taotlus (I kd, lk 97), milles teavitatakse, et neil puuduvad nõudeid Narva Linnavalitsuse vastu, tunnistatakse, et pooltevaheline tasuta üürileping lõppes kokkuleppel ning palub võtta ruumidesse x tehtud investeeringud OÜ Sotsiaalse Õppekeskuse investeeringute arvele. 16.12.2010 on OÜ Sotsiaalne Õppekeskus ja MTÜ Sotsiaalse Adaptsiooni keskus pöördunud taotlusega Narva Linnavalitsuse poole (I kd, lk 105), milles taotletakse, et Nar-va Linnavalitsus arvestaks investeeringuid, mille on teinud OÜ Sotsiaalne Õppekeskus kui ka MTÜ Sotsiaalse Adaptsiooni Keskus summas 1 541 152 Eesti krooni (ilma käibemaksuta 1 284 293 krooni). Narva Linnavalitsus on pöördumiste peale vastanud 15.02.2011 (I kd, lk 107), kus teavitatakse, et kulud võetakse teadmiseks summas 1 284 293,32 krooni. 47.

§ 285

lg 1 kohaselt võib üürnik üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.

1. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on nõusolekut küsinud MTÜ Sotsiaalse Adaptsiooni Keskus, kellel onsee ka antud. MTÜ Sotsiaalse Adaptsiooni Keskus (edaspidi MTÜ) on üürileandjale (kostjale) esitanud taotluse, et viimane loeks muudatuste ja parenduste kulud OÜ Sotsiaalse Õppekeskuse investeeringuteks. Kostja on need investeeringud teadmiseks võtnud, kuid ei ole selgelt ja ühemõtteliselt vastanud, et loeb need investeeringud OÜ Sotsiaalse Õppekeskuse (edaspidi OÜ) kuludeks.
2. Kuna nõusoleku küsis MTÜ kui üürnik, oli temal ka õigus nõuda kulude hüvitamist

§ 286lg 1 alusel.

Samal ajal kinnitas MTÜ kostjale 2010. aastal, et tal nõudeid kostja vastu ei ole. Samas taotles MTÜ, et tema kulusid arvestatakse OÜ investeeringutena. Kohus jubib tähelepanu, et taotlust ja teavitust ei saa lugeda nõude loovutamiseks. Nõude loovutamine võib küll toimuda võlgniku nõusolekuta (

§ 164

lg 1), kuid sellest tuleb teavitada võlgnikule (

§ 170

). Kohus möönab, et nõude loovutamine ei pea olema ilmtingimata kirjalik, kuid võlgnikule peab olema selge, kes on võlausaldaja. Antud juhul on MTÜ teavitanud, et tal nõudeid kostja vastu ei ole, kuid ei taotlenud, et tema kulutusi loetakse OÜ investeeringuteks. Seega ei selgu taotlusest, et MTÜ on nõude loovutanud OÜ-le. Kohus leiab, et asjas ei ole tuvastatud, et OÜ-l Sotsiaalne Õppekeskus oli parenduste tegemiseks üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek. Samuti ei ole tuvastamist leidnud, et nõudeõigus tekkis MTÜ Sotsiaalse Adaptsiooni Keskuse poolt saadud nõusoleku alusel. 11 2-18-2176 Kuna seaduseandja on ette näinud võimaluse paranduste tegemise ka ilma nõusolekuta, saaks OÜ Sotsiaalne Õppekeskus poolt loovutatud nõudele kohaldada

§ 286lg 2 ehk võimalust kulutuste hüvitamist nõuda käsundita asjaajamise alusel.

50.

§ 1018

lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. 51. Antud juhul leiab hageja, et kostjat on remonttöödest teavitatud ja kostja on need ka heaks kiitnud. Kohtule esitatud tõenditest kostja heakskiitu nähtu. Kostja on vastuses investeeringud teadmiseks võtnud (I kd, lk 107, 108), mida ei saa lugeda heakskiiduks. Seejuures on oluline, et käsundita asjaajamist saab

§ 1018lg 1 p 1 mõttes heaks kiita muu hulgas kaudse tahteavaldusega Ts

ÜS § 68 lg 3 mõttes. Kaudse tahteavalduse puhul isik otseselt ei avalda küll oma tahet luua õiguslikke tagajärgi, kuid tema käitumisest võib välja lugeda, et ta soovib olla õiguslike tagajärgedega seotud. Kohtule esitatud tõendid (kostja vastus kohtuvälisele nõudele; üürilepingu ülesütlemine) ei tõenda, et kostja soovis olla seotud nimetatud õiguslike tagajärgedega ning et mingilgi viisil oleks väljendatud heakskiitu OÜ Sotsiaalne Õppekeskus remonttööde suhtes.

1. Kohus leiab, et MTÜ Sotsiaalse Adaptsiooni Keskuse nõue ei olnud OÜ-le Sotsiaalne Õppekeskus üle läinud, kuna nõuet ei olnud selgelt loovutatud. Kostja ei pidanud aru saama, et nõudeõigus on üle läinud, kuna MTÜ taotles ainult investeeringute lugemist OÜ bilanssi, kuid jäi arusaamatuks, mis põhjusel ja alusel. Seega puudus OÜ-l Sotsiaalne Õppekeskus kostja nõusolek sellises ulatus muudatuste ja parandustööde tegemiseks. Kui aga võtta aluseks käsundita asjaajamise alusel hüvitamise kohustus, leiab kohus, et soodustatud isiku heakskiitu selleks ei olnud. Juba üürilepingus märkis kostja, et OÜ Sotsiaalne Õppekeskus teeb remonttööd omal kulul.
2. Eeltoodust lähtuvalt puudus OÜ Sotsiaalne Õppekeskus nõue, mida hagejale loovutada, mida viimane saaks kostja vastu maksma panna. Kostja leiab, et kui nõue hagejal oligi, on see aegunud.
3. Olenemata sellest, et kohus leiab, et nõuet ei olnud, annab kohus hinnangu ka aegumise suhtes. Isegi kui arvestada, et OÜ-l Sotsiaalne Õppekeskus oli nõue, mida loovutada, leiab kohus, et see nõue oli aegunud. Khtule esitatud tõendite kohaselt oli OÜ Sotsiaalne Õppekeskus ja Narva Linnavalitsuse vahel sõlmitud 11.09.21009 tähtajatu üürileping, mis on 28.12.2016 üürilepingu ülesütlemis avaldusega üles öeldud (I kd, lk 59) alates 01.03.
5. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled oleks nimetatud lepingut vaidlustanud. Samuti ei ole vaidlust, et üürnik oleks lepingu kätte saanud. Kuna OÜ Sotsiaalne Õppekeskus ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud, on ülesütlemine kehtiv ja joius. Ülesütlemise avalduse alusel tuli üürnikul üüripind vabastada 01.03.2017 kell 10.
6. Sellest ajast poolte vahel üürisuhteid ei ole. 56.

§ 338

lg 1-3 kohaselt üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Üürniku nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest. Koos asja tagasi12 2-18-2176 saamise nõudega aegub ka üürileandja nõue üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamiseks. Hageja leiab, et TsÜS § 149 alusel kohaldub kümne aastane aegumise tähtaeg, kuna tegemist on teost hoidumise nõudega ning Riigikohus on leidnud (3-2-1-57-13), et käsundita asjaajamise aegumise tähtaeg on kümme aastat. 57. Kostja leiab, et kohaldada tuleb

sätteid, mille alusel on aegumine kuus kuud ning hageja leiab, et kohalduvad TsÜS sätted, mille kohaselt on aegumine kümme aastat.

§ 338lg 1 kommentaaride järgi kehtib asja halvendamisest või muutmisest tulenevatele nõuetele lühendatud aegumistähtaeg. Ts

ÜS kommentaaride järgi kehtib lühendatud aegumistähtaeg ainult üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise nõudmisel ning muudele nõuetele kehtib TsÜS § 146 lg 1. Riigikohus on otsuses (13.03.2013) leidnud, et

§ 338

lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg kehtib nii

§ 286

lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõudmisel kui ka

§ 286

lg 2 järgi üürilepingu esemele tehtud kulutuste hüvitamise nõudele käsundita asjaajamise sätete alusel (RKTKo 3-2-1-9-13 p 12). Seega

§ 338

lg-s 1 sätestatud lühendatud aegumistähtaega tuleb vaadata laiendavalt ka käsundita asjaajamise puhul ning kuuekuuline aegumistähtaeg hakkab kulgema üürilepingu lõppemisest alates. Antud juhul alates 01.03.2017, seega aegumistähtaeg lõppes 01.09.

1. Nõude loovutamine toimus 25.10.2017, seega ajal, kui OÜ Sotsiaalne Õppekeskus nõue kostja vastu oli juba aegunud. Kohus selgitab, et seaduseandja on näinud üürilepinguliste suhete puhul lühendatud tähtaja poolte õiguste kiiret väljaselgitamise vajadust silmas pidades. Lühendatud hagi aegumistähtaeg üürilepingu puhul on mõistlik lähtuvalt sellest, et selgitada kiiresti välja üürilepingu poolte igasuguseid pretensioonid ja kahjud ning operatiivselt realiseerida üürisuhtest tulenevad õigused. Kohus juhib tähelepanu, et aegumistähtaeg ei hakka kulgema ajast, kui MTÜ Otsuseotsija ja kostja vahelised üürilepingu suhted lõppesid, st. 27.12.
2. Antud juhul omandas hageja nõude, mille aegumistähtaeg lõppes 01.09.
3. Nõude loovutamine ei loo seaduse mõistes olukorda, kus aegumistähtaeg peatuks, mistõttu aegunud nõue ei saa aegumise suhtes uut tähtaega. Hageja ja kostja vahel 29.01.2017 sõlmitud üürilepingust nr 1/783 tulenevad nõuded hakkasid aeguma üürilepingu lõppemisest. Kuid OÜ Sotsiaalne Õppekeskuse ja kostja vahelised üürilepingulised tingimused ei saanud kuidagi üürilepingule nr 1/783 osaks. Seega on need üürilepingud kaks erinevat lepingut ning meil on erinevad aegumistähtajad.
4. Eeltoodu alusel leiab kohus, et OÜ Sotsiaalne Õppekeskus poolt nõue oli aegunud, mistõttu tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. VASTUHAGI
5. Narva linn esitas OÜ Otsuseotsija vastu vastuhagi, milles taotles välja nõuda ebaseaduslikust valdusest aadressil Xi teise korruse ruumid nr xning kohustada MTÜ-d Otsuseot-sija üle andma need Narva linnale.
6. MTÜ Otsuseotsija selgitab vastuses, et keeldub ruumide üleandmisel

§ 110

lg 1 , kuna Narva Linnavalitsusel on võlgnevus, mida ei ole senini hüvitatud, siis seaduseandja annab võimaluse seni keelduda üüripinna vabastamisest, kuni nõue saab täidetud. 61.

§ 110

lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav 13 2-18-2176 seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohus märgib, et eelnevalt on tuvastatud, et MTÜ Otsuseotsija nõue, mis tulenes nõude loovutamisest on aegunud. Seega ajaks kui MTÜ Otsuseotsija ja Narva linna vahelised üürisuhted lõppesid, puudub MTÜ Otsuseotsijal võimalus tugineda

§ 110

lg 1 sättele ning sellel alusel jätta Narva linna omandis olevad üüriile antud ruumid vabastamata. 120. Kuna MTÜ Otsuseotsija üürilepingu ülesütlemist ei vaidlustanud, on leping jõus, mistõttu on Narva linnal õigus nõuda üüripinna vabastamist. Kuna Narva linn on üüripinnad pitseerinud (II kd lk 7), tuleb pooltel teha koostööd ja kokku leppida, millal saab MTÜ otsuseotsija siseneda ruumidesse, et oma vara sealt ära viia. MENETLUSKULUD TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul jättis kohus MTÜ Otsuseotsija hagi rahuldamata ning rahuldas Narva linna vastuhagi. Seega jätab kohus menetluskulud MTÜ Otsuseotsija kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 14