2-19-15280/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-15280 Tsiviilasi R.K. hagi J.K. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a osaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
4. mai 2020 Menetlusosalised ja nende Apellant: J.K. (kostja) (isikukood XXXXXXXXXXXX) esindajad Vastustaja: R.K. (hageja) (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers RESOLUTSIOON
5. Jätta J.K. apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. Jätta Viru Maakohtu
7. märtsi
8. a osaotsus muutmata.
9. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud J.K. kanda. Rahuldada R.K. avaldused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõista J.K. R.K. kasuks välja menetluskulu 321 eurot 60 senti. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
10. R.K. (hageja) esitas
11. oktoobril 2019 Viru Maakohtule J.K. (kostja) vastu hagi. Hageja palus lahutada XXXXXX. a poolte vahel sõlmitud abielu ning jagada poolte ühisvara. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Pooled elavad alates
12. aasta maikuu teisest poolest lahus. Hageja suhtleb poolte ühise lapsega. Laps on 10-aastane. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Abielulisi suhteid ei ole võimalik taastada. Hagejal on uus elukaaslane. Hageja ei kanna ühise majapidamise kulusid, kuid täidab ühisvaral lasuvaid kohustusi. Hagejalt on lapse kasuks elatis välja mõistetud. Kostja keeldub abielu lahutamisest. Hageja esitas istungil taotluse teha abielu lahutamise nõude kohta TsMS § 450 alusel osaotsus.
13. Kostja ei nõustu lahutusega. Kostja usub, et peresuhteid saab säilitada. Kostja armastab oma meest ega taha temaga lahus olla. Pooltel on ühine laps, kes armastab mõlemat vanemat ega soovi lahutust. Hageja läks ära
14. mail
15. Ta ei ela enam kodus, aga käib seal. Poolte vahel suhted jätkuvad. Hageja ja kostja saavad kokku ja suhtlevad. Kostja teadis juba kooselu lõppemise ajal, et hagejal on uus elukaaslane. Kostja soovib perekonda säilitada. MAAKOHTU LAHEND
16. Viru Maakohus rahuldas
17. märtsi
18. a osaotsusega abielu lahutamise nõude. Kohus lahutas hageja ja kostja abielu, mis sõlmiti XXXXXX. a Ida-Viru Maavalitsuses (tõendi number 181-2019/1955). Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Perekonnaseaduse üldpõhimõttest tulenevalt lähtutakse abielu sõlmimisel ja lahutamisel abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Poolte abielulised suhted lõppesid alates
19. a maikuust. Hageja peab kostjaga kooselu jätkumist võimatuks. Hagejal on uus elukaaslane. Kostja ei nõustu lahutusega. Poolte abielulised suhted lõppesid umbes 10 kuud tagasi. Hageja ei soovi abieluliste suhete taastamist. Hageja palus kohtuistungil teha lahutuse osas osaotsus. Kuigi kostja ei nõustunud abielu lahutamisega, leiab kohus, et sunniviisiliselt ei saa kedagi sundida koos elama. Kindel ei ole, et kohtuistungi edasilükkamine ja selle läbi menetluse pikendamine tagaks/aitaks kaasa poolte abielusuhete taastumisele. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2
20. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja palub tühistada Viru Maakohtu
21. märtsi
22. a otsuse ja teha uus otsus, millega jätta abielu lahutamise nõue rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas jõudis kohus järeldusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, et abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ja et abikaasad seda ei taasta. Abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud, kuna pooled suhtlevad siiamaani. Pooltel on ühine laps, ühised kulud ja ühisvara. Pooled kohtuvad siiamaani. Apellatsioonkaebuse esitamise päeva seisuga on kostja hagejaga suheldes aru saanud, et hageja on nõus abielu säilitama. Maakohus ei võtnud tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks ega andnud pooletele leppimisaega.
23. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et kohtuotsus on õige, seaduslik ja põhjendatud. Otsuse tegemisel ei ole materiaalõiguse normi valesti kohaldatud ega rikutud menetlusõiguse norme. Hageja soovis ja soovib jätkuvalt abielu lahutada. Asjaolud, mille kohaselt oleks võimalik abielusuhteid taastada, puuduvad. Pooled suhtlevad siiamaani, kuid eranditult ühise lapsega seotud küsimustes. Ühise lapse olemasolu ei tõenda abielusuhete olemasolu. Pooltel ei ole selliseid ühiseid kulusid, mida saaks käsitleda abielusuhete kestel kantavate ühiste majandamiskuludena. Hageja kannab ainult poolte ühisvara ja ühiste kohustustega seonduvaid kulusid. Seda eelkõige seetõttu, et kõik lepingud on sõlmitud hagejaga. Hagejalt on mõistetud kohtuotsusega elatis välja ning hageja täidab ühise lapse ülalpidamiskohustust lahus elava vanemana. Maakohtul puudus kohustus anda pooltele kuni kuue kuu pikkune leppimisaeg. See ei olnud põhjendatud ega vajalik. Poolte abielusuhted lõppesid üle 10 kuu tagasi. Pooltel oli piisav aeg leppida, kui nad oleks seda soovinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
25. Kohus võib perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus tuvastas, et pooled elavad eraldi alates
26. a mai lõpust. Selle üle ei vaielda. Hageja kinnitas nii maa- kui ka ringkonnakohtus, et poolte abielusuhted on lõppenud ning et ta soovib abielu lahutada. Kostja poolt esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et poolte abielusuhted ei ole lõppenud. Sellest, et pooled teineteisega suhtlevad, seda eriti olukorras, kus neil on ühine laps, ei saa järeldada, et poolte abielusuhted on säilinud. Ühisvara olemasolu ja ühisvaraga seotud kohustuste kandmine ei viita samuti abielusuhete säilimisele, kuivõrd ühisvara saab PKS § 25 ja 35 järgi tekkida ka pärast abielusuhete lõppemist ning ühisvara ja ühised kohustused muutuvad lahusvaraks PKS § 37 lg 1 järgi alles jagamisega. Kostja ei ole selgelt väitnud, et hageja kannab poolte ühiseid majapidamiskulusid. Kostja selgitas maakohtu istungil, et hageja maksab laene, mida nad on koos võtnud, ja lapsele elatist. Asjaolu, et hageja ei osale kostja ja lapse igapäevaste majapidamiskulude kandmises, vaid maksab lapsele üksnes elatist, viitab pigem sellele, et pooltel abieluline kooselu ei ole säilinud. Hageja väitel on tal elukaaslane. Kostja teab seda ega vaidle sellele asjaolule vastu. Hagejal elukaaslase olemasolu viitab samuti sellele, et poolte abielusuhted on lõppenud. 3
27. Kohus peab PKS § 67 lg 3 järgi võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, kuid tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Olukorras, kus abinõude tarvitusele võtmine ei ole mõistlik või on võimatu, ei ole kohus PKS § 67 lg 3 järgi kohustatud seda tegema. Kui võib arvata, et abielu saab säilitada, peatab kohus TsMS § 357 lg 1 järgi abielu lahutamise menetluse. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on elanud pikemat aega eraldi ja kumbki neist ei nõustu peatamisega. Maakohus küsitles istungil pooli ning selgitas välja olulised asjaolud ja poolte tegelikku tahte, sh selle, mida on leppimiseks tehtud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus pooled olid maakohtu istungi toimumise ajaks elanud lahus üle üheksa kuu, üks pool ei soovi abielu jätkata ning tal on juba ka uus elukaaslane, ei ole alust arvata, et täiendava leppimisasja andmine võiks aidata abielu säilitada. Maakohus ei rikkunud leppimisaja andmata jätmisel seega PKS § 67 lg 3 ega TsMS § 357 lõiget
29. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. jäävad ringkonnakohtus kantud Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu esindajatasu. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on hageja esindaja poolt apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud 1 tund 45 minutit ning istungil osalemisele kulunud aeg põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega samuti põhjendatud. Esindajakulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi antud juhul hüvitada käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja kulud on seega põhjendatud summas 321 eurot 60 senti [(120 eurot x 1 tund 45 minutit) + (120 eurot x 29 minutit) + käibemaks]. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4