TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-18-2387 Otsuse kuupäev 7. november 2019 Kohtunik Juhan Siider Jäneselaane OÜ ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ kaebus Võ

) § 129 lg 1 p 1 alusel algatatud detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju hindamise menetlus.

1. Jäneselaane OÜ ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ esitasid
2. detsembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Vallavolikogu
3. novembri
4. a otsuse nr 104 tühistamiseks ja Võru Vallavolikogu kohustamiseks jätkata Väimela aleviku Pärna tee 7 ja Pärna tee 9 kinnistute detailplaneeringu koostamise menetlusega. Kaebuse kohaselt on Jäneselaane OÜ Pärna tee 7 kinnistu omanikuks ning koostöös Lõuna-Eesti Talumuna OÜ-ga otsustati nimetatud kinnisasja arendada ja rajada sinna kanalad.
5. Tartu Halduskohus võttis
6. detsembri
7. a määrusega kaebajate kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
8. Vastustaja esitas vastuse kaebusele
9. jaanuaril 2019, paludes jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebajate kanda.
10. Tiiu Ritari, aktsiaselts “Rauameister“, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Eve Turvas, Toivo Turvas, Valter Kaurson, Rein Tiitus, Heli Kaasik ja Sulev Miks (edaspidi ka taotlejad) esitasid Tartu Halduskohtule
11. aprillil 2019 taotluse nende kaasamiseks asja menetlusse kolmandate isikutena.
12. Tartu Halduskohus uuendas
13. aprilli
14. a määrusega asja arutamise käesolevas haldusasjas ja tühistas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Tartu Halduskohus jättis
15. mai
16. a määrusega taotlejate taotlused nende menetlusse kaasamiseks kolmandate isikutena rahuldamata. Määrus jõustus
17. augustil 2019, mil Riigikohus ei võtnud taotlejate määruskaebuseid menetlusse. Tartu Halduskohus määras
18. augusti
19. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning otsuse avalikult teatavakstegemise päevaks
20. november
21. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
22. Kaebajate põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 8.
23. Vaidlusalune otsus piirab ebaproportsionaalselt Kaebaja 1 omandipõhiõigust ja Kaebaja 2 ettevõtlusvabadust. Kaebajal 1 ei ole võimalik asuda kinnisasja eesmärgipäraselt kasutama, seda arendada ega sellelt tulu teenida ning Kaebaja 2 ei saa kinnisasja arendada. 8.
24. Kaebaja 1 on kinnisasja omanik. Vaidlusaluse maaüksuse kasutamise otstarve on üldplaneeringu kohaselt 100% tootmismaa, mistõttu on Kaebajal 1 ootus maa kasutamiseks ettevõtluse, sealhulgas põllumajandustööstuse eesmärkidel. Kinnisasja on varasemalt kasutatud põllumajanduslikul eesmärgil ja Kaebajal 1 oli kinnisasja omandades põhjendatud ootus, et ta 2 3-18-2387 saab jätkata põllumajandusliku tegevusega. Võru vald ei ole oma senises tegevuses viidanud sellele, et nimetatud maa-ala senist kasutamise otstarvet asutaks muutma. 8.
25. Detailplaneeringuga soovitakse luua eeldused Pärna tee 7 krundile kompaktse tootmisüksuse rajamiseks, kus rajatavate uute tootmishoonete baasil on võimalik linnukasvatuse käivitamine munade tootmiseks. Kuna detailplaneeringu kehtestamiseta ei ole võimalik asuda kinnisasjal tegelema linnukasvatusega, riivab detailplaneeringu menetluse lõpetamise otsus väga tugevalt Kaebaja 1 õigust oma omandi kasutamisele ja Kaebaja 2 õigust teostada arendajana enda ettevõtlusvabadust. 8.
26. Detailplaneeringuga taotletav eesmärk on kooskõlas üldplaneeringuga, selle elluviimine on võimalik, ülekaalukal avalikul huvil põhinevaid menetlust välistavaid põhjuseid ei esine ning menetluse jätkamisega ei kaasne ebaproportsionaalset kolmanda isiku õiguste riivet. Detailplaneeringu algatamise otsusega tekkis kinnisasja omanikul ja arendajal ootus, et detailplaneeringu menetlus viidaks korrektselt ja mõistliku aja jooksul läbi. 8.5.

§ 129lg 1 sätestab ammendava loetelu menetluse lõpetamise alustest.

Avalik vastupanu detailplaneeringu koostamisele ei ole planeeringu elluviimist välistavaks tingimuseks

§ 129lg 1 tähenduses.

Vastustaja samastab kohalike inimeste vastuseisu avaliku huviga selle vastu, et ümbruskonna keskkond ei muutuks.

§ 129

lg 1 ei võimalda lõpetada detailplaneeringu koostamist üksnes seetõttu, et kogukonna liikmetel on huvi säilitada keskkonna miljöö muutumatul kujul. Kinnisasja ümbruskonnas elavatel isikutel ei ole õigust elukeskkonna säilimisele absoluutselt muutumatul kujul. Kuna kinnisasjal on varasemalt tegutsenud loomalaudad, ei saa ümbruskonna elanikele tulla üllatusena, et kinnisasjal soovitakse põllumajandusliku tegevusega jätkata. Ümbruskonna elanikel ei saa olla õigustatud huvi selle vastu, et kaebaja omandis oleval kinnisasjal püsiksid muutumatul kujul lagunevad loomapidamise hooned. 8.

1. Juhul kui detailplaneeringu kinnitamise järgselt soovib kinnisasja omanik või arendaja asuda ehitama kinnisasjale hooneid, mis võiksid mõjutada ümbruskonnas elavate inimeste tervist ja heaolu või ümberkaudset keskkonda, siis on võimalik vaidlustada taotletavate ehitiste jaoks väljastatavad projekteerimistingimused, ehitusluba ja kasutusluba. 8.
2. Vastustajal tulnuks analüüsida, miks kaebajate omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piirang on käesoleval juhul õigustatud. Vastustaja ei ole kaebajate õiguste riivet vaidlusaluses otsuses aga isegi puudutanud. Vastustaja otsuse motiivid põhinevad hirmul kohalike valijate vastumeelsuse ees, aga mitte õiguspärasel tegevusel kõigi puudutatud isikute (ennekõike kaebajate) õiguste väljaselgitamisel ja kaalumisel. 8.
3. Kaebajad leiavad, et avalikuks huviks, mis saaks teoreetiliselt põhjendada kohalike elanike vastumeelsust planeeritava kanalakompleksi osas, on käesoleval juhul lõhnahäiring. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne ei toeta järeldust, et kohalikud elanikud ja ettevõtted kannataksid talumatu lõhnahäiringu käes. Lõhnahäiring on teoreetiline risk, mille häiringutaseme ületamist saab kontrollida alles siis, kui esitatakse vastav kaebus. 8.
4. Vastustaja tegevus detailplaneeringu lõpetamisel kohalike elanike suure vastuseisu ja avaliku huvi tõttu on käesoleval juhul olnud ennatlik. Detailplaneeringu menetluses saavad kõik osapooled teha ettepanekuid, kuidas väidetavaid häiringuid vähendada ning kohalike elanike vastuseisu leevendada. Detailplaneeringu menetluse tulemusel võidakse jõuda ka taotlusest erineva ehitise püstitamise lubamiseni või ka erinevate leevendus- ja kompensatsioonimeetmete väljatöötamiseni.
5. Vastustaja põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 9.1.

§ 129

lg-s 1 ei ole sätestatud ammendavat loetelu detailplaneeringu menetluse lõpetamise alustest. Planeerimisseaduse eelnõu seletuskirja selgituste kohaselt ei ole välistatud detailplaneeringu koostamise lõpetamine ka muudel juhtudel, kui sättes nimetatud. Seega on kohalikule omavalitsusele jäetud kaalutlusruum, millistel juhtudel ta võib detailplaneeringu 3 3-18-2387 koostamise lõpetada. Ülekaalukas avalik huvi on vastustaja hinnangul põhjendatud juhul aluseks sarnaselt detailplaneeringu algatamata jätmise puhul (

§ 128

lg 1 p 3) ka detailplaneeringu koostamise menetluse lõpetamiseks, kui see avaldub pärast detailplaneeringu algatamist. 9.

1. Vastustaja lõpetas detailplaneeringu ja KSH koostamise ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Vastustajale esitati rohkem kui 582 isiku allkirjadega pöördumine. Väimela aleviku elanike ja ettevõtete ning haridusasutuse huvid on ülekaalukamad võrreldes detailplaneeringu algataja huvidega. Väimela aleviku elanikel on õigus väljakujunenud elu- ja looduskeskkonna säilitamiseks. 9.
2. Vaidlusaluste kinnistute detailplaneeringu osas avaldus avalikkuse suur vastuseis alles pärast detailplaneeringu algatamist. Vastuseis tulenes asjaolust, et rajatava kanalakompleksiga kaasneb oluline mõju (elu)keskkonnale. 9.
3. Valla elanike huve kaitsev organ ei saa lasta tekkida olukorral, kus ilmneb tugev kogukonna vastuseis, kuid vaatamata sellele jätkub detailplaneeringu koostamine, mis eelduslikult ka kehtestatakse ning selle alusel rajatakse kanala 360 000 linnule ning alles siis kui kanalakompleks on rajatud, hakatakse hindama sellest tulenevaid negatiivseid mõjutusi. 9.
4. Kuna vaidlusalune otsus tugineb õiguslikele alustele, on sellega kaasnev võimalik riive kaebajate omandipõhiõigusele ja ettevõtlusvabadusele kooskõlas põhiseaduse mõttega. 9.
5. Vastustaja lähtus Pärna tee 7 ja 9 detailplaneeringu menetlemisel planeerimisseadusest ning tegi erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmiseks kõik endast oleneva, et lahendada osapoolte vaheline erimeelsus. Kaebajad ei olnud huvitatud kanala rajamisest teise asukohta. Vastustaja arvates ei saa kaebajad õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes Pärna tee 7 kinnistu osas eeldada, et algatatud detailplaneering menetlusetappide läbimisel ka igal juhul kehtestatakse ja et ta saaks asuda pidama linnufarmi. 9.
6. Asjakohane ei ole Kaebaja 1 väide, et detailplaneeringu koostamise lõpetamise otsuse tõttu ei ole võimalik tal kinnisasja eesmärgipäraselt kasutada, seda arendada ega sellelt tulu saada. Pärna tee 7 kinnistu osas väljastati Jäneselaane OÜ-le ehitusluba ja kinnistusraamatu
7. detsembri
8. a. väljavõttest nähtub, et Jäneselaane OÜ-st on saanud kinnistu omanik. Seega omandas Jäneselaane OÜ kinnistu teadmisega, et ta saab omandipõhiõigust realiseerida läbi ehitusloa. Vastustajale teadaolevalt on Jäneselaane OÜ saanud ehitusloa alusel PRIA-lt toetust. Seega ei olnud kinnistu omandamine seotud detailplaneeringu kehtestamise ootusega. Käesoleval ajal on Jäneselaane OÜ-l kehtiv ehitusluba Pärna tee 7 kinnistul ühe uue kanala ja sõnnikuhoidla ehitamiseks. 9.
9. Kaebaja 1 ei olnud detailplaneeringu algatamise otsuse ajal kinnistu omanik, mistõttu ei saanud tal tekkida ootust, et detailplaneeringu menetlus viidaks korrektselt ja mõistliku aja jooksul läbi. Samuti ei saanud Kaebajal 2 tekkida ootust, et detailplaneeringu menetluse tulemusel see kehtestatakse. 9.
10. Vastustaja seab kahtluse alla kaebajate koostöö ning leiab, et kaebajad ei ole vallale kas teadlikult või teadmatusest esitanud asjas tähtsust omavaid dokumente. Varasemalt Jäneselaane OÜ-le väljastatud ehitusluba ja projekteerimistingimuste üle on vaidlused käimas. Taolises olukorras ei saa tekkida kaebajatel ootust, et menetlus viidaks läbi korrektselt ja mõistliku aja jooksul. KOHTU SEISUKOHT
11. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Võru Vallavolikogu
12. novembri
13. a otsust nr 104 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud haldusaktiga lõpetati Väimela alevikus Pärna tee 7 ja 9 detailplaneeringu koostamise menetlus. Vallavolikogu on viidanud haldusakti õigusliku alusena

§ 129lg 1 p-le 1.

Kaebajad leiab, et tal on õigus ootusele, et menetlus viiakse 4 3-18-2387 läbi korrektselt. Kaebajate hinnangul ei näe planeerimisseadus detailplaneeringu koostamise lõpetamise alusena ette kohaliku elanikkonna vastumeelsust ega avaliku huvi olemasolu. Vastustaja leiab aga, et ülekaalukas avalik huvi ja elanikkonna vastumeelsus on põhjendatud juhul menetluse lõpetamise aluseks sarnaselt detailplaneeringu algatamata jätmisega (

§ 128lg 1 p 3) juhul, kui see avaldub pärast detailplaneeringu algatamist.

1. Kohus analüüsib esmalt detailplaneeringu koostamise lõpetamise õiguspärasust ning lahendab asja (I) ning jaotab seejärel menetluskulud (II). I
2. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas

§ 129

lg-s 1 sätestatud loetelu on ammendav ning kas vald lõpetas detailplaneeringu koostamise

§ 129lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt.

Vald tugines detailplaneeringu koostamise lõpetamisel peaasjalikult kohaliku elanikkonna ning teiste ettevõtjate vastumeelsusele.

1. Detailplaneeringu menetlus koosneb erinevatest etappidest. Planeerimisseaduse kohaselt on nendeks detailplaneeringu algatamine, lahenduse koostamine, detailplaneeringu vastuvõtmine, avalikustamine ja kehtestamine. Kohus märgib, et detailplaneeringu algatamisega ja detailplaneeringu koostamisega ei kaasne ilmtingimata detailplaneeringu kehtestamist ja kanala ehitamist. Vastustajal on võimalus jätta detailplaneering pärast uuringute ning puudutatud isikute ärakuulamist ka kehtestamata. Seega planeeringu algatamine ja koostamine ei too vältimatult kaasa kohalike elanike või ettevõtete õigusi rikkuva haldusakti andmist. Antud juhul leidis vastustaja, et planeeringu elluviimise välistatus oli selge juba detailplaneeringu koostamise menetlusetapis. Kohus nõustub kaebajatega, et neil on õiguspärane ootus sellele, et detailplaneeringu koostamise menetlus viiakse läbi korrektselt. Kaebajatel puudub õigus eeldada, et detailplaneeringu menetlemine on edukas, kuid neil on õigus menetluse korrektsele läbiviimisele ja kõikide menetluses olevate tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele. Seega võib detailplaneeringu koostamise lõpetamine riivata ja rikkuda kaebajate õigusi.
2. Vastustaja leiab, et ülekaalukas avalik huvi ja elanikkonna vastumeelsus on menetluse lõpetamise aluseks juhul, kui avalik huvi ja vastumeelsus avaldub pärast detailplaneeringu algatamist. Vastustaja osundab vaidlustatud otsuses

§ 129

lg 1 p-le 1, mille kohaselt võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas, kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest. 15. Olukorras, kus vald on detailplaneeringu koostamise algatanud, peab seda olema võimalik vajaduse korral tegelikult ka lõpetada. See tuleneb haldusmenetluse üldistest põhimõtetest. Võimaluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks annab

§ 129lg 1.

Detailplaneeringu koostamise lõpetamise otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega. Kohus märgib, et ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani asemel, küll aga hinnata, kas seejuures ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu ja kas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduste nõue on täidetud. Kohus leiab, et vaidlusalune otsus on antud pädeva haldusorgani poolt ja kehtiva õiguse alusel, kuid ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kohus põhjendab enda seisukohta järgmiselt. 16.

§ 129

esimese lõike punktide 1–4 sõnastusest vastustaja viidatud menetluse lõpetamise alust otseselt ei tulene. Kohtu hinnangul on

§ 129

lg-s 1 sätestatud loetelu ammendav ning kohalikul omavalitsusel puudub õigus loetelu täiendamiseks.

§ 129

lg 1 5 3-18-2387 p 1 eesmärgiks ei ole võimaldada kogukonna suure vastuseisu tõttu kergekäeliselt lõpetada detailplaneeringute koostamine. Vastasel juhul ei oleks kohtu arvates teatud piirkondades ettevõtlusega tegelemine põhimõtteliselt võimalik, kuna tihti leidub isikuid, kes leiavad, et nende õigusi riivatakse ettevõtlusega tegelemisel ja on vastu detailplaneeringu menetluse jätkamisele. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine

§ 129

lg 1 p 1 alusel on võimalik üksnes juhul, kui planeeringu elluviimine tulevikus on välistatud ilmselgelt. Kohus märgib, et selliseks välistavaks teguriks võib tõepoolest olla ka ülekaaluka avaliku huvi esinemine, kuid sellisel juhul peab olema ilmselge, et avalik huvi kaalub üle detailplaneeringust huvitatud isiku õigused ning neid erinevaid huvisid tasakaalustav planeeringulahendus ei ole võimalik. 17. Käesoleval juhul ei saa vastustaja kohtu arvates tugineda kohaliku elanikkonna tugeva vastuseisu korral

§ 129

lg 1 p-le 1, kuna selles menetlusetapis ei olnud ilmselge, et see vastuseis kaalub igal juhul üle detailplaneeringu algataja huvid ning välistab planeeringu elluviimise tulevikus. Vaidlusaluse maaüksuse kasutamise otstarve on üldplaneeringu kohaselt 100% tootmismaa, kinnisasja on varasemalt kasutatud põllumajanduslikul eesmärgil ning sellel asuvad laudad. Sellest tulenevalt ei saa kohalikul elanikkonnal olla õigustatud ootust, et tulevikus hakatakse kasutama kinnisasja näiteks muul eesmärgil või et nende ümbruskonna keskkond säiliks muutumatul kujul. Kohus möönab, et kohaliku elanikkonna vastumeelsus planeeritava kanalakompleksi osas võib tuleneda eelkõige võimaliku lõhnahäiringu tõttu, aga ka see ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul aluseks menetluse lõpetamiseks selles staadiumis. Menetluse käigus on võimalik välja selgitada erinevaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Võimaliku lõhnahäiringu, tulevikus ehitatavate uute hoonete suuruse, kanalafarmi suuruse ning võimalikke häiringuid vähendavate meetmete jms osas saab menetluse käigus pidada osapoolte vahel jätkuvalt läbirääkimisi ning jõuda ka esialgses taotluses soovitust erineva tulemuseni, mis rahuldab mõlemaid pooli. Samuti on võimalik jätta detailplaneering kehtestamata, kui menetluses sobivat lahendust ei leita.

1. Detailplaneeringu menetluses koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on selgitatud, et ammoniaagiheite sihtväärtusi võidakse tootmisterritooriumil ja ehitiste vahetus läheduses oleval territooriumil planeeritud tootmisviisi kasutades ületada, kuid sõnniku eemaldamiseks alternatiivseid lahendusi kasutades on võimalik ammoniaagi sihtväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi vältida või selle mõju leevendada (vt I kd, tl-d 46-47). Samuti osundati nimetatud dokumendis sellele, et detailplaneeringuga kavandatu ei ole vastuolus Võru maakonnaplaneeringuga ega Võru valla arengukavaga ega sea ohtu vee kasutamise ja kaitse eesmärke. Detailplaneeringualale planeeritavatest ehitistest tulenev müra tase ei olnud KSH hinnangul selge, müratase sõltub paljuski kanalasse paigutatavate ventilaatorite võimsusest ja asukohast. Samuti peeti võimalikuks müra leevendavate meetmete kasutamist. KSH aruanne ei välista seega samuti planeeringu elluviimist tulevikus.
2. Kohtu hinnangul ei piisa antud juhul planeeringu koostamise lõpetamiseks asjaolust, et kohalik elanikkond ning planeeringu vahetuses läheduses asuvad tootmisettevõtted ja õppeasutused on kanala rajamise vastu. Planeerimismenetluses kogutud teave ei välista antud juhul planeeringu elluviimist tulevikus ilmselgelt. Kohtu hinnangul lõpetas vastustaja detailplaneeringu koostamise selles staadiumis ennatlikult.
3. Lähtuvalt eeltoodust tühistab kohus Võru Vallavolikogu
4. novembri
5. a otsuse nr 104 „Väimela aleviku Pärna tee 7 ja Pärna tee 9 kinnistutel detailplaneeringu koostamise menetluse lõpetamine“ ja kohustab Võru Vallavolikogu jätkama detailplaneeringu koostamise menetlusega. Kohus peab vajalikuks siiski juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et kui detailplaneeringu menetlemisest huvitatud isikud on praeguseks kaotanud huvi 6 3-18-2387 detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks, siis võib esineda alus detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks

§ 129

lg 1 p 2 alusel, kuid see eeldab siiski eelnevat kinnisasja omaniku vastavasisulist taotlust.

1. Järgnevalt jaotab kohus menetluskulud. II
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (RKHK 3-3-1-17-11, p 13; 3- 3-1-28-14, p 13).
3. Kohus märgib esmalt, et halduskohtumenetluses ei pea menetluskulude väljamõistmiseks olema kohtumenetluses tekkinud kulud kantud, vaid kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 1¹). Seega ei oma asjaolu, et kaebajad pole esitanud õigusabikulude tasumist kinnitavaid dokumente, menetluskulude väljamõistmisel tähtsust. Vastustaja viidatud kohtupraktika käsitles varasemat halduskohtumenetluse seadustiku regulatsiooni, milles eelnimetatud sätet ei olnud ning vastav kohtupraktika pole seetõttu selles asjas rakendatav. HKMS § 109 lg 1¹ sätestamise eesmärgiks oli senise regulatsiooni muutmine ning menetluskulude väljamõistmise võimaldamine ka olukorras, kus menetlusosalisele on õigusabiteenuse osutamise eest väljastatud arve, kuid seda pole veel reaalselt tasutud. Seda kinnitab ka seaduseelnõu nr 496 SE seletuskiri (vt lk 18).
4. Kaebajad esitasid halduskohtule menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja (I kd, tl 164) ja kolm Advokaadibüroo SORAINEN AS õigusabikulude arvet (I kd, tl-d 165-167), mis olid esitatud Jäneselaane OÜ-le. Jäneselaane OÜ-le esitatud kolme arve kohaselt on kaebajate õigusabikulud kokku 4726,80 eurot (
5. novembri
6. a arve nr 3937/18EE (1450,80 eurot),
7. detsembri
8. a arve nr 4358/18EE (2381,40 eurot) ning
9. mai
10. a arve nr 1329/19EE (894,60 eurot)). Arved sisaldasid käibemaksu. Kaebajatele osutati õigusabi 22,6 tunni ulatuses. Kaebuselt tasutud riigilõiv ja registriväljavõtete tegemise kulu kokku on 34 eurot ja panga teenuskulu 24 senti (vt ka arve nr 4358/18EE).
11. Kohus on seisukohal, et riigilõiv ning registriväljavõtete tegemise kulu 34 eurot on põhjendatud ning vajalik ning see kulu kuulub vastustajalt väljamõistmisele. Õigusabikulude nimekirjas kajastatud osad kulud ei ole aga vastustajalt välja mõistetavad, sest need on kas ülemäärased või ei seondu kohtumenetluses kantud kuludega. 25.
12. Kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-60-13, p 17). Vaidlustatud Võru Vallavolikogu otsus kannab kuupäeva
13. november 2018 ja on edastatud kaebajatele
14. novembril
15. Otsuse resolutsiooni punkti 4 kohaselt jõustus otsus teatavakstegemisest. Kuigi vastustaja edastas kaebajatele enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist otsuse eelnõu ja kaebajad esitasid sellele vastuväiteid, ei saanud kaebajatel enne
16. novembri
17. a otsuse kättesaamist tekkida kohtumenetlusega seotud kulusid.
18. novembri
19. a arvel nr 3937/18EE märgitud ajavahemikul ei saanud kaebajate esindajatel olla teada volikogu 7 3-18-2387 otsuse vaidlustamise vajadus ega kohtus tehtavad kohtumenetluse toimingud. Kohtumaterjalidest ei nähtu, et esitatud arve oleks käsitatav osaliselt ettemaksuarvena kohtumenetluse kulude hüvitamiseks. Samuti ei kattu arvel märgitud ajavahemikul menetluskulude nimekirjas (6,4 tundi) ja arvel nr 3937/18EE märgitud (7,1 tundi) teenuse osutamisele kulunud aeg. Kohus lähtub menetluskulu nimekirjas märgitud tundide arvust, sest selles nähtub, milliseid teenuseid arvel märgitud ajavahemikul esindatavatele osutati. Arve nr 3937/18EE alusel on halduskohtumenetlusega seotud ja põhjendatud ajakuluks seega üksnes
20. novembril 2018 osutatud õigusabiteenus 0,5 tundi. 25.
21. Kohtu hinnangul ei ole ka
22. detsembri
23. a arvel nr 4358/18EE märgitud 0,2 tundi riigilõivu tasumiseks põhjendatud menetluskuluks ega ole vastustajalt väljamõistetav. Riigilõivu tasumine on küll kohtumenetlusega seotud ja vajalik toiming, kuid riigilõivu tasumiseks kulunud aja sidumine õigusabi tunnihinnaga on põhjendamatu, sest tegemist ei ole õigusabiteenuse osutamisega. Riigilõivu tasumine nagu ka menetluskulude kokku arvutamise ajakulu ning bürookulu ei ole õigusabiteenuse osutamine ega ole seega teiselt menetlusosaliselt välja mõistetav. Kui pidada riigilõivu tasumiseks kulutatud 0,2 tundi põhjendatud õigusabikuluks, siis maksaks selles asjas 30 eurose riigilõivu tasumine asjakohasele kontole 34 eurot (0,2h ajakulu, tunnihinne 170 eurot ilma käibemaksuta), mis on ebaloogiline ja põhjendamatu. Riigilõivu tasumine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning need oleks saanud tasuda kohtule ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindaja abita. Samal põhjusel ei ole alust ka arvel kajastatud panga teenustasu (24 senti) väljamõistmiseks vastustajalt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb lisaks arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-17-11 (p 18) ja 3-3-1-29-12 (p 29)). Kohus leiab, et arvel nr 4358/18EE kajastatud õigusabikulud seoses kaebuse koostamisega ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvel on märgitud kaebuse koostamiseks, ülevaatamiseks, täiendamiseks ja lisade komplekteerimiseks ning kohtule edastamiseks kulunud ajaks kokku 11 tundi. Kohtule esitatud kaebuse tekst kattub suurel määral vastustaja
24. novembri
25. a otsuse eelnõule esitatud kaebajate seisukohtadega. Kaebus on kokku 6 leheküljel. Kohtu hinnangul kaebuse koostamiseks, üle vaatamiseks ja kohtule edastamiseks märgitud ajakulu 11 tundi on seetõttu ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et arvel nr 4358/18EE kajastatust põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 6 tundi. 25.
26. Ka
27. mai
28. a arvel nr 1329/19EE kajastatud ajakulu (3,8 tundi) on põhjendatud üksnes osaliselt. Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses volitatud esindaja, siis saadab kohus HKMS § 74 lg 3 järgi menetlusdokumendid üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist ka menetlusosalisele isiklikult. Asjaolu, et lepinguline esindaja saadab seejärel dokumendi ka esindatavale ei tähenda, et tegemist oleks kuluga, mis on vastaspoolelt väljamõistetav. Määruse edastamist esindatavale ei saa käsitleda õigusabiteenusena. Sisuliselt osutab esindaja sellisel juhul postiteenust. Menetluskulu nimekirjast ei nähtu, et selle tegevuse raames oleks esindatavale ka õigusabiteenust osutatud. Seega tuleb põhjendatud ajakulu vähendada 0,1 tunni võrra. Arvel nr 1329/19EE kajastatud õigusabiteenus seondus kolmandate isikute kaasamise küsimusega. Menetluskulu nimekirja ja arve kohaselt kulus vastuse koostamiseks 3,7 tundi (3,8-0,1). Kaebajate sisuline seisukoht oli esitatud ühel leheküljel. Kohtu hinnangul saab 8 3-18-2387 vastuse mahtu ja detailsuse astet arvestades pidada nimetatud dokumendi koostamise puhul põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. 25.
29. Kohtu hinnangul on seega õigusabiteenuse osutamisele kulunud ajakulust põhjendatud 8 tundi (0,5+6+1,5).
30. Kaebajatele osutatud õigusabiteenuse keskmine tunnihind jäi vahemikku ca 170-196 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ole esindajate tunnihind 170 eurot + km ülemäära kõrge. Kaebajate esindajad ei ole aga veenvalt põhjendanud, millest oli tingitud kolmandal arvel (arve nr 1329/19EE) esindajate keskmise tunnihinna oluline suuremine. Arvestades, et kolmandal arvel kajastatud õigusabiteenus seondus üksnes kolmanda isiku kaasamise küsimusega, siis ei ole esindaja tunnihinna suurenemine põhjendatav ka vaidluseseme keerukusega. Kohus lähtub menetluskulu väljamõistmisel seetõttu tunnihinnast 170 eurot (ilma käibemaksuta). Eelnevast tulenevalt on Võru vallalt väljamõistetavate õigusabikulude suuruseks 1632 eurot (8x170x1.2), millest 20% käibemaks moodustab 272 eurot.
31. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on õigusabi eest koostatud arved Jäneselaane OÜ-le. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista Võru vallalt välja Jäneselaane OÜ kasuks menetluskulu kokku summas 1666 eurot (1632+34). Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 9