KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-324 Haldus

) § 670 lg 1). Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2015 otsuses on edasikaebamise korda selgitatud. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et kaebaja esitas Riigikohtule 14.09.2015 avalduse kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning riigi õigusabi taotluse kassatsioonkaebuse koostamiseks. Riigikohus jättis 28.09.2015 määrusega nr 3-7-1-2-805 rahuldamata kaebaja taotluse kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning tagastas kassatsioonkaebuse ja riigi õigusabi taotluse. Kui isik ei esita kassatsioonkaebust tähtaegselt või Riigikohus jätab kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamata, ei saa ringkonnakohtu otsust vaidlustada hiljem halduskohtus. Jõustunud lahendite peale on võimalik esitada teistmisavaldus. Tsiviilasjas tehtud lahendi põhjal esitatud 5400 euro suurusel kahju hüvitamise nõudel ei ole alust, sest kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistatud. Kahjunõue on perspektiivitu ning see kuuluks nii HKMS § 121 lg 2 p 1 kui ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kaebuse esitamist pöördunud taotlusega Justiitsministeeriumi poole. Sellel ei ole menetluslikus mõttes ka tähtsust, sest hüvitamisnõue oleks perspektiivitu ning selle menetlemine ei ole kaebaja huvides. Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole alust kaebajale ka riigi kulul esindajat määrata. Ka muude menetlusabi taotluste lahendamisel puudub praktiline tähendus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX märgib 09.03.2020 määruskaebuses, et tsiviilasi nr 2-13-42036 kuulub halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus eiras kohtuotsuse tegemisel põhiseadust. Kaebajalt ja tema lapselt võeti õigus elule. Kohtukoosseis pani toime kuriteo. Kaebaja ei saanud kätte kohtukutset, ta ei osalenud istungil ega saanud kohtuotsust. Kohtu tegevusega tekitatud hüvitamisnõude lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kohtu tegevusega tekitati kaebajale kahju 5400 eurot, lisaks iga kuu 200 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, kuna määruskaebuse esitaja võimalused oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähesed (HKMS § 207 lg 2). Samal põhjusel ei ole vajalik küsida määruskaebusele ka vastustaja seisukohta. 5. Määruskaebus ei vasta HKMS § 52 lg-s 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-des 334–337, 339 ja 340 sätestatud vorminõuetele. Kohtule tuleb avaldused esitada kirjalikult, s.o omakäeliselt allkirjastatuna. Kirjaliku vormiga on samastatud elektrooniline vorm, kuid seda ainult siis, kui dokument on digitaalselt allkirjastatud. XX ei ole määruskaebust allkirjastanud. Kuna XX on kohtuga suhelnud e-posti aadressi xxx vahendusel, ei kahtle ringkonnakohus siiski määruskaebuse esitaja isikusamasuses (

§ 336lg 4). 2

§ 327

). Kaebaja esitas Riigikohtule 14.09.2015 riigi õigusabi taotluse kassatsioonkaebuse esitamiseks, kassatsioonkaebuse ning taotluse kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (täiendatud 16.09.2015, 17.09.2015 ja 24.09.2015). Riigikohus jättis 28.09.2015 määrusega nr 3-7-1-2-805 kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning kassatsioonkaebuse ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Riigikohus oli seisukohal, et kaebajal puudus mõjuv põhjus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ületamiseks. Kaebaja minetas kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ületamisega võimaluse ringkonnakohtu otsuse kehtivust murda. Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2015 otsus nr 2-13-42036 jõustus 04.08.2015. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik (

§ 457lg 1).

Jõustunud kohtuotsuse uuesti läbivaatamine on võimalik vaid teistmise korras (

68. ptk). Kui kaebajal ei ole võimalik välja mõistetud määras elatist maksta, on tal võimalik esitada

§s 459 sätestatud eelduste täitmisel uus hagi elatise maksete suuruse vähendamiseks (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 määrus nr 3-2-1-119-15, p 12).

1. Kaebaja on taotlenud ka õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja käsitab kahjuna raha, mis temalt Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2015 otsusega nr 2-13-42036 elatisena välja mõisteti. Halduskohus oli seisukohal, et hüvitamiskaebus tuleks tagastada nii HKMS § 121 lg 2 p 1 kui ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
2. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et hüvitamiskaebuse esitamisel on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sama sätte teise lause kohaselt esitatakse kohtu tekitatud kahju hüvitamise taotlus Justiitsministeeriumile. Eelnev ei tähenda siiski, et enne hüvitamiskaebuse esitamist kohtule tuleks tingimata pöörduda taotlusega Justiitsministeeriumi poole. Kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kaebuse otse halduskohtule (vt ka Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 3-19-823, p 8).
3. Kaebaja on kahjunõude alusena osutanud RVastS § 16 lg-le
4. Ringkonnakohus märgib, et RVastS § 16 reguleerib avalik-õiguslikus suhtes õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Kohtuotsusega elatise väljamõistmine ei ole käsitatav haldusakti ega toiminguna, vaid õigusemõistmisena ning selle raames tekitatud kahju hüvitamist reguleerib ammendavalt erinormina RVastS § 15 (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-70-15, p 23).
5. Kahju hüvitamise nõude esitamine RVastS § 15 lg 1 alusel on küll võimalik, kuid selline kaebus oleks perspektiivitu. Arvestades, et ringkonnakohtu 27.05.2015 otsus jõustus 3