lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 6. Kohustada Ferro Trade OÜ juhatuse liiget X X (isikukood:
Maksejõuetuse tekke põhjusena ei ole välistatud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, kuna võlgnik on võõrandanud osa varast (sõidukid, mitteeluruumid jms) võlgnikuga seotud isikutele ning võõrandanud kogu lao jäägi võlgniku osanikule, mille eest ei ole raha täies ulatuses laekunud. Maksejõuetuse tekke ajaks võib pidada 2019 teist poolt kui võlgnik ei suutnud täita AS-ga Espak kokkulepitud maksegraafikut. Võlgnevuse tekke üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et võlgniku poolt ladustatud kauba osas OÜ X territooriumil avastati suures osas kauba puudujääk, mis tekitas võlgnikule raskusi AS-le Espak kauba eest tasumisel ja kokkulepitud maksegraafiku täitmisel. Võlgnik esitas kuriteoteate eelviidatud asjaolude kohta. Arvestades asjaoluga, et OÜ X on pankrotistunud ja OÜ x on pankrotimenetluses esitanud ka nõude, on nõude rahuldamine ebatõenäoline, kuna pankrotihalduri kinnitusel koosneb OÜ X vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise nõuetest. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 730 00 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul on reaalset vara summas 24 249 eurot, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku maksevõime näitajad on mitterahuldavad. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisuxle, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur olen arvamusel, et äriühing oli maksejõuetu juba 2019 majandusaasta lõppedes. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur käibekapitali puudujääki. Maksejõuetuse tekke ühe põhjusena ei ole välistatud raske juhtimisviga, kuna võlgnik on võõrandanud oma vara võlgnikuga seotud isikutele turuhinnast oluliselt madalama hinnaga või tasu saamata ning maksnud vaatamata negatiivsele omakapitalile osanikele dividende. OÜ Ferro Trade ainuosanik ei ole juhindunud äriseadustikus sätestatust. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 10, 23 ja 31 palub ajutine pankrotihaldur välja kuulutada Ferro Trade OÜ (registrikood 1898493) pankrot; välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 440 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutused summas 76,31 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks; pankroti väljakuulutamisel nimetada pankrotihalduriks Kalev Mägi; võlgnikult vande andmise korral võtta võlgniku vanne juhatuse liikmelt X X`lt ja endiselt juhatuse liikmelt X X’lt. Kohustada juhatuse liiget üle andma kassa jääk. Võlgnik Ferro Trade OÜ vaidleb võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu ja palub jätta Ferro Trade OÜ pankrot välja kuulutamata. Võlgniku hinnangul on ajutise halduri aruanne pealiskaudne ja tuvastamata on jäänud olulises ulatuses võlgnikul vara olemasolu. Samas on halduri aruandest nähtuvatel asjaoludel võimalik jõuda järeldusele, et ilma võlausaldaja alusetu nõudeta ei oleks võlgnik maksejõuetu. Pankrotiavaldus tegelik eesmärk on enne pankrotiavalduse esitatud hagi osas toimuva ja Espak AS jaoks tülikaks osutunud menetluse lõpetamine pahatahtliku pankrotiavaldusega, mille aluseks on äärmiselt vaieldav nõue. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Ferro Trade OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. 4
lg 2 xselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande xselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 730 000 eurot, kuid vara vaid 24 249 eurot. Lisaks nähtub ajutise halduri aruandes, et võlgnik on asunud oma vara võõrandama. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Ajutine haldur ei välista tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.
Ajutine haldur ei välista, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik vaatamata kohtu antud täiendavate tõendite esitamise võimalusele ümber lükanud ajutise halduri aruandes toodud järeldust, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega ning kokkuvõtvalt kinnitavad seda asjas kogutud tõendid ja teave.
lg 1 xselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
xselt, kui võlgnik on juriidiline isik, xldatakse
§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisuxl, et vande andmiseks on kohustatud Ferro Trade OÜ juhatuse liige X X (isikukood: x) ja endine juhatuse liige X X (isikukood x).
lg 1 xselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Lisaks on võlgnik kohustatud andma pankrotihaldurile üle kassa jäägi.
lg 1 xselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 xselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (
Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 440 eurot (sh käibemaks) ning kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas 76,31 eurot. Võlgnik Ferro Trade OÜ palus 19.05.2020 toimunud kohtuistungil vähendada ajutise halduri töömahtu, leides, et see ei ole sellises mahus põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust, kutseoskust ja võlgniku vastuväidet, peab kohus põhjendatuks määrata ajutise halduri töötasuks 1 440 eurot (sh käibemaks) ning kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas 76,31 eurot.
lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 xselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise 5 suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 xselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete xselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 xselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 xselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja aktsiaselts ESPAK esitas kohtule 27.05.2020 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldustest nähtub, et võlausaldaja menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 5 740 eurot, kokku 6 040 eurot. Kohus peab pankrotiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 300 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 5 740 eurot, mille moodustab õigusabi osutamine 41 tundi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisuxl, et võlausaldaja õigusabikulud on ülepaisutatud ega ole mõistlikud, mistõttu vähendab kohus neid 41 tunnilt 20 tunnile. Kohus leiab, et 20 tunni näol summas 2 800 eurot on tegemist põhjendatud ajakuluga, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 3 100 eurot (300 eurot riigilõiv + 2 800 eurot õigusabikulud). Võlausaldaja on palunud mõista võlgnikult välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist kuni nende täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega
lg 1 p 6 xselt lõpetatakse intressi ja viiviste arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.