← Eesti

2-20-434/41

Obsah (5)§ 173§ 168§ 162§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 29.05.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-434 Tsiviilasi OÜ Venus Kinnisvara hagi Rasmussen Hold

§ 173lg 1).

Kohus näeb menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (

§ 173lg 4).

Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, v.a kui seadusest tuleneb teisiti (

§ 168lg 2).

Seadusest tulenevad erandid kehtivad üksnes nõude rahuldamise ja kompromissi kohta ning pole käesoleval juhul asjakohased. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162lg 4).

Viidatud normi kohaldamisala on laiem, kui

§ 162

alusel kindlaks määratav menetluskulude jaotus.1 Seega saab kohus arvestada nimetatud normist tulenevat reeglit ka käesoleval juhul. Kohus nõustub hagejaga, et kuna hagi läbi vaatamata jätmine ei tulene hagejast ja hageja ei saanud kuidagi hagi läbi vaatamist mõjutada, siis oleks menetluskulude jätmine tervikuna hageja kanda ebaõiglane. Samuti võiks pankroti välja kuulutamise tõttu kõigi menetluskulude hageja kanda jätmine soosida põhjendamatute pankrotimenetluste algatamist, sest võlanõudega kohtusse pöördumisega kaasneb hagejale maksejõuetu kostja menetluskulude kandmisega kaasnev kahju ning ainuke võimalus hagejal nimetatud kahju vältida on kõige pealt igaks juhuks algatada pankrotimenetlus. Eeltoodu koormaks põhjendamatult kohtusüsteemi ja tekitaks menetlusosalistele lõppkokkuvõttes rohkem kulusid, sest üldjuhul ei ole võlgnikud siiski maksejõuetud. Seetõttu viiks menetluskulude hageja kanda jätmine ka laiemas plaanis ebamõistliku tulemuseni. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kohus tagastab riigilõivu menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle nimel riigilõivu tasuti, avalduse alusel (

§ 150lg 4).

Riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata (

§ 150lg 1 p 3).

Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 1 800 eurot. Kohus jätab hagi läbi vaatamata. Seega tagastab kohus hagejale riigilõivu vastavalt hageja taotlusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 1 U. Volens. M. Maksing.

I komm vlj § 162, p 3.4.2(b). 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.