← Eesti

2-19-5447/4

Obsah (8)§ 187§ 444§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178§ 317

2-19-5447 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2020.a, Tallinn Tsiviilasj

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on xxx AS-i ja kostja vahel 30.12.2017.a sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Võla tasumata jätmise tõttu loovutas esialgne võlausaldaja 11.09.2018.a laenulepingust tuleneva nõude hagejale. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3).

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja esindajakulud summas 240 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt: 2 2-19-5447  nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ning konsultatsiooniks 0,5 töötundi;  hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja hagi kohtusse esitamiseks (hagi koostamiseks, lisade komplekteerimiseks) 1,5 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Summa ei sisalda käibemaksu.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse) mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindajakulud on põhjendatud 120 euro ulatuses. Kostjalt tuleb

§ 162

lg 1 alusel hageja kasuks menetluskuludena välja mõista riigilõiv 200 eurot ja esindajakulud 120 euro ulatuses. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Kohus määrab kohtuotsuse kostjale kätte toimetada avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 317lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.