4-20-875 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-875 (2315,20,1000538) Kohtunik Marina Ninas

§ 224

lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 (kaheksaks) kuuks Menetlusalune isik Roman Vološin – isikukood: 38711282222, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. veebruari
3. a otsus väärteoasjas nr 2315,20,000538 osaliselt, s.o Roman Vološinile mõistetud karistuse osas.
4. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Roman Vološinit liiklusseaduse (

) § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 1 4-20-875
2. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Roman Vološini kaebus osaliselt.
2. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
4. veebruaril 2020 väärteoasjas nr 2315,20,1000538 väärteoprotokolli AB1562785, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Roman Vološin
5. veebruaril 2020 kell 20.18 Harju maakonnas Tallinna linnas Kuuli tn maja nr 6 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,57 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,62 +/- 0,05 mg/l, mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0144 taatlustunnistuse nr TTRG
6. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. veebruari
3. a otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2315,20,000538 rikkus Roman Vološin kirjeldatud teoga

§ 69

lg-t 3 ja teda karistati

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Nimetatud rikkumise eest karistati Roman Vološinit põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et sõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusaluse isiku kaebus 3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse Roman Vološin. Menetlusalune isik tunnistab rikkumist, kuid palub mõista talle karistusena rahatrahv, põhjendades seda järgmiselt. 3.1. Antud juhul oli kindlaks tehtud 0,57 mg/l suurune alkoholikogus kaebuse esitaja poolt väljahingatavas õhus, mis on 0,07 mg/l rohkem kui on lubatud määr

§ 224lg 2 järgi.

Samas karistuse minimaalmäär

§ 224

lg 2 järgi on juhtimisõigusest ilmajätmine tähtajaga üks kuu ja karistuse maksimaalmäär 12 kuud. Kohaldatud karistus ei ole proportsionaalne kaebuse esitaja poolt toime pandud rikkumise raskusastmega. Nagu selgub ka protokollist, siis on antud asjas olemas süüd kergendavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Kaebuse esitaja ainsaks sissetulekuallikaks on xxx. Mootorsõiduki juhtimise loast ilma jätmine jätab kaebuse esitaja ilma ainsast sissetulekuallikast. Kaebuse esitaja mõistab enda 2 4-20-875 poolt korda saadetud rikkumise raskust, kuid tema perekonna ilmajätmine sissetulekust paneb tema perekonna väga raskesse olukorda. Kaebuse esitajal on 3 alaealist last. Kaebuse esitaja abikaasa ei tööta, sest viibib lapsehoolduspuhkusel. Menetlusalune isik registreeris ennast arsti vastuvõtule, et kodeerida end alkoholi suhtes, protseduur määratud

1. märtsile
2. Seega välistab kaebuse esitaja igasuguse võimaluse, et alkoholist põhjustatud rikkumine võiks korduda. Menetlusalune isik soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus
3. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas nr 2315,20,1000538 kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. 4.
4. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik
5. veebruaril 2020 Tallinnas, Kuuli 6 juures liikudes Punase tänava suunas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg/l (0,62 +/- 0,05). Menetlusaluse isiku joove on nõuetekohaselt tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 950 seerianumbriga ARMD
6. Mõõteseade on regulaarselt kontrollitud ja omab kehtivat taatlustunnistust. 4.
7. Menetlusalusel isikul tuvastati lõpliku mõõtetulemusena 0,57 mg/l väljahingatavas õhus. Tegemist on sellise alkoholikogusega, mis oli menetlusalusele isikule tajutav nii häirunud tasakaalu kui ka motoorsete võimete langusega. Tegemist on teadlikult ja tahtlikult toime pandud raske rikkumisega. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes. 4.
8. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat väärteokaristust, neist üks lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Rahatrahv on seaduses ettenähtud aja jooksul tasumata. Ka on Riigikohus oma lahendites korduvalt rõhutanud, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest karmim, et mõjutada inimest edaspidi seaduskuulekalt käituma. Arvestades karistusregistri andmeid, on näha, et rahatrahv kui karistusliik on end menetlusaluse isiku suhtes ammendanud ja tuleb rakendada raskemaliigilist karistust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Menetlusalusel isikul oli olemas teadmine, et mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis on karistatav ja ühe karistusliigina võidakse kohaldada ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalusel isikul oli olemas teadmine, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik tööalaselt ja seda läheb vaja ka kohustuste täitmisel perekonna ees. Menetlusalusel isikul oli olemas kogemus varasema samalaadse rikkumise toimepanemise ja karistuse osas. 4.
9. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule ise valida temale meelepärasem ja sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline 3 4-20-875 tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. 4.
10. Riigikohtu praktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku isikut ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid asjaolusid menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ei ole. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestanud kahetsust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol põhikaristusena vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
12. Menetlusalune isik Roman Vološin ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
13. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
14. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
15. veebruaril 2020 kell 20.18 Harju maakonnas Tallinna linnas Kuuli tn maja nr 6 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,57 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,62 +/- 0,05 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

8.1.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg. 8.

1. Tunnistaja M K ülekuulamise protokolli kohaselt pidasid nad kinni
2. veebruaril 2020 kella 20.18 ajal Tallinnas Kuuli tänavat mööda sõitva sõiduki xxx reg.nr xxx, millel ei põlenud sõidu 4 4-20-875 ajal tuled. Sõiduk peatus Kuuli tn 6 maja juures. Kontrollima minnes osutus sõiduki juhiks Roman Vološin (isikukood 38711282222), kelle suust oli tunda alkoholilõhna. Isik puhus indikaatorvahendisse, mille tulemiks osutus 0,64 mg/l. Seejärel toimetati isik P. Pinna 4 jaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde. 8.
4. veebruaril 2020 kell 20.21 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli indikaatorvahendi kontrolli tulemus positiivne ning indikaatorvahendi reaktsioon (näit) 0,64 mg/l. 8.
5. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Roman Vološin kõrvaldati sõiduki xxx reg. märgiga xxx juhtimiselt
6. veebruaril 2020 kell 20.21 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. 8.
7. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati
8. veebruaril 2020 kell 20.32 kuni 20.38 menetlusaluse isiku Roman Vološini seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD0144 (taatlustunnistuse nr TTRC-19/00204). Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,62 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,57 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,57 mg alkoholi ühe liitri kohta. 8.
9. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,57 mg/l), leiab kohus, et Roman Vološin pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus leiab kohus, et menetlusalune isik pidas võimalikuks, et ta ei tohi sõidukit juhtida, kuid sellest olenemata asus mootorsõidukit juhtima ega kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit. Seda enam, et tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli isiku väljahingatavas õhus tunda alkoholilõhna, siis pidi menetlusalune isik olema oma seisundist teadlik. Vastavalt

§ 224

lg-le 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 224lg 2 tunnustele vastava väärteo.

Karistus 9.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 10. Karistuse mõistmisel lähtub kohus karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, mis antud juhul on

§ 224lg 2 määrasid 5 4-20-875 (0,25 – 0,74) vaadates keskmises määras.

Isik on kaebuses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks arvestada seda kergendava asjaoluna. (Seda on kergendava asjaoluna käsitanud vaidlustatud otsuses ka kohtuväline menetleja.) Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 10.1.Karistusliigi valikul võtab kohus arvesse menetlusaluse isiku karistusregistri andmeid, mille kohaselt on Roman Vološinil kaks kehtivat karistust liiklusalaste rikkumiste eest, millest viimane on samuti mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületades

§ 224lg 2 alusel.

Mõlema rikkumise eest on menetlusalusele isikul karistusena määratud rahatrahv.

1. juulil 2019 määratud rahatrahv on karistusregistri andmetel tasutud.
2. septembri
3. a otsusega määratud rahatrahvi osas karistuse täitmise info karistusregistri kohaselt puudub. Nähtuvalt kohtule Politsei- ja Piirivalveameti poolt esitatud
4. septembri
5. a otsusest määrati Roman Vološinile

§ 224lg 2 alusel rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot.

Rahatrahv määrati tasumisele osaliselt 10 võrdses osas ning viimase osa tasumise kuupäev on

1. juulil
2. Politsei- ja Piirivalveameti eelarvebüroo vastuse kohaselt on Roman Vološin
3. septembri
4. a otsusega määratud rahatrahvist tasunud 4 osamakset (vastavalt
5. oktoobril 2019,
6. novembril 2019,
7. veebruaril 2020,
8. märtsil 2020). Seetõttu saab kohtuvälise menetleja seisukohaga, et määratud rahatrahv on tasumata, nõustuda vaid osaliselt, sest valdavalt on rahatrahvi igakuiselt tasutud. Tähelepanuta ei saa jätta, et nimetatud otsusega määratud rahatrahvi viimase osa tasumise kuupäev ei ole veel saabunud (
9. juuli 2020). Kuigi menetlusalune isik ei ole tasunud rahatrahvi päris iga kuu, on ta seda siiski valdavalt tasunud, mis viitab tema püüdlustele talle määratud karistust kanda. Nõustuda tuleb aga kohtuvälise menetlejaga selles, et kuna Roman Vološinit on juba kahel korral rahatrahviga väärteo toimepanemise eest karistatud, ei ole järjekordse rahatrahvi mõistmine põhjendatud ega karistuse eesmärkidest lähtudes õigustatud. Seega soostub maakohus kohtuvälise menetlejaga ja asub seisukohale, et karistusliigina on põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. 10.
10. Kohtuvälise menetleja otsusega keskmisest määrast kõrgemas määras mõistetud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kaheksaks kuuks ei pea kohus aga arvestades isiku süü suurust ning kaebuses esitatud asjaolusid proportsionaalseks. Kohtuvälise menetleja määratud karistus ei ole põhjendatud ei üld- ega eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Nagu kohus eelnevalt mainis, tuleb põhikaristus mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Arvestades, et Roman Vološinil mõõdeti alkoholi väljahingatavas õhus 0,57 mg/l (s.o

§ 224

lg-s 2 sätestatud piirmäärasid arvesse võttes keskmises määras) ja esineb ka karistust kergendav asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus), peab kohtu hinnangul mõistetav karistus jääma alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja on Roman Vološinile karistuse mõistmist põhjendades tuginenud peamiselt üldpreventiivsetele kaalutlustele. Olles tuvastanud Roman Vološini keskmise teosüü ning asjaolu, et isikut on ka varem samalaadse teo eest karistatud, annab see aluse põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks. Kohtu hinnangul puuduvad aga eripreventiivsed kaalutlused selleks, et Roman Vološinilt võtta ära juhtimisõigus kaheksaks kuuks. Eelnevalt on tuvastatud, et Roman Vološin kahetseb oma tegu. Nimetatu leiab kinnitust ka asjaolust, et Roman Vološin on oma alkoholiprobleemiga pöördunud arsti poole abi saamiseks, vältimaks uue samalaadse rikkumise kordumist. Kohtu hinnangul tuleb eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse 6 4-20-875 äravõtmine ja karistuse pikkus isikule mõjub. Roman Vološin on esitanud tõendid, millest nähtub, et ta teenib sissetulekut xxx osutamisega. On tõendatud, et tal on kolm alaealist last, kes vajavad eelduslikult ülalpidamist. Kahe järjestikuse samalaadse rikkumise puhul ei ole veel alust rääkida harjumussüüteost. Ehkki karistuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Seega, võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, isiku kaebuses esitatud väiteid, pidades silmas eripreventiivseid aga ka üldpreventiivseid kaalutlusi, peab kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada Roman Vološinit mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. 10.

1. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt kaotab menetlusalune isik juhtimisõiguseta oma töö ja see halvendaks perekonna rahalist seisu, samuti on raskendatud alaealiste laste transportimine. Eelpool nimetatud põhjused ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistavad asjaolud karistusseadustiku mõttes. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Pidades silmas asjaolu, et menetlusalune isik on 5 kuu jooksul toime pannud kaks samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ajutised ebamugavused edasise elu korraldamisel. Samas õigustavad need asjaolud kohtu hinnangul juhtimisõiguse äravõtmist lühemaks kui esialgselt määratud kaheksaks kuuks. Niivõrd lühiajalise põhikaristuse kohaldamisel ei ole välistatud tööandjaga kokkuleppe saavutamine, et vältida töösuhte lõpetamist.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt Roman Vološinile määratud karistuse osas ja rahuldab kaebuse osaliselt. Kohus mõistab Roman Vološinile karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 7