← Eesti

4-20-2640/3

4-20-2640 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-2640 (2316,17,007723) Kohtunik Elina Elkind Vaidlustatud kohtuvälise menetleja lahend Kohtuvälise menetleja juhi Inna Toateri
  2. mai
  3. a määrus, millega jäeti rahuldamata MTÜ Eesti Autorite Ühing esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna
  4. aprilli
  5. a väärteomenetluse lõpetamise otsuse peale Menetlusväline isik Eesti Autorite Ühing MTÜ, esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § § 79 lg 3 p-st 3 ja lg-st 5 kohus otsustas:
  6. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  7. mai 2020 määrus, millega jäeti rahuldamata MTÜ Eesti Autorite Ühing esindaja kaebus ja
  8. aprilli
  9. a väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr 2316,17,
  11. VTMS § 38 ja KrMS § 187 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Eesti Autorite Ühing MTÜ kasuks välja 480 eurot valitud esindajale makstud tasu katteks.
  12. Rahuldada menetlusvälise isiku Eesti Autorite Ühing MTÜ esindaja kaebus osaliselt.
  13. Edastada määrus Politsei- ja Piirivalveametile ning menetlusvälise isiku esindajale. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 191 p 12 kohaselt ei ole määrus vaidlustatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Politsei- ja Piirivalveameti
  15. aprilli
  16. a määrusega lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus R D OÜ-le etteheidetavas teos KarS § 2241 lg 2 järgi. Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1 4-20-2640 1.
  17. Väärteokirjelduse kohaselt
  18. novembril 2017 kell 20.40,
  19. aprillil 2018 ja
  20. septembril 2018 aadressil Tallinn xxx esitati Ris D avalikult autoriõigusega kaitstud muusikateoseid, kuigi Ril oli kontrollimise hetkel sõlmimata MTÜ-ga Eesti Autorite Ühing litsentsileping muusika avalikuks esitamiseks. Sellega rikuti autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 131 lg
  21. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tuvastatud süüteo objektiivne koosseis, s.t asjaolu, et Ris D toimus
  22. novembril 2017,
  23. aprillil 2017 ja
  24. septembril 2018 muusikateoste avalik esitamine, kuigi Ril puudus sel hetkel esitamise luba tõendav leping. 1.
  25. Siiski leidis kohtuväline menetleja, et ei ole tuvastatud varalise kasu saamise eesmärk. Nimelt on Ri puhul tegemist söögikohaga, mille põhieesmärk on pakkuda külastajatele erinevaid toite, et inimesed tunneksid ennast mugavalt ning veedaksid kvaliteetaega sõprade või pereliikmetega. Kuigi on kindlaks tehtud, et söögikohas mängis atmosfääri kujundamiseks taustmuusika ja selleks ei olnud luba, siis ei saa eeldada, et Ri külastati vaid muusika tõttu. Ei ole tõendatud, et R D, kus mängis taustamuusika, sai varalist kasu just tehniliste vahendite kaudu avalikult esitatud muusikateoste mängimisest. Seega ei ole Ri eesmärk varalise kasu (tulu) saamine teose avalikul esitamisel Ris, vaid see kõlab taustamuusikana atmosfääri loomiseks. R D OÜ rikkus autoriõiguse seadusest tulenevaid lepingulisi kohustusi ja jättis maksmata litsentsitasu, tekitades sellega kahju MTÜ-le Eesti Autorite Ühing. 1.
  26. AutÕS § 817 lg 1 p 1 näeb ette, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Kokkuvõttes puuduvad R D OÜ tegevuses KarS § 2241 lg 2 süüteokoosseisu tunnused ja väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 tunnustel.
  27. Kohtuvälise menetleja määruse peale esitas kaebuse MTÜ Eesti Autorite Ühing lepinguline esindaja Kaido Uduste, kes taotles määruse tühistamist ja mõista menetlusvälise isiku kasuks 588 eurot valitud esindajale makstud tasu. Kokkuvõtvalt leiti kaebuse põhjendustes järgmist. 2.
  28. Kohtuvälise menetleja otsus on vastuoluline ja tema seisukoht varalise kasu eesmärgi puudumise osas on vastuolus seaduse mõtte ja kohtupraktikaga. Nimelt on varalise kasu eesmärgi tuvastamine võimalik nii läbi selle, et (taust)muusika kasutamine mõjutab Ri külastatavust ja külastajate rahulolu ning seeläbi ka selle sissetulekut kui ka seetõttu, et tegemist on kulude kokkuhoiuga kasu suurendamiseks. R D OÜ käitus muusikateoste avalikul esitamisel teadlikult ja eesmärgipäraselt, kuid menetleja ei vasta küsimusele, miks siis üldse Ris muusikat mängitakse, kui see ei ole kasulik. Veelgi enam, tegevuse eesmärki ei ole Ri pädevatelt esindajatelt välja selgitatud. 2.
  29. Karistusseadustikust puudub ”varalise kasu” definitsioon. Samas Eesti kohtupraktikas on viidatud sellele, et kasu sisustamiseks tuleb kasutada teistes õigusaktides sisalduvaid määratlusi. TsÜS § 62 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). TsÜS § 48 kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Riigikohus on korduvalt leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoides kokku sellega seotud kulusid. Seega on varaline kasu õiguse kasutamise eest tasu maksmata jätmine. Vastavalt kasul on ka kindel ja avalikult teadaolev hind. Menetlusvälise isiku teada on R D OÜ jätnud 2 4-20-2640 õiguste omajatele tasumata tasu (mis on ühtlasi ka tema varaline kasu) 2251,48 eurot. Varalise kasu saamine ei piirdu vaid rahalise seisu paranemisega, vaid puudutab ka üldise varalise olukorra soodsamaks kujunemiseks ning varalise väärtusega võimaluste tekkimist. Oluline on, et koosseis ei nõua selle tõendamist, et isik on saanud varalist kasu, vaid selle eesmärki. Olukorras, kus on tõendatud, et R D OÜ kasutab teoseid, et tal puudus selleks luba ja ta pole selle eest ka tasunud ning ta on tasu makmise kohustusest olnud teadlik (tema suhtes on jõustunud ka vastav kohtuotsus), ei saa kuidagi rääkida kasu saamise eesmärgi puudumisest või selle tõendamatusest. Siiski võib pidada võimalikuks, et tegelikult on R D OÜ pannud toime hoopis KarS § 223 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.
  30. Menetleja tegevus on vastuolus rahvusvaheliste autoriõiguse ja põhiõiguste alaste õigusaktide ja praktikaga. Kannatanul on õigus sellele, et tema vastu toimepandud süütegu menetletakse. Samuti on menetlusväline isik praeguses menetluses käsitatav sisuliselt menetlusosalisena, mis tähendab, et tal on õigus menetluskulude hüvitamisele KrMS § 187 alusel. Seoses kaebuse lahendamise menetlusega on praeguseks ajaks tekkinud kulud 588 eurot (ilma käibemaksuta).
  31. Kohtuvälise menetleja juhi
  32. mai
  33. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Selles märgiti, et toitlustusettevõte peamiseks eesmärgiks on külastajate toitlustamine, s.o söögi pakkumine, millest nad saavadki varalist kasu. Muusika avaliku esitamise eest ettevõte külastajalt tasu ei nõua. Käesolevas asjas on tõepoolest tuvastatud Eesti Autorite Ühingu MTÜ õiguste rikkumine, mis seisnes selles, et R D OÜ lõi üldsusele ligipääsetavas kohas autoriõigustega kaitstud teoste kuulamise võimaluse ilma, et selleks oleks eelnevalt sõlmitud litsentsileping. Tegemist on siiski võlasuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu politsei pädevusse. Menetleja on tuvastanud praeguses asjas varalise kasu saamise eesmärgi puudumise, mis välistab KarS § 2241 lg 2 kohaldamise. Samuti selgitas kohtuvälise menetleja juht, et
  34. novembril 2017 ja
  35. aprillil 2018 toimepandud teod on aegunud. Aegumine on käsitatav absoluutse menetlustakistusena. Samuti jättis kohtuväline menetleja rahuldamata taotluse menetluskulude hüvitamiseks, nentides, et seadus ei näe ette menetlusvälise isiku kulude hüvitamiseks.
  36. Kohtuvälise menetleja juhi määruse peale esitas kaebuse menetlusvälise isik esindaja, kes taotleb kohtuvälise menetleja määruste tühistamist ja Eesti Autorite Ühing MTÜ-le valitud esindajale makstud tasu hüvitamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  37. Käesoleval juhul ei ole vaja tuvastada varalise kasu saamist, vaid selle eesmärki, mis paneb kohtuvälisele menetlejale tõendamise seisukohalt erinevad kohustused. Menetleja ei ole vastava eesmärgi väljaselgitamiseks teinud vajalikke toiminguid, sh pole üle kuulatud äriühingu juhte. Kaalutlusõigus tõendite kogumisel ei võrdu suvaõigusega. Varalise kasu saamine ja vastava eesmärgi sisustamine ei seisne vaid parema teenuse osutamise kaudu kasu suurendamises, vaid ka kulude kokkuhoius (maksmata litsentsitasu). Kohtuväline menetleja on tegelikult isegi viidanud sellele, et muusika mängimine toimus varalise kasu saamise eesmärgil (atmosfääri kujundamine), kuid on seda samas eiranud. Ka Euroopa Kohus on jaatanud seda, et teose edastamine näiteks pubides, majutusasutustes, sanatooriumites ja taastusravikeskustes toimub tulu saamise eesmärgil. Ebaõige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et kuna toitlustusettevõte ei küsi muusika esitamise eest eraldi tasu, ei tee ta seda 3 4-20-2640 ka varalise kasu saamise eesmärgil. Vastav tasu võib muu hulgas sisalduda ka toidu hinnas. Käesoleval juhul esineb alus KarS § 223 järgi kvalifitseeritava kuriteo menetlemiseks. 4.
  38. Samuti on praeguses asjas tuvastatud, et väärtegu ei ole aegunud. Esmalt on tegemist ilmselgelt jätkuva teoga ja teiseks on kindlaks tehtud, et viimane muusika edastamise toiming leidis aset
  39. septembril
  40. 4.
  41. Menetlusvälise isiku esindaja taotleb, et kohus annaks omapoolse hinnangu menetleja tegevusele süüteokoosseisu ebaõigel tõlgendamisel ja tunnistaks selles osas isiku õiguste rikkumist. 4.
  42. MTÜ Eesti Autorite Ühing esindaja taotleb menetlusvälisele isikule ka tekkinud menetluskulu hüvitamist kogusummas 970,13 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT
  43. VTMS § 78 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale maakohtule. Selles menetluses on VTMS § 76 lg 2 alusel vaidlustatavad ka kohtuvälise menetleja otsustused väärteomenetluse lõpetamise kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  44. novembri
  45. a määruse asjas nr 3-1-1-81-13 p 13.2 kohaselt tuleb silmas pidada, et väärteomenetlusõigus ei tunne kannatanu instituuti ja enamiku väärtegude puhul puudub ka isik, kes selle tõttu vahetult kahju kannaks. Samas isik, kes tegelikult on väärteo tulemina kandnud kahju, on väärteomenetluses käsitatav menetlusvälise isikuna. Kohtu hinnangul nähtub ka kohtuvälise menetleja määrustest, et tegu võis põhjustada kahju MTÜ-le Eesti Autorite Ühing, sest Ris esitati avalikult autoriõigusega kaitstud muusikateoseid, kuigi Ril oli sõlmimata MTÜ-ga Eesti Autorite Ühing kui autorite huve esindava kollektiivse esindamise organisatsiooniga AutÕS § 76 lg 2 tähenduses litsentsileping muusika avalikuks esitamiseks. Seega leiab kohus, et menetlusvälisel isikul on õigus vaidlustada väärteomenetluse lõpetamist.
  46. Esmalt märgib kohus, et sõltumata sellest, kas pidada tegu jätkuvaks või korduvaks, ei ole igal juhul aegunud väärteokirjelduse kohaselt
  47. septembril 2018 toime pandud tegu. Kuigi sellele sättele ei ole praeguses asjas menetluse lõpetamisel ka viidatud, ei ole seega põhjendatud väärteomenetluse täielik lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 5 tunnustel. Samas ei võta kohus sel menetlusetapil lõplikku seisukohta selles osas, kas erinevatel kuupäevadel toime pandud teod on käsitatavad (ühe) jätkuva teona või korduvate tegudena, kuid peab vajalikuks selgitada järgmist. Riigikohtu praktika kohaselt on jätkuv süütegu ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  48. mai
  49. a otsus nr 1-15-11032/308, p 34 ning
  50. märtsi
  51. a otsus nr 1-17-11432/93, p 9.) Eeltoodud kriteeriumid kogumis aitavad hinnata, kas tegude toimepanemise asjaolud on käsitatavad jätkuva või korduva teona. Kohtuvälise menetleja juhi määrusest ei nähtu, et neid kriteeriume oleks sisuliselt hinnatud, kuid kohtu hinnangul on see vajalik. Juhul kui teod on käsitatavad 4 4-20-2640 korduvatena, on tõepoolest praeguseks aegunud
  52. novembril 2017 kell 20.40 ja
  53. aprillil 2018 toimepandud teod.
  54. Teiseks on aga oluline, et Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub karistusseadustiku (KarS) § 14 lg-s 1 sätestatud derivatiivse vastutuse põhimõttes. Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on toime pannud tema organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja juriidilise isiku huvides. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi saab isikut karistada vaid teo eest, mis vastab süüteokoosseisule ja on õigusvastane ning süüline, saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Viimati öeldu tähendab selle selgitamist, kas selle konkreetse füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused. (Vt nt hiljutistest otsustest Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  55. oktoobri
  56. a otsus asjas nr 4-18-6507, p 27 või
  57. mai
  58. a otsus asjas nr 4-19-4632/23, p 8).
  59. Väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt esinesid R D OÜ tegevuses KarS § 2241 objektiivse süüteokoosseisu tunnused. Seda ei vaidlusta ka menetlusvälise isiku esindaja. Kohus nõustub, et muusikateoste avalik esitamine ilma selleks eelnevalt loa (litsentsi) saamiseta teose avalikuks esitamiseks on vastuolus AutÕS § 131 (autori varalised õigused) lgga 2 ja täidab seega KarS § 2241 objektiivset koosseisu. Samas juba selles osas ilmneb kohtuvälise menetleja arutluskäigus viga, mis takistab järgnevalt koosseisu subjektiivse külje nõuetekohast analüüsi. Nimelt praeguses asjas on menetlusalune isik R D OÜ ehk juriidiline isik. Kohtuvälise menetleja väärteomenetluse lõpetamise määrusest ei nähtu, kes oli füüsiline isik, kelle tegevuses tuvastati objektiivse koosseisu tunnused. Eelöeldu tähendab omakorda, et ka subjektiivse koosseisu tunnuste olemasolu või puudumist saab tuvastada vaid juriidilise isiku huvides tegutseva füüsilise isiku käitumises, eelnevalt selgitades loomulikult välja ka füüsilise(d) isiku(d), kelle tegu vastab 1 KarS § 224 lg 1 objektiivsetele tunnustele ja võib omakorda KarS § 14 tingimusi silmas pidades kaasa tuua juriidilise isiku vastutuse. Seda ei ole väärteomenetluse lõpetamise määruses aga tehtud. Kohtuvälise menetleja põhjendused varalise kasu eesmärgi puudumise kohta rajanevad praegusel juhul abstraktsel analüüsil Ri kui majandusüksuse tegevuse eesmärgi kohta. Iseenesest on loomulikult väärteomenetluse lõpetamine võimalik (ja nõutav) juhul, kui teo toimepannud füüsilise isiku tuvastamine osutub võimatuks, kuid sellele ei ole konkreetses asjas viidatud. Juba eeltoodu tingib nii kohtuvälise menetleja juhi kui ka kohtuvälise menetleja väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamist.
  60. Praktika ühtlustamise eesmärgil peab kohus siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et väärteoasja menetlemise käigus tuleb kohtuvälisel menetlejal hinnata, kas KarS § 2241 lg 1 koosseisus nimetatud varalise kasu saamise eesmärk võib olla täidetud ka juhul, kui isik soovib rikkumise kaudu kokku hoida kulusid, mis on seotud muusikateoste avaliku esitamisega seotud tasudega. Kohtupraktikas ei ole sellele küsimusele seni vastust antud. Samas juhul, kui teo toimepanemisega kaasnes ka tegelik kahju tekitamine Eesti Autorite Ühingu MTÜ-le, tuleb kohtu hinnangul igal juhul tuvastada selle suurus, et välistada KarS § 223 koosseisu kohaldatavust. Ka seda ei ole praegusel juhul tehtud. 5 4-20-2640
  61. Kohus ei pea käesolevas asjas põhjendatuks täiendavalt tuvastada menetlusvälise isiku õiguste rikkumist, sest kohtu hinnangul on kaebuse eesmärk saavutatav kohtuvälise menetleja väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamisega.
  62. Kuna kohtuvälise menetleja vaidlustatavad määrused tühistatakse, peab kohus võimalikuks hüvitada menetlusvälisele isikule VTMS § 38 ja KrMS § 187 lg 1 alusel valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtu hinnangul tuleneb tasu taotlusest, et advokaadi tunnihind on 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et võttes arvesse kaebuse mahtu ja sisu ning asjaolu, et kohtumenetluses esitatud kaebus kordab suuresti kohtuvälises menetluses esitatud kaebuse argumente, on mõistlik hüvitada töötasu 4 tunni ulatuses. Kuna MTÜ Eesti Autorite Ühing on käibemaksukohustuslane, hüvitatakse tasu ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt otsustab kohus mõista Eesti Vabariigilt Eesti Autorite Ühing MTÜ kasuks välja 480 eurot valitud esindajale makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.