← Eesti

3-19-1475/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1475 Haldusasi XX kaebus mõista Sotsiaalkindlu

) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud. Kuna kaebuses nõutav toiming (viivise väljamõistmine) pole perioodi 01.05.2019-31.10.2019 osas enam vajalik, esineb alus selles osas kaebuse menetluse lõpetamiseks. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

Kuna kaebaja on esitanud kohtule samas kaebuses ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ei ole viivise varem maksmata jätmise õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kuna menetlus on juba lõpliku lahendi staadiumis ja on ilmselge, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, puudub kohtu hinnangul vajadus anda kaebajale tähtaeg, et küsida, kas ta taotleb õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekut. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse osas, mis puudutab SKA-lt viivise väljamõistmist perioodi 01.05.2019-31.10.2019 eest. Menetluse lõpetamine tähendab, et lahendi jõustumisel ei ole kaebajal enam võimalik sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2). 4

(6)
  1. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb muus osas jätta rahuldamata.
  2. Esmalt lahendab kohus viivise nõude. Kohus lahendab viivise väljamõistmise nõude üksnes osas, mis puudutab perioodi 08.04.2019-30.04.2019.Kaebaja märkis algselt 29.10.2019 kaebuse muutmise taotluses, et viivist oleks tulnud arvestada alates 08.04.
  3. Selliselt formuleeritud nõudega lubas kohus 20.02.2020 määruses ka kaebust muuta. Hilisemas seisukohas on kaebaja täpsustanud, et viivist tuleks hakata arvestama alates 13.04.2019, sest täienduskoolitustoetused, mis said algusest peale õigesti ära määratud, maksti välja 12.04.
  4. Kohus lähtub nõude lahendamisel mõlemast kaebaja nimetatud kuupäevast, sest mõlemad sisalduvad vaidlusaluses perioodis (08.04.2019-30.04.2019).
  5. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 20 lg 1 sätestab, et rahalise hüvitise mittenõuetekohasel väljamaksmisel on hüvitise andja kohustatud maksma viivist alates rahasumma väljamaksmise tähtaja möödumisele järgnevast kalendrikuust kuni summa nõuetekohase väljamaksmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. SKA oleks hilinenult makstud 163,12 eurot täienduskoolitustoetusi pidanud määrama juba 08.04.2019 otsusega. Kui väljamaksmise tähtaeg oli aprillis 2019, oli sellele järgnev kalendrikuu mai
  6. Järelikult on SKA õigesti jätnud
  7. aasta aprilli viivise arvestusest välja. Kaebaja ei saa nõuda viivise arvestamist alates 08.04.2019 ega 13.04.2019, sest SKA ei saa kõrvale kalduda seaduses sätestatud viivise arvestamise korrast.
  8. Eeltoodust tulenevalt jääb perioodi 08.04.2019-30.04.2019 puudutav viivise väljamõistmise nõue rahuldamata.
  9. Kaebaja nõuab SKA-lt mittevaralise kahju tekitamise eest vähemalt viiekohalises summa väljamõistmist. Kaebaja väitel on SKA tegevuse haldusmenetluses põhjustanud temale närvipinget, raskeid haigushoogusid ja vaimset koormust.
  10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
  11. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest.
  12. RVastS § 7 lg-st 1 ja 9 lg-st 1 tulenevad mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks järgmised eeldused, mis peavad olema samaaegselt täidetud: a) avaliku võimu kandja tegevus avalik-õiguslikus suhtes peab olema olnud õigusvastane; b) haldusorgani tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse; c) tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; d) kahju ei ole kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega; e) isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline.
  13. Vaidlus puudub selles, et SKA on avaliku võimu kandja, kelle tegevus on toimunud avalikõiguslikus suhtes. Puudega inimeste täienduskoolitustoetuste maksmiseks tegi SKA esialgu 08.04.2019 otsuse nr 268116-4, millega SKA otsustas mitte hüvitada 06.11.2017 eest 112,64 eurot, 09.12.2017 eest 112,64 eurot, 05.01.2018 eest 112,64 eurot ja 05.02.2018 eest 112,64 eurot. SKA tegi kohtumenetluse kestel 03.10.2019 otsused nr 268116-5 ja 268116-6, millega tunnistas 08.04.2019 otsuse nr 268116-4 kehtetuks 05.01.2018 osas (määrati täienduskoolitustoetus 112,64 eurot) ja osaliselt 09.12.2017 osas (määrati täienduskoolitustoetus 50,48 eurot). Sellega oli kaebajale määratud täienduskoolitustoetus maksimaalses seadusega lubatud ulatuses 24-kordses sotsiaaltoetuste määras (kõikide kuupäevade eest kokku 613,68 eurot). Lisaks otsustas SKA maksta kohtumenetluse kestel välja viivise nimetatud täienduskoolitustoetuste väljamaksmisega viivitamise eest. Kuna SKA on menetluse kestel oma 5
(6)esialgset 08.04.2019 otsust 05.01.2018 ja 09.12.2017 osas muutnud ja otsustanud viivise välja maksta, on ilmne, et SKA esialgne 08.04.2019 otsus oli 05.01.2018 eest välja maksmata jäänud 112,64 euro osas ja 09.12.2017 eest välja maksmata jäänud 50,48 euro osas õigusvastane. SKA tunnistas otsuse õigusvastases osas kehtetuks alles siis, kui kaebaja oli kaebusega kohtusse pöördunud ja maksis osa puuetega inimeste täienduskoolitustoetusest välja hilinemisega. Lisaks on SKA-l olnud viivise maksmise küsimuses vastuolusid seisukohad. SKA avaldas kaebajale saadetud 01.11.2019 vastuses nr 8-4/27163-2 seisukohta, et SKA hinnangul puudub kaebajal õigus viivise nõudeks. Samas maksis SKA 02.03.2020 viivise siiski välja. Seega on SKA tegutsenud 08.04.2019 otsuse tegemisel ja täienduskoolitustoetuse hilinenult väljamaksmisel õigusvastaselt.
  1. Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et SKA oleks käitunud kaebaja suhtes kiuslikult või pahatahtlikult. Üksnes õigusvastase otsuse tegemisest ei saa järeldada negatiivset suhtumist kaebajasse. Ühestki SKA vastusest kaebaja pöördumistele ei ole võimalik välja lugeda, et SKA oleks mõjutatud kaebaja varasemast kriitikast ja õiguskantsleri poole pöördumisest. Kohus peab usutavaks, et õigusvastane olukord tekkis üksnes seetõttu, et SKA kohaldas õigust valesti. SKA käitumine kohtumenetluse kestel viitab sellele, et SKA-l on huvi heastada oma õigusvastane tegevus. Vastasel juhul ei oleks SKA omal algatusel esialgset 08.04.2019 otsust osaliselt kehtetuks tunnistanud, täienduskoolitustoetust juurde maksnud ega viivist välja maksnud.
  2. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et SKA õigusvastase tegevusega oleks kaebajale tekitatud mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele. Kaebaja väitel on tema tervis väga habras. SKA tegevus ning vajadus koostada vaideid ja kaebusi on põhjustanud temale närvipinget ja raskeid haigushooge, mis on omakorda vähendanud tema elujõudu ja töövõimet. Kaebaja on esitanud kohtule perearsti ja neuroloogi epikriisid, millest nähtub, et tal on aastaid olnud migreen. Samas ei kinnita epikriisid kaebaja väiteid raskete haigushoogude, närvipinge ja vaimse koormuse kohta, mis oleks esile kerkinud ajal, mil kaebajal tekkis vaidlus SKA-ga. Kaebaja on oma 31.01.2020 esitatud avalduses ka ise märkinud, et SKA tegevusega põhjustatud närvipinget ja raskeid haigushoogusid pole võimalik tõendada, sest ta ei pöördu nende hoogude ajal arsti poole põhjusel, et sealt ta leevendust ei saa ja haiguslehte pole tal ka vaja võtta. Seega puuduvad objektiivsed tõendid kaebaja väidetud tervise kahjustamise kohta. Kohus ei saa üksnes kaebaja teadaolevate terviseprobleemide põhjal eeldada, et SKA tegevus kahjustas tema tervist.
  3. Kohus selgitab täiendavalt, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-42-15, p 29). Riigikohus on näiteks väärikuse alandamise kontekstis leidnud, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (3-3-1-10-14, p 12.2). On eluliselt usutav, et haldusorgani õigusvastane tegevus ja selle vaidlustamine on isiku jaoks ebameeldiv ja mingil määral närvipinget tekitav, aga tegemist ei ole nii raske kannatusega, et see võiks olla rahaliselt hüvitatav.
  4. Kuna täitmata on mittevaralise kahju hüvitamise nõude teine eeldus (haldusorgani tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse), ei saa mittevaralise kahju hüvitamise nõuet rahuldada, mistõttu ei kontrolli kohus ülejäänud eeldusi.
  5. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata. 43.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.