KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5672 Tsivii

) § 223 lg 1 alusel. Kui kohus enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldab, tuleb täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/2510, milles täitedokumendiks on sundenampakkumise akt,

§ 48lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Selleks ei ole vaja täiendavalt esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemine ei võimalda hagejatel saavutada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga võrreldes enamaid eesmärke. Kuivõrd maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, siis ei lahendatud hagi tagamise taotlust. MÄÄRUSKAEBUS 3. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus sai õigesti aru, et hagejate hinnangul on nad kinnisasja omanikud ja hagi eesmärk on täitemenetluse nr 022/2020/2510 lõpetamine, kuid järeldas neist asjaoludest üllatuslikult, et esitatud hagi ei ole hagejate õiguste kaitseks kohane õiguskaitseabinõu. Hagejad mõistavad maakohtu põhjendust, et kui enampakkumise akt tunnistatakse kehtetuks, siis see ongi eraldi aluseks täitemenetluse lõpetamiseks ning seepärast hagejad ka paluvad praegune kohtumenetlus peatada kuni on selgunud enampakkumise akti kehtivus. 2

§ 221lg 3).

Kuna kinnisasi võetakse sundkorras üle

1. aprillil 2020 kell 11.00, viiakse sellega alustatud täitemenetlus lõpuni ja hagejad kaotavad õiguse esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata.
4. Maakohus on keeldunud mõlema hageja ühise hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole hagis märgitud asjaoludel hagejate õiguste kaitseks kohane õiguskaitseabinõu (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kohane õiguskaitseabinõu on enampakkumise kehtetuks tunnistamine

§ 223

lg 1 alusel, sest juhul, kui kohus enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldab, tuleb täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/2510

§ 48lg 1 p 4 kohaselt lõpetada.

Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest ega pea vajalikuks maakohtu seisukohti täies mahus korrata (TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659). Kolleegium märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist. Sundenampakkumise akt on

§ 2

lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtutäitur võib alustada täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt kui vastava täitemenetluse võlgnikelt. Täitemenetluse takistamiseks on neil võimalus esitada võlgnikuna hagi sissenõudja vastu enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

§ 221alusel.

Selles hagis võivad nad tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga tuvastatakse selle olemasolu või puudumine (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 19, 21). Hagejad tuginevad hagiavalduses sellele, et kohtutäituril ei olnud õigust kinnisasja enampakkumisel müüa, sundenampakkumise akt on tühine ning hagejatel on kinnisasja valdamiseks õiguslik alus. Hagejate väitel on neil valduse õiguslikuks aluseks kinnisasja omandiõigus. Praeguses asjas on

§ 2

lg 1 p 15 järgi täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille kehtetuks tunnistamist saab nõuda

§ 223lg 1 alusel esitatava hagiga.

Hagejate eesmärk on tunnistada enampakkumine kehtetuks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine aga ei mõjuta täitedokumendi (sundenampakkumise akt) kehtivust ega õigusjõudu (

§ 221lg 1 teine lause).

Hagejad on juba oma õiguste kaitsmiseks esitanud sobiva hagi (tsiviilasi nr 2-20-4122), s.o enampakkumise kehtetuks tunnistamine. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 3

§ 223lg 2 p 1).

Kui kohus sellise hagi rahuldab, kuulub täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/2510

§ 48lg 1 p 4 alusel lõpetamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus Ts

MS § 371 lg 2 p 2 sätet hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel õigesti kohaldanud.

1. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 4